Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Euroopa Puuetege Naiste Manifest

Euroopa Puuetega Naiste Manifest

Inglise keelest tõlkinud:

Maarja Kaplinski
2007. aasta

EUROOPA PUUETEGA NAISTE MANIFEST

Vastu võetud Brüsselis 22.veebruaril 1997, pärast 1990.a. Viinis toimunud puuetega naiste teemalise ekspertide seminari soovituste läbivaatamist ja ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglite tutvustuseks,
Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupi poolt – endine puuetega naiste uurimisgrupp, mis tegusteb Euroopa Komisjoni DG V-E-7 toetusel HELIOS II programmi raames

Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi

puuetega naiste töögrupp

Square Ambiorix 32, Bte 2-A
B-1000 Brussels, Belgium
Tel. 32-2-282.46.00 Fax 32-2-282.46.00
E-mail: info-a-edf.arc.be  

 

See materjal on toetatud Euroopa võrdsete

võimaluste aasta 2007 raames

 

EESSÕNA

See Manifest on kogumik soovitusi, et parandada puuetega naiste ja tüdrukute elujärge Euroopa Liidus. Ta baseerub 1990.a. Viinis toimunud puuetega naiste teemalise ekspertide seminari soovituste läbivaatamise tulemustel. Puuetega naiste uurimisgrupp, mis tegutseb Euroopa Komisjoni DG V-E-3"e toetusel HELIOS II programmi raames, töötas dokumendi läbi 1996.a. teisel poolel. Töögrupp, mis nüüd kannab nime Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi puuetega naiste töögrupp, võttis dokumendi vastu Brüsselis 1997.a. 22.veebruaril, ning püüab ka edaspidi seda täiendada ja parandada. Oluline osa oli pr. Anneli Jonekenil – toimetajal ning Rootsi Puuetega Inimeste Nõukogu (HSO) liikmel, ja prl. Maria Brättemargil – töögrupi ning EDF sekretariaadi sekretäril. Manifest peaks olema tegevuskavaks mitmetele Euroopa valitsusvälistele organisatsioonidele ja rahvuslikele komiteedele, samuti Euroopa Puuetega Inimeste Foorumile. Euroopa Komisjonile esitatakse projekt Manifesti avaldamiseks kõigis Euroopa Liidu töökeeltes, samuti Braille" kirjas ja suures kirjas ning viipekeelsete videotena.
Manifesti eesmärgiks on informeerida puuetega naisi ja tüdrukuid nende olukorrast, nende õigustest ja vastutusest ning tõsta nende teadlikkust, samuti informeerida Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti, liikmesriike; Euroopa puuetega inimeste organisatsioone ja naisorganisatsioone soolise mõtlemise puudumisest seoses puuetega naiste-tüdrukute ning puuetega meeste ja poistega. Manifest on mõeldud puuetega naistele jõudu andma.
Liiga kaua on puuetega inimeste liikumine olnud keskendunud puudele kui niisugusele. Alles teises järjekorras pöörati tähelepanu puudega inimesele. Puuetega naiste ja tüdrukute erivajadused ja -olukorrad jäid tähelepanuta.
EDF puuetega naiste töögrupp on püüdnud olla nii laiahaardeline kui vähegi võimalik. Seepärast on võimalik, et mõned punktid jäävad lugeja jaoks raskestimõistetavateks või faktidena raskesti aktsepteeritavateks. Käesolevat manifesti tuleks vaadelda kui abimaterjali diskussioonideks, otsuste vastuvõtmiseks, viimaks sisse parandusi seadustesse ja poliitikasse, ning tegevusplaanide koostamiseks. Manifesti koostajad on silmas pidanud kõiki puuetega naisi ja tüdrukuid, hoolimata nende sotsiaalsest taustast, religioossetest veendumustest, rassist, seksuaalsest orientatsioonist ja puudeliigist.
Manifest peaks olema abivahendiks puuetega naiste organisatsioonidele, teistele naisorganisatsioonidele, puuetega inimeste organisatsioonidele üldiselt, poliitikutele nii liikmesriikide, Euroopa Liidu, kui teistel üleeuroopalistel ja rahvusvahelistel tasanditel, et mistahes tasandil vastuvõetud otsustes peetaks silmas soolist aspekti. Puuetega naised ja nende organisatsioonid võivad ja peavadki Manifesti pidevalt edasi arendama, ja teda tuleks perioodiliselt uuesti läbi vaadata.
Manifestile võiks ja peaks järgnema projektid, mille eesmärgiks on selle emantsipatsiooniplaani oluliste osade elluviimine. Temast peaks saama abinõu Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi jaoks, et algatada tegevust puuetega naiste ja tüdrukute toetuseks Euroopa Liidus.

Lydia Zijdel
EDF puuetega naiste töögrupi ajutine esinaine
28.veebruar 1997

SISSEJUHATUS

Mida me mõtleme, kõneldes puuetega naistest? Puuetega naiste ja tüdrukute hulka kuuluvad kõikvõimalike puuetega naised, füüsilise puudega, kuulmis-, nägemis- ja vaimse puudega, olgu see silmaga nähtav või mitte, sealhulgas vaimse puudega ja vaimse tervise probleemidega, õpiraskustega ning ning erinevates kroonilistes seisundites naised ja tüdrukud, näit. diabeet, südame- ja neeruhaigused, epilepsia, HIV-AIDS, haigused, mille all kannatavad enamasti naised, näit. rinnavähk, artriit, lupus, fibromüalgia ja osteoporoos. Siia kuuluvad puuetega naised ja tüdrukud igas vanuses, vaatamata nende seksuaalsetele eelistustele ja kultuuritaustale, samuti sellele, kas nad elavad ühiskonnas või hoolekandeasutuses.
Ideaalis peaks käesolev Manifest olema poliitilise tegevuse lähtepunktiks, et parandada puuetega naiste olukorda, kus iganes Euroopa Liidu poliitika selleks võimalusi pakub. Kuigi Manifest on seotud Euroopa kontekstiga, ei välista ta võimalust solidaarsuse ja toetuse avaldamiseks puuetega naistele maailma teistes regioonides. Kuna Manifest keskendub olukorrale Euroopas, möönab ta, et on olema kultuurilised erinevused võrreldes teiste maadega, aga samuti Euroopa Liidu sees. Dokument püüab olla ka tegevuse manifest piirkondades, kus subsidiaarsuse tõttu EL poliitika ei toimi.
Manifesti ideoloogiliseks baasiks on arusaam inimõigustest ja võrdsetest võimalustest. Tähtsaks põhimõtteks on mitte diskrimineerida. Tuleks toetada arusaama puudest kui “sotsiaalsest” nähtusest, vastandina “meditsiinilisele” või “individuaalsele”, kuigi meditsiinilisi erinevusi ei tohiks ignoreerida.
On oluline, et igasuguses puuetega inimeste kohta käivas või nendega seotud uurimistöös võetaks arvesse soolist aspekti. Käesolev manifest keskendub puuetega naistele ja tüdrukutele, kuna sugu on nii bioloogiline kui sotsiaalne mõiste. Bioloogilised erinevused meeste ja naiste vahel, samuti sotsiaalselt tingitud olukorrad ja hoiakud on olulised, kuid mitte alati pole kerge neid üksteisest eristada. Seepärast rõhutatakse tekstis soo sotsiaalset aspekti.
Mitmepidine, nii soo kui puudega seotud, diskrimineerimine on keerukas probleem. Üheaegne mitmepidine rõhumine on teine väljend selgitamaks seda, millega paljud puuetega naised erinevates situatsioonides kokku puutuvad. Samas võib diskrimineerimist kogeda mitmesuunalisena. Puuetega naised võivad kogeda diskrimineerimist, võrreldes tervete naiste ja meestega, või puuetega meestega. Näiteks puuetega naiste mitmepidisest diskrimineerimisest võib tuua diskrimineerimist lähtuvalt nende vanusest, etnilisest tagapõhjast, seksuaalsest orientatsioonist ning sotsiaalmajanduslikust taustast.
Käesolevat teksti tuleks lugeda lepingute ja rahvusvaheliste poliitiliste kokkulepete kontekstis, näit. ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglid, Pekingi deklaratsioon ja 4-nda Ülemaailmse Naiste Konverentsi Tegevusplatvorm. EL tasandil on olulised Meestele ja Naistele Võrdsete Võimaluste Loomise Kommünikee ning Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Kommünikee.

MANIFESTI SOOVITUSED
Käesolevas manifestis sisalduvad soovitused, mis on struktureeritud vastavalt järgnevatele Euroopa puuetega naiste jaoks elutähtsatele teemavaldkondadele:

1. Inimõigused, eetika                                                                                            

2. Rahvuslik ja Euroopa seadusloome

3. Konventsioonid ja muud rahvusvahelised seadusandlikud mõjutusvahendid

4. Haridus

5. Töö, Kutseharidus

6. Abielu, Sugudevahelised suhted, Vanemaksolemine, Perekonnaelu

7. Vägivald, seksuaalne ahistamine ja turvalisus

8. Võimaluste avardamine, Juhiomaduste arendamine, Osavõtt otsuste langetamisest

9. Erinevatest kultuurikontekstidest pärinevad puuetega naised

10. Teadlikkuse tõstmine, Massimeedia, Kommunikatsioon ja informatsioon

11. Iseseisev elu. Isiklik abistaja. Tehnilised vajadused ja nende rahuldamine. Nõustaja


12. Sotsiaalkindlustus, Tervishoid ja arstiabi, Rehabilitatsioon

13. Ühiskondlikud hooned, Elamud, Transport, Keskkond

14. Kultuur. Vaba aeg. Sport

15. Rahvuslikud keskused

16. Rahvusvahelised keskused

17. Regionaalne ja subregionaalne tegevus. Projektide rahastamine

18. Statistiline informatsioon. Uurimistöö

Lisaks manifestis toodud spetsiifilistele soovitustele, soovitame, et kõik, kes on huvitatud selles suunas edasi töötamisest, võtaksid aluseks “ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreeglid”, mis on vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 1993. aastal ja kus sisaldub 22 põhireeglit. Standardreegleid läbi töötades on oluline silmas pidada, et Reeglite eesmärgiks on tagada puuetega tüdrukutele, poistele, naistele ja meestele kui ühiskonnaliikmetele samad õigused ja kohustused, nagu teistel.

1. Inimõigused, eetika

1.1 Puuetega tüdrukute ja naiste inimõigusi ning põhivabadusi tuleks täiel määral tunnustada ja austada. Neil peaks olema tervetega võrdsed võimalused kõigis ühiskonnasfäärides. Tuleks tunnustada ühiskonna ligipääsetavuse olulisust puuetega tüdrukute ja naiste jaoks, võtta tarvitusele abinõud, et tagada nende juurdepääs informatsioonile ning kommunikatsioonile ja astuda samme, et teha füüsiline keskkond ligipääsetavaks, vastavalt Standardreeglile nr.5.

1.2 Puuetega naisi tuleks informeerida nende kodaniku- ja inimõigustest, et nad suudaksid ise otsusi langetada.

1.3 Tuleks vastu võtta ja juurutada seadused, mis tagaksid naistele õiguse võtta vastu otsusi, mis puudutavad seksuaalelu, rasedust, uut reproduktiivtehnoloogiat, adopteerimist, emadust ja muid olulisi küsimusi sellest valdkonnast.

1.4 Puuetega naiste inimõigused hõlmavad ka nende õigust kontrollida ja vabalt ning vastutustundlikult otsustada küsimuste üle, mis puudutavad nende seksuaalsust, sealhulgas sugulist ning reproduktiivset tervist, ilma et nad siinjuures peaksid taluma survet, diskrimineerimist või vägivalda. Ühtki puuetega naist puudutavat meditsiinilist otsust, milline tema puude põhjus ka ei oleks, ei tohiks vastu võtta ilma naise teadliku nõusolekuta.

1.5 Tuleks vastu võtta abinõud, et kaitsta vaimse tervise probleemide või õpiraskustega naisi, ja informatsiooni tuleks jagada neile kergesti arusaadaval viisil.

1.6 Vajaliku respektiga kultuuriliste erinevuste suhtes, tuleks õhutada ausat ja avalikku diskussiooni sellistel teemadel, nagu seksuaalsus ja seksuaalsed eelistused, mida sageli peetakse liiga delikaatseteks, et nendega tegelda, et tõsta puuetega naiste, nende perekondade, professionaalsete töötajate ning kogu ühiskonna teadlikkust.

1.7 Teistsuguste seksuaalsete eelistustega (nt lesbiliste) puuetega tüdrukute ja naiste olukorda tuleks valgustada kui inimõiguste valdkonda kuuluvat küsimust, mis ühtlasi puudutab nii naiste liikumist üldiselt, lesbiliste naiste liikumist, kui kogu ühiskonda.

1.8 Maades, kus kultuurilised ja religioossed traditsioonid teevad puuetega naiste jaoks raskeks juurdepääsu meditsiinile, kutseharidusele, rehabilitatsioonile, tööle, jt., tuleks tarvitusele võtta abinõud, et tagada nende takistuste kõrvaldamine, nõnda et puuetega naised ja tüdrukud saaksid mainitud hüvesid kasutada.

1.9. Migrantidest puuetega tüdrukutel ja naistel peaksid olema samad õigused ja võimalused, mis teistel puuetega naistel ja tüdrukutel antud maal.

1.10 . Uue reproduktiivtehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu, et vältida puuetega laste sündi, tuleks vaadelda eetilisest ja inimõiguste dimensioonist. Puuetest lähtuvat sünnieelset selektsiooni ei tohiks lubada.

1.11. Puuetega naist ei tohiks ei arstid, sugulased ega võimud õhutada ega sundida aborti tegema. Ärgu lubatagu diskussioone, kus inimest hinnataks majandusliku kasu seisukohast, või kus püütaks tõstatada küsimust, kas inimelu väärib säilitamist, või mitte. Peab austama puuetega naise otsust last saada või mitte saada.

1.12 Eriliselt tuleks hea seista selle eest, et ei sooritataks katseid inimestega, toetudes Inimelu ja Biomeditsiini Konventsioonile. Ka tuleks puuetega naisi kaitsta biotehniliste ja farmatseutiliste eksperimentide eest.

1.13 Kõigis maades tuleks toetada jõupingutusi selle nimel, et tagada puuetega naistele ja tüdrukutele, kes on end sidunud mõne religiooniga, võrdsed võimalused koguduse tegevusest osa võtta, ja võtta tarvitusele abinõud, et kaotada diskrimineerimine religioonisfääris. Usuline kirjandus tuleks teha kättesaadavaks meelepuuetega naistele.

1.14 Puuetega naistel peaks olema õigus, ja nende käsutuses peaksid olema võimalused kasutada õigust teha ennast kuuldavamaks nii emantsipatsiooni-, kui puuetega inimeste küsimustes.

2. Rahvuslik ja Euroopa seadusandlus

2.1. Kõigil riikidel on ülesanne luua seadusandlik baas, et võtta tarvitusele abinõud, saavutamaks puuetega tüdrukute, poiste, naiste ja meeste täielik osavõtt ühiskonna elust, vastavalt Standardreeglile nr.15.

2.2. Seadusandlus ei tohiks diskrimineerida puuetega inimesi ja ta peaks hõlmama selliseid küsimusi, nagu sotsiaalkindlustus, takistused keskkonnas, transport, meditsiiniline ja tehniline abi. Puuetega naiste erivajaduste rahuldamist tuleks vaadelda, kui nende seaduslikku õigust. Euroopa riikide põhiseadustesse, samuti nende lepingutesse Euroopa Liiduga tuleks sisse viia
puudest lähtuvat diskrimineerimist keelav klausel. Seadusandlus peaks lihtsustama puuetega inimeste olukorra parandamist nii perekonnas kui ühiskonnas.

2.3. Rahvusvahelistele normidele vastavad seadused, kaitsmaks puuetega tüdrukute ja naiste kodaniku- ning inimõigusi, tuleks vastu võtta nii Euroopa, rahvuslikul, kui provintsitasandil. Seaduste vastuvõtmist peaks jälgima vastavad valitsusorganid, et tagada nende efektiivne elluviimine.

2.4. Puuetega tüdrukutele ja naistele on võimalik võrdseid võimalusi luua ainult juhul, kui kaotatakse diskrimineerivad hoiakud ja tegutsemisviisid, mis takistavad võrdse ligipääsu loomist. Seega peaks seadusandjad olema valmis tagama, et sotsiaalkindlustussüsteem arvestaks puuetega naiste ja noorte puuetega emade vajadusi; tuleks tegelda ühiskondliku transpordiga,
arvestades asjaolu, et mõnedes regioonides on tänu sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele naised vähem liikuvad ja rohkem koduga seotud; ning mujal, kus puuetega naiste olukord nõuab spetsiaalseid seadusi.

2.5 . Tuleks vastu võtta seadused, mis tagaksid puuetega naiste õigused seksuaalse ahistamise ja vägivaldsuse korral nii ühiskonnas kui kodustes oludes, nt. hoolekandeasutustes, rehabilitatsioonikeskustes, vanadekodudes, pansionaatides, jne.

 

2.6. Euroopa Liidu uut puuetega inimestele lähenemise strateegiat tuleks ellu viia ja edasi arendada, lähtudes soo aspektist, konsulteerides aktiivselt Euroopa puuetega naiste ja meeste organisatsioonidega.

2.7. Uute puuetega inimeste poliitika rõhuasetuste valguses Euroopa tasandil, peaksid kõik EL seadusandlikud aktid, poliitilised otsused ja algatused, mis puudutavad puuetega inimesi või sugudevahelist võrdsust, arvestama puuetega naiste eriolukorda.

2.8. Tuleks uurida, kas liikmesriigi ja/või Euroopa üldine ja puuetega inimesi puudutav eriseadusandlus diskrimineerib puuetega naisi ja tüdrukuid.

3. Konventsioonid ja muud rahvusvahelised seadusandlikud mõjutusvahendid

3.1. ÜRO Puuetega Inimestele Võrdsete Võimaluste Loomise Standardreegleid tuleks kasutada kui tähtsat abivahendit Euroopa riikide arenguks. Nii rahvuslikul, kui rahvusvahelisel tasandil tuleks Standardreeglite elluviimisel pidevalt konsulteerida puuetega naiste ning nende organisatsioonidega.

3.2. Kõik riigid, kes seda seni pole teinud, peaksid ratifitseerima Rahvusvahelise Inimõiguste Konventsiooni, ÜRO Konventsiooni Igasuguse Naiste Diskrimineerimise Kaotamise Kohta, samuti teised olulised dokumendid, nagu näiteks ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni, Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni Konventsiooni nr.159 Puuetega Inimeste Professionaalse Rehabilitatsiooni ja Töö Kohta, ning Soovituse nr.168 samal teemal, Firenze Lepingu ja selle protokolli hariduse, teaduse ning kultuurialaste materjalide impordi kohta, või nendega ühinema. Nende
konventsioonide soovituste elluviimisel ja sellest raporteerimisel tuleks silmas pidada soospetsiifilis aspekti, et seada puuetega naiste ja tüdrukute olukord vastavusse õigustega, mida konventsioonid neile tagavad. Informatsiooni nende rahvusvaheliste seadusandlike dokumentide kohta tuleks laialt levitada.

3.3. Naiste Diskrimineerimise Kaotamise Komitee (CEDAW) peaks kõigilt vastava konventsiooniga ühinenud riikidelt aktiivselt nõudma, viidates CEDAW" soovitusele nr.18/1991, et nad lisaksid oma perioodilistesse raportitesse CEDAW"le Konventsiooni elluviimise kohta, informatsiooni
puuetega naiste olukorrast. Riigid peaksid oma perioodiliste aruannete jaoks info kogumise käigus organiseerima seminare ja konsulteerima naiste õiguste eest seisvate valitsusväliste organisatsioonidega.

3.4. Inimõiguste kohta käivates dokumentides sisalduv informatsioon, Rahvusvaheline Leping Majanduslike, Sotsiaalsete ja Kultuuriliste Õiguste Kohta, Rahvusvaheline Leping Kodaniku- ja Poliitiliste Õiguste Kohta, ning dokumendid, mis käsitlevad nende elluviimist, peaksid olema igaühele kättesaadavad.

4. Haridus

4.1. Tähtsaks eeltingimuseks elus võrdsete võimaluste saavutamisel on hea haridus. Puuetega naistel ja tüdrukutel peaks kogu elu kestel olema täielik juurdepääs haridusele ja kutseharidusele ning õigus omandada alg-, kesk- ja kõrgem haridus ning neid tuleks julgustada neid õigusi kasutama, vastavalt standardreeglile nr.6. Õppetöö peab toimuma tavakoolides, kus on
hoolitsetud erivajaduste rahuldamise eest, aeglasemas tempos ja kasutades kõrvalist abi, kus see vajalik, või kus õpilane seda soovib.

4.2. Puuetega naisi ja tüdrukuid tuleks julgustada otsima võimalusi haridust omandada, et nad areneksid täieõiguslikeks ühiskonnaliikmeteks. Koolimajad peaksid olema füüsilisetl ligipääsetavad, alternatiivsed õppevahendid kättesaadavad (Braille" kirjas, suures kirjas). Spetsiaalsed abiõpetajad ja assistendid peaksid olema kättesaadavad vastavalt õpilaste
vajadustele.

4.3. Kurtide ja pimekurtide tüdrukute ning naiste õppetöö peaks toimuma spetsiaalsetes kurtidele ja pimekurtidele mõeldud koolides, või tavakoolide eriklassides. Õpetus peaks olema kultuuriliselt kõrgetasemeline, et tagada heade suhtlemisvilumuste omandamine ja maksimaalne iseseisvus. Kui õpe multimeediasüsteemide ja viipekeele kaudu on ametlikult tunnustatud, peaks kurtidel naistel olema õigus saada õpetust sel viisil.

4.4. Samuti on oluline õpetada puuetega tüdrukute ja naiste vanemaid ning pereliikmeid, kuidas arendada neis oskust oma puudega toime tulla ja saavutada teadlikkus puuetega naiste erivajadustest ning probleemidest. Oleks kasulik välja töötada koolitusprogramm kogu pere jaoks.
Olemasolevad käsiraamatud, nagu näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni puuetega inimeste ühiskonnakeskse rehabilitatsiooni õpik, tuleks õppeotstarbel muuta kättesaadavaks. Ka
hooldajatele tuleks selgitada puuetega vanemate naiste erivajadusi. On oluline, et täiskasvanud puuetegga naisi peetaks pigem sõltumatuteks kui sõltuvateks oma perekondadest.

4.5. EL hariduspoliitika ja -programmid – algharidusest kõrghariduseni - peaksid arvestama puuetega naiste eriolukorda. Tuleks arendada pidevharidussüsteemi. Naised ja puuetega inimesed on omaette erilist tähelepanu nõudev sihtgrupp. On vaja tõsta teadlikkust
topeltdiskirimineerimise riskist – nii soo kui puude tõttu.

4.6. UNESCO peaks oma haridusprogrammides, eriti kirjaoskuse arendamise programmides, pöörama erilist tähelepanu puuetega tüdrukute ja naiste muredele, arengule ja toimetulekule.

4.7. Neid, kes töötavad puuetega inimestega, tuleks ette valmistada kokku puutuma puuetega naiste ja tüdrukute homoseksuaalsuse probleemidega.

4.8. On äärmiselt oluline harida inimesi, kes kujundavad nägemust puuetega naistest ja tüdrukutest, või käsitlevad puuetega naiste/tüdrukute probleeme – ajakirjanikud/meedia, filmiloojad, jne., et nad suudaksid pakkuda positiivset imidžit heategevuslikust või meditsiinilisest
halastuskontseptsioonist kantu asemel.

4.9. Teadlikkuse tõstmise programmides tuleks kasutada mitmesuguseid pilte puuetega naistest ja tüdrukutest,et pakkuda selgemat ettekujutust puuetega naistest laiale publikule, eriti aga õpiraskustega naistele.

 
5. Töö. Kutseharidus

5.1. Töö on määrava tähtsusega vahend puuetega naistele majandusliku iseseisvuse tagamiseks ning eneseväärikuse ja sotsiaalse tunnustuse saavutamiseks. Puuetega naisi tuleks ette valmistada selliselt, et nad suudaksid tööturul läbi lüüa. Kui on vaja eriväljaõpet, siis ei peaks puuetega naised olema teistest naistest halvemas olukorras. Puuetega naistel peaks
olema hea juurdepääs kõigile koolitusprogrammidele, ja neid peaks aktiivselt julgustama seal osalema. Olemasolevad naistele mõeldud koolitusprogrammid tuleks muuta eriti hästi ligipääsetavateks puuetega naistele ja pakkuda neile vajaduse korral abi.

5.2. Tööturul kehtivad seadused ja määrused ei tohi puuetega naisi diskrimineerida, ega takistada nende töölevõtmist, nagu sätestab Standardreegel nr.7.

5.3. Puuetega naisi tuleks julgustada otsima tööd, mis tagaks neile mõistliku palga ja seisundi. Puuetega naisi tuleks efektiivselt toetada, et nad tööd ei kaotaks, olles kontaktis nende tööandjatega, ja kaitstes neid seadusandlike vahenditega põhjendamatu, puudega seotud vallandamise eest.

5.4. Väikettevõtete loomisel ja muul viisil ise enda tööandjaks olles, peaks puuetega naistel olema võrdsed laenusaamisvõimalused ning neid tuleks tunnustada täielikult kvalifitseeritud ettevõtjatena.

5.5. Kogu EL töö- ja kutsehariduspoliitika ning vastavad programmid peaksid arvestama puuetega naiste eriolukorda. Naised ja puuetega inimesed on juba mitmetes programmides sihtgrupiks, millele pööratakse erilist tähelepanu. On oluline tõsta puuetega naiste teadlikkust
topeltdiskrimineerimise riskist – nii soo, kui puude tõttu.

5.6. Tuleks kehtestada eritingimused, et tagada puuetega naistele sama vaba liikumine Euroopa tööturul, nagu tervetel naistel ja meestel, vastavalt vaba liikumise põhimõtetele, nagu need on sätestatud EL lepingutes.

5.7. Avalikus sektoris töötajate arv, kus traditsiooniliselt töötab kõige rohkem naisi, on paljudes EL liikmesriikides langemas. Tuleks uurida, millist mõju see avaldab puuetega naiste tööleidmisvõimalustele.

5.8. ILO ja FAO, samuti teiste tööprobleemidega tegelevate organisatsioonide programmidesse peaksid kuuluma eriprogrammid ja projektid Euroopas, pidades silmas puuetega naiste huve. Need organisatsioonid peaksid arendama tihedat koostööd puuetega naiste ning nende
organisatsioonidega. Vajalikku toetust pakkudes tuleks puuetega naisi lülitada ka nende organisatsioonide tavalistesse projektidesse ja programmidesse.

5.9. Paljud ametid, mida praegu peavad terved naised ja/või mehed ning mille juurde kuulub puuetega naiste elu üle otsustamine, peaksid saama kättesaadavaks ka puuetega naistele. Selleks tuleks puuetegs naisi mõningates ametites positiivsekt diskrimineerida.

5.10. Migrantidest puuetega tüdrukutele ja naistele tuleks pakkuda vajalikku tuge ja võimalust oma oskused välja arendada kutsehariduse omandamise kaudu ning leida sobiv töö.


5.11. Kurtidele naistele tuleb pakkuda võimalust kutsehariduse omandamiseks viiepekeele abil, nagu see nende kodumaal kasutusel on.

5.12. Puuetega naistele pakutakse võimalust omandada töökoht ja saada kutseharidust kõigi strateegiate abil, mis soodustavad teadmiste ja kvalifikatsiooni omandamist, ning tal on õigus jõuda karjääri tippu nii era- kui avalikus sektoris.

5.13.Vabatahtlikena töötavad puuetega naised peaksid saama kasutada neidsamu hüvesid ja abi, nagu need naised, kes töötavad palga eest. Vabatahtlikena töötavatele naistele tuleks võimaldada vajalikku rahalist toetust, et nad suudaksid olla endale nii tööandja, kui töövõtja rollis. Lisaks vajalikule rahalisele toetusele,puuetega naisel endale, tuleks teda piisavalt toetada, et ta suudaks mängida ka ülemuse rolli.

6. Abielu, Seksuaalsuhted, Vanemaksolemine, Perekonnaelu

6.1. Kooskõlas Standardreegliga nr. 6, peaks puuetega naistele olema tagatud õigus luua perekond, olla lähisuhetes vastassoo esindajatega, olla seksuaalsuhetes, saada emaks.

6.2. Arvestades, et paljude puuetega naiste jaoks on väga raske leida elukaaslast ja luua perekonda, tuleks neid selles vallas õpetada ja nõustada. Massimeediat tuleks julgustada mängima olulist rolli, et kaotada negatiivsed hoiakud sedalaadi suhete vastu, nagu puuetega naiste abielu ja vanemaksolemine. Tavalised üksikute inimeste kokkuviimisega tegelevad
organisatsioonid ei peaks puuetega naisi ega mehi oma klientuuri hulgast välja lülitama, vaid pakkuma neile samasuguseid teenuseid, nagu teistele meestele ja naistele. Nende organisatsioonide töötajad tuleks välja koolitada tööks puuetega inimestega.

6.3. Puuetega naistel peaks olema ligipääs pereplaneerimise meetoditele, samuti
informatsioonile nende keha seksuaalse funktsioneerimise kohta. Seda informatsiooni tuleks pakkuda kassettidel, suures kirjas, Braille" kirjas, pildiraamatutena ja viipekeeles, või selle ala ekspertide poolt, nt. nõustajad kohalikes sotsiaalabiasutustes. Ühtki naist ei tohi sundida aborti tegema.

6.4. Puuetega vanematel, nii meestel kui naistel, peaks olema õigus isiklikule abistajale. Isikliku abistaja osa laste eest hoolitsemisel peab olema selgelt paika pandud ja puuetega laste vanemate (või üksikvanemate) tugigrupid ning (väikeste) puuetega laste vanemate isiklikud abistajad saaksid siin toeks olla.

6.5. Puuetega last kasvatavatel üksikvanematel, nii meestel kui naistel, peaks olema õigus isiklikule abistajale, nõnda et mõlemad jagaksid võrdselt laste eest hoolitsemise vastutust. Isikliku abistaja osa laste eest hoolitsemisel peab olema selgelt paika pandud, ja puuetega vanemate ning väikeste lastega puuetega vanemate tugigrupid ning isiklikud abistajad saaksid siin
toeks olla.

6.6. Õigus luua perekond, olla lähisuhetes, saada emaks, peab olema garanteeritud puuetega lesbilistele või biseksuaalsetele naistele, kooskõlas ÜRO Standardreegliga nr. 9. Eelarvamused homoseksuaalsuse suhtes üldiselt ei peaks mõjutama puuetega lesbiliste või biseksuaalsete naiste võimalusi leida vajalikku (rahalist) toetust, tehnilist abi, saavutada majanduslikku sõltumatust, olla iseseisev lesbiline või biseksuaalne naine, ei üksi elades ega hoolekandeasutuses.

6.7. Tuleks õhutada toetusaktsioone puuetega laste puuetega emadele või tervete laste puuetega emadele.

6.8. Tuleks loobuda seadusandlusest, mis piirab õpiraskustega naiste õigusi elada seksuaalelu, säilitades samas erilise kaitse naistele, kes võivad kergesti ahistamise ohvriks langeda.

6.9. Nende naiste jaoks, kes ei ole suutelised andma teadlikku nõusolekut sündivuse piiramiseks, peaks olema seaduslik kaitse. Eriti just kontratseptiivide kasutamist või raseduse katkestamist ei tohiks puuetega naistele kunagi peale sundida, ühtlasi peaks raseduse katkestamine toimuma ainult kohtu loal. Lisaks peaks asjatundlikku pereplaneerimisteenust pakutama õpiraskustega naistele. Steriliseerimine ei peaks kunagi toimuma ilma naise nõusolekuta, ja naist, kes ei ole võimeline nõusolekut andma, peaks tohtima steriliseerida ainult ilmsete meditsiiniliste näidustuste korral ning ka siis kohtu loal.

6.10.Puuetega naistel kui emadel peaksid olema tervete naiste ja meestega võrdsed õigused meedikute abile ja toetusele nii raseduse ajal kui selle järel, samuti võrdsed õigused tööturul, mis puutub emadus- või isaduspuhkusse ja sotsiaalhoolekandesse. Tingimused peaksid olema võimalikult soodsad kõigis EL liikmesriikides, nad ei tohiks puuetega naisi diskrimineerida.
Samad õigused peaksid olema kättesaadavad ka EL riikidesse emigreeruvatele puuetega naistele, olgu nad siis töölised või lihtsalt kaasasõitjad.

6.11.Tuleb muuta olemasolevat emadusideoloogiat, kuna see on diskrimineeriv puuetega naiste suhtes, eriti mis puudutab lastesaamist, nende naiste õigust lahutuse, adopteerimise, kasuvanemluse ja teiste sotsiaalse vanemluse vormide kaudu laste hooldajaks saada, samuti lapse saamist kunstliku viljastamise teel.

7. Vägivald, seksuaalne ahistamine ja turvalisus

7.1. Tuleks täielikult tunnustada puuetega tüdrukute ja naiste õigust saada kaitstud vägivalla eest. Vägivald puuetega tüdrukute ja naiste suhtes on suur probleem ning statistika näitab, et puuetega tüdrukud ja naised võivad oma haavatavuse tõttu eriti kergesti vägivalla ohvriks langeda. Puuetega naistele peaks olema tagatud kontroll oma keha üle, et kaitsta neid füüsilise ja seksuaalse vägivalla eest. Eriti oluline on see nende puuetega naiste jaoks, kes peavad kaua aega viibima haiglates, rehabilitatsiooni- ja muudes asutustes.

7.2. Tuleb juurutada spetsiaalsed programmid sellise vägivalla vältimiseks (nagu on juba käivitatud Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias ja Austrias), eriti pidades silmas nende tüdrukute ja naiste erivajadusi, kes vajavad abi hügieeniprotseduuride juures. Neid tuleks informeerida, kuidas hoiduda vägivallast, kuidas saada aru, et vägivalla-akt on toimunud, ja kuidas sellest
teatada. Eriti haavatavad on vaimse tervise probleemidega, õpiraskustega, suhtlemisraskustega ja/või raske puudega tüdrukud ning naised.

7.3. Puuetega tüdrukutel ja naistel peaks olema juurdepääs üldistele ning spetsiifilistele õppeprogrammidele, vastavalt nende vajadustele, ja seal, kus puuetega naiste integreerumine ühiskonda on raskendatud, tuleks neile pakkuda toetust, et integreerumine kulgeks sujuvamalt.

7.4. Puuetega naisi, nende perekondi ja kõiki, kes töötavad puuetega naistega, tuleks põhjalikult informeerida, kuidas kaitsta neid seksuaalse ahistamise eest. Puuetega, eriti vaimse puudega naiste ahistamise kohta tuleks välja töötada ja kehtestada vastav seadusandlus ning kohtutöötajad, kellel võib sellise probleemiga kokkupuude tekkida, peaksid vastava väljaõppe saama. Vaimse puudega naistele pakutakse välja sarnase kultuuri- ja etnilise taustaga naisvalvureid ning -teenindajaid. Kahjulikud hoiakud ja praktikad tüdrukute ning naiste kallal, nt. naise suguelundite vigastamine, tuleks välja juurida nii naistele kui meestele mõeldud haridusprogrammide, samuti kriminaalseadusandluse kaudu.

7.5. Sellised varjupaigad, nagu näiteks naiste turvakodud ning teised tavalised organisatsioonid ja nende asutatud varjupaigad ning infovahendid ja nõustajad (brošüürid, telefoninumbrid, psühhoterapeudid, jne.) naiste ahistamise valdkonnas peaksid olema kättesaadavad ka kõikvõimalike puuetega naistele.

7.6. Puuetega tüdrukute ja naiste olukord peaks olema üks uurimisobjekte spetsiaalse rapprti jaoks naistevastase vägivalla kohta ÜRO Inimõiguste Komisjonile. Euroopa riikides peaks läbi viidama spetsiaalseid uurimusi.

7.7. Silmas pidades, et puuetega naistel on suurem risk vägivalla ohvriks langeda, tuleks erilist tähelepanu pöörata puuetega naise vaimsele tervisele pärast vägivallaakti, vägistamist või sellega ähvardamist.

7.8. Euroopa Parlamendi poolt nõutav iga-aastane aruanne vägivalla ja diskrimineerimise kohta puuetega inimeste suhtes peaks eraldi käsitlema puuetega tüdrukute ja naiste olukorda ning tegema ettepanekuid puuetega naiste seadusandliku kaitse parandamise kohta vägivalla eest.

7.9. Tuleks astuda samme, kaitsmaks tüdrukuid ja naisi sandistava suguelundite vigastamise eest, mida ÜRO Naiste Konverentsi Tegevusplatvorm nimetab kuriteoks.

8. Võimaluste avardamine, Juhiomaduste arendamine, Osavõtt otsuste langetamisest

8.1. Juhiomaduste arendamise eesmärk peaks olema aidata puuetega tüdrukutel ja naistel leida eneseväärikust ning julgustada neid asuma juhtivatele kohtadele, et neist saaksid täieõiguslikud ühiskonnaliikmed, ja õhutada neid ikka rohkem osa võtma juhtivorganite tööst kõigis maades ühiskonna kõigil tasanditel.

8.2. Puuetega naisi peaks julgustama ja vastu võtma koolitusprogrammidesse rahvuslikes ühendustes, mis tegelevad juhtimis- ja management"i kursuste korraldamisega. Tuleks ka korraldada spetsiaalseid programme puuetega naiste ja tüdrukute jaoks, et nad ühtlasi saaksid osaks olemasolevatest naiste koolitusprogrammidest.

8.3. Juhtimiskoolitusi, haridusprogramme ja täiendkoolitust, et organiseerida kooperatiivset tegevust ja tuluüritusi, tuleks korraldada kohapeal, ka maapiirkondades, et tõsta puuetega naiste teadlikkust oma olukorrast rohujuure tasandil ning stimuleerida nende aktiivset osavõttu.

8.4. Spetsiaalsed koolitusprogrammid tuleks algatada ja neid toetada nii kohalikul, kui regionaalsel tasandil, paljudes Euroopa maades, kus puuetega inimeste liikumises osalevad naised teadlikult toetavad üksteist erinevatel eluetappidel, erinevatel arengu- ja uute võimaluste leidmise etappidel.

8.5. Mitmed Euroopa kohalikud organisatsioonid, samuti ÜRO süsteemi kuuluvad organisatsioonid, peaksid puuetega naisi toetama nende püüdlustes omandada juhioskusi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, FAO ja UNESCO poolt väljatöötatud mudeli järgi. Tuleks teha tõsist tööd, et ka puuetega naistest saaksid juhendajad.

8.6. Euroopa Liidu süsteemi erievad struktuurid, tema programmid ja projektid peaksid toetama puuetega naisi nende võimaluste avardamisel võtta ühiskonna elust aktiivselt osa.

8.7. Uues, sõltumatus Euroopa Puuetega Inimeste Foorumis peaksid olema esindatud võrdselt nii naised kui mehed, mis oleks oluliseks poliitiliseks juhtlõngaks tema otsuste langetamisel, mis puutub näiteks presidendi valimisse ja inimeste nimetamisse erinevate komiteede liikmeteks ning
erinevaid ülesandeid täitma. Kõik EDF liikmesorganisatsioonid peaksid pidama puuetega tüdrukute ja naiste võimaluste avardamist üheks oma põhimuredest.

8.8. Juurdepääsu informatsioonile peaks loetama iga ühiskonnaliikme demokraatlikuks õiguseks. Puuetega naistel peaks olema juurdepääs igasugusele infole , mida nad vajavad, kui soovivad kasutada oma seaduslikke, poliitilisi ja inimõigusi.

8.9. Euroopa puuetega naised peaksid koostama ning levitama informatsiooni ja teadlikkust tõstvaid materjale, mis oleks mõeldud otsuste langetajatele nii rahvuslikul, kui Euroopa tasandil, aitamaks neil mõista, et puuetega naiste mitmepidine diskrimineerimine võib olemas olla. Esimeseks sihtgrupiks on inimesed, kes on seotud puuetega inimeste poliitikaga üldiselt, samuti need, kes tegelevad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse küsimustega. Sama tähtsad on otsuste vastuvõtjad valitsuse poliitika tasandil.

8.10. Puuetega naised peaksid saama nähtavamaks mitmesugustes organisatsioonides, mis tegelevad puuete problemaatikaga, sotsiaalküsimustega, poliitikaga ja ühiskonnaga üldiselt. Tuleks algatada spetsiaalseid projekte, et seda sihti saavutada, samuti leida rahalisi
vahendeid, et leiduks projektides osalejaid.

9. Erineva kultuuritaustaga naised

9.1. Erineva kultuuritaustaga naised, kes elavad kodumaast eemal, tuleks välja tuua nende haavatavast olukorrast ning neil peaks olena õigus kasutada neidsamu võimalusi oma potentsiaali arendamiseks, mis on antud maa põliselanikest naistel.

9.2. Tuleks uurida puuetega naispõgenike olukorda. Põgenikelaagrites tuleks hakata õpetust jagama ja see peaks olema üks tähtsaimaid prioriteete. UNCHR poolt avaldatud Juhtnööre puuetega põgenike asjus tuleks kasutada kui tähtsaid näpunäiteid, kuidas aidata puuetega põgenikest tüdrukuid ja naisi.

9.3. Tunnistades meie Euroopa ühiskonna multikultuursust ning ühtlasi võimalikke probleeme, mida tekitab paljude puuetega naisimmigrantide sotsiaalmajanduslik situatsioon, tuleks erilist tähelepanu pöörata naisimmigrantide teelt takistuste kõrvaldamisele.

10. Teadlikkuse tõstmine. Massimeedia. Kommunikatsioon ja informatsioon

10.1. Kõik riigid peaksid tegutsema selles suunas, et tõsta ühiskonna teadlikkust puuetega tüdrukutest ja naistest, nende õigustest, nende vajadustest, nende potentsiaalist ja panusest ühiskonna arengusse, vastavalt Standardreeglile nr.1.

10.2. Ühiskonna kõigil tasanditel peavad puuetega naised nähtavamaks saama. Meedia mängib olulist rolli, levitades informatsiooni puuetega naiste kohta ja ta võib inimeste hoiakuid soodsas suunas mõjutada. Et seda saavutada, oleks ääretult oluline levitada massimeedia kaudu (TV, ajalehed) ühiskonna kõigil tasanditel portreetutvustusi või positiivseid kirjeldusi puuetega naistest. Soovitavalt puuetega naiste organisatsioonide poolt nimetatud puuetega naistega tuleks aktiivselt nõu pidada, nad peaksid tutvustustest osa võtma ja tutvustama programme. Kuna toimub nii raadio- kui TV- programmide vahetus nii regionaalsel, kui rahvusvahelisel tasandil, võib
neid programme väga laialt levitada. Positiivse keele kasutamist ja valikut puuete ning naiste probleemide kirjeldamiseks tuleks julgustada ning meedia peaks sellesse suhtuma kogu tähelepanuga.

10.3. Televisiooni, raadiot ja ajakirjandust tuleks õhutada välja töötama programme, mis vastaks puuetega naiste vajadustele, koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Eriti tuleks vaeva näha sellega, et massimeedia kaudu harida publikut mõistma, et ka vaimse tervise probleemid on puue - kuigi neid silmaga ei näe. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigile nähtamatute puuete vormidele.

10.4. Aktiivsete puuetega naiste näide aitaks inimeste teadlikkust tõsta, ning ühtlasi oleks positiivseks rollimudeliks teistele puuetega naistele ja tüdrukutele.

10.5. Rahvusliku puuetega naiste võrgustiku loomine oleks tähtsaks sammuks informatsiooni jagamisel. Sellise võrgustiku loomine peaks olema kohalike võimuorganite ja puuetega naiste ühine vastutus.

10.6. Puuetega naisi ja nende õigusi puudutavad põhidokumendid peaksid olema kättesaadavad nii kohalikes, kui üldarusaadavates keeltes ning kergema käsitsemise huvides erinevates formaatides.

10.7. Puuetega naistele peaks olema kindlustatud tervetega võrdne juurdepääs mitmesugustele info komponentidele, mis moodustavad infoühiskonna. Internetiühendus ega veebilehed ei peaks sisaldama infot, mis puuetega naisi ja tüdrukuid kuidagi riivaks. Puuetega naised peaksid selle eest hea seisma Euroopa tasandil, koostöös Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi ja Euroopa Naiste Lobby"ga. Ka teised Euroopa Liidu infoühiskonda puudutavad algatused ei peaks olema puuetega naiste suhtes diskrimineerivad. Arendades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat,
tuleks arvestada nii nende majanduslikke, kui koolitusaspekte; samuti võrdsete võimaluste loomist kõigile, vanusest hoolimata.

10.8. Tuleks korraldada toetusaktsioone, mille eesmärgiks on kindlustada, et nägemis- ja kuulmispuudega naistel oleks juurdepääs igat liiki informatsioonile.

11. Iseseisev elu. Isiklik abistaja. Tehnilised vajadused ja nende rahuldamine. Nõustamine

11.1. Puuetega naistele tuleks luua võimalusi elada iseseisvalt väljaspool hoolekandeasutusi., pakkudes neile isikliku abistaja teenust, vastavalt tegelikele vajadustele.

11.2. Puuetega naistel peaks olema võimalus saada nõustamist teistelt puuetega ja sarnase elukogemusega naistelt. Seda teenust peaks pakutama naisorganisatsioonide, puuetega inimeste ühenduste, sotsiaalhooldusasutuste ja kohalike asutuste kaudu.

11.3. Kuna puuetega naistel on raskendatud ligipääs varustusele ja tehnilistele abivahenditele, tuleks vajalikku varustust toota kohapeal. Seda tuleks puuetega naistele jagada väikese tasu eest või tasuta. On tungivalt soovitatav koostada kohalikul ja rahvuslikul tasandil programme varustuse ja tehniliste abivahendite tootmiseks, mis hõlmaksid ka puuetega naiste koolitust abivahendite tootmiseks ning kasutamiseks. Tehnilised abivahendid peaksid rahuldama nii naiste funktsionaalseid vajadusi, kui ka esteetilisi nõudmisi ja soove abivahendite disaini, materjali ning kvaliteedi suhtes. Kui selliseid abivahendeid pole võimalik kohapeal hankida, tuleks jagada importvahendeid seal, kus nende järele on vajadus, olgu tööl või kodus.

11.4. Puuetega tüdrukud ja naised vajavad tehnilisi abivahendeid ja abi, mis on spetsiifiliselt kohandatud nende erivajadustega. Abi tuleks pakkuda viisil, mis on kooskõlas tüdrukute ja naiste kultuurilise ning religioosse taustaga.

11.5. EL liikmesriigid peaksid ajama sellist rahandus-, maksu- ja impordipoliitikat, mis võimaldaks abivahendeid kätte saada minimaalse tasu eest.

11.6. Tuleks soodustada kõigi jaoks sobivaid disainiprintsiipe, et vähendada puuetega inimeste vajadusi eriliste tehniliste lahenduste järele. Tehniliste erilahenduste otsimisele tuleks puuetega inimesi kaasata igal tasandil, ja puuetega naised peaksid siin osalema puuetega meestega võrdsetel alustel. Üleeuroopalised ja rahvuslikud institutsioonid, mille ülesandeks on tehniliste abivahendite täiustamise toetamine või standardiseerimine, peaksid soolist aspekti arvesse võtma.

11.7. Kurtidele naistele peaks olema alati, igal pool ja igas olukorras kättesaadav viipekeele tõlk (näiteks kohaliku tähtsusega, usulised, kultuurilised ja poliitilised sündmused), et nad saaksid neist sündmustest täisväärtuslikult osa võtta ja ühiskondlikus elus aktiivsemalt osaleda. Et kurtidel naistel oleks võimalus valida mees- või naistõlgi vahel, tuleks toetada nais- viipekeeletõlkide väljaõpet.

11.8. Kuigi soovime toetada Iseseisva Elu liikumist, peaks õpiraskustega naistel, juhul kui nad siiski elavad edasi hoolekandeasutuses, olema võimalus valida, kas elada ainult naiste, või meeste ja naiste hulgas. Samuti peaks neil olema võimalik valida samast või vastassoost personali ja isiklikku abistajat.

12. Sotsiaalkindlustus, Tervishoid ja Arstiabi, Rehabilitatsioon

SOTSIAALKINDLUSTUS

12.1. Puuetega naiste majanduslik olukord peaks olema piisavalt hea, et nad võiksid elada väärikalt, olgu vallalistena, abielus, või mõnes muus suhtes. Toetuste ja abi, isikliku abistaja teenuse, jne. kättesaadavus ei peaks sõltuma naise perekonnaseisust. Toetused ei peaks sõltuma sissetulekust. Kui naistel on õigus saada toetusi, peaksid need kätte saama nad ise,
mitte nende perekonnad.

12.2. Ühiskonnas on laialt levinud arvamus, et naiste ülesanne on teisi teenida. Arusaamu soorollidest tuleks arendada võrdõiguslikkuse vaimus, ja ootused puuetega naiste suhtes peaksid arenema positiivsemaks ning mitmekülgsemaks.

12.3. Seadused ja praktika, mis häirib puuetega naiste osalemist tööturul, tuleks ümber vaadata, et kaotada puuetega naiste tööhõivet takistavad asjaolud. Naistel peaks olema võimalik saada sobiva suurusega baastoetust, et kompenseerida puudega seotud kulusid, nagu isiklikud abistajad,
viipekeele tõlgid, juhtkoerad, transport, majapidamine, tehnilised abivahendid ja tervishoid. Puuetega naistel peaksid olema vabaks ringiliikumiseks teiste EL kodanikega võrdsed võimalused.

12.4. Puuetega naistel peaks olema õigus ja võimalus endale abistajaid valida. Tuleks võtta tarvitusele abinõud hooldustöötajate olukorra parandamiseks.

TERVIS JA ARSTIABI

12.5. Iga maa peaks, kooskõlas Standardreegliga nr.2, kindlustama puuetega tüdrukutele ja naistele efektiivse arstiabi.

12.6. Kõigis maades peaks esmatasandi arstiabi katma puuetega naiste vajadused kodus, või võimaldades neile pääsu polikliinikutesse ja haiglatesse. Kõigi maade võimud peaksid hea seisma selle eest, et esmatasandi arstiabi osutavad meedikud suudaksid ära tunda tekkivat
vaimse tervise probleemidega seotud puuet, ja tegutseda vastavalt olukorrale. Tuleks arvestada ka patsientide vanust, et igale elutsüklile spetsiifilised nõudmised saaksid rahuldatud.

12.7. Tuleks vastu tulla igat liiki nõudmistele, pakkudes odavaid võimalusi koduseks ja haiglas osutatavaks arstiabiks olemasoleva tervishoiusüsteemi raames.

12.8. Kõigis arsti sekkumist vajavatest olukordades, eriti günekoloogia valdkonnas, on oluline suhtuda puuetega naisesse lugupidavalt, võttes eriliselt arvesse nägemispuudega ja tõlgi abi kasutavate naiste vajadusi.

12.9. WHO ja teised kompetentsed organisatsioonid peaksid suunama valitsusi pakkuma sobivaid koolitusprogramme tervishoiutöötajatele, pidades silmas puuetega naiste ja tüdrukute erivajadusi.

12.10.Ei tohiks olla mingit diskrimineerimist, vanusest sõltumatult, puuetega naiste suhtes, mis puutub tervishoiuteenuste kättesaadavusse ja nende vajalikkuse tõlgendustesse.

12.11.Sõjast haaratud piirkondades peaks leidma võimalusi teenindada puuetega tüdrukuid ja naisi liikuvates tervisekeskustes.

12.12.Tuleks toetada multidistsiplinaarset tervishoidu ja arstiabi ning uurimistööd, nt. neuroloogia, günekoloogia, gerontoloogia, sotsiaalteaduste, jm. valdkondades, et luua terviklikumat pilti
soospetsiifilistest puuetest ja haigustest.

12.13. Puuetega naisi ja tüdrukuid tuleks informeerida ohust saada HIV-viiruse kandjateks või haigestuda AIDSi. Siinkohal on väga oluline info jagamine rasedusvastaste vahendite kohta, samuti seksuaalkasvatus.

12.14. HIV-positiivseid ja AIDSi haigestunud naisi ning tüdrukuid tuleks kohelda kui puuetega naisi ja tüdrukuid ning seega peaksid neil olema samad õigused ja privileegid, nagu teistel puuetega naistel ja tüdrukutel ning nende huvide kaitse peaks kuuluma puuetega inimeste organisatsioonide huviorbiiti.

12.15. Kõik maad peaksid, kooskõlas Standardreegliga nr.3, tagama rehabilitatsiooni kättesaadavuse ilma seksuaalsete eelarvamusteta kõigile naistele ja tüdrukutele. Puuetega naised ja tüdrukud peaksid saama rehabilitatsiooni, mis annaks neile avaramad> võimalused kodus ja perekonnas, ning lubaks neil täisväärtuslikult osaleda hariduselus ja tööturul. Meditsiiniline rehabilitatsioon peaks olema sooneutraalne ja kättesaadav kõigile puuetega naistele vanusest sõltumatult.

12.16. Ühiskonnakeskset rehabilitatsiooni peaks pakutama nii kõigis maa-, kui linnapiirkondades, kaasates kõigil tasanditel töösse puuetega naisi endid.

12.17.Rehabilitatsioon peaks hõlmama ka koolitust naise kehakeele ja enesekehtestamise alal. Spetsiifilised rehabilitatsiooniskeemid tuleks välja töötada iga puuetega naiste grupi jaoks, tehes tihedat koostööd nende organisatsioonidega.

12.18.Kurtidel naistel on õigus õigeagsele diagnoosile ja kasule, mida võib tuua kõneteraapia, kasutades nii viipe-, kui sõnalist keelt.

13.Ühiskondlikud hooned, Elamud, Transport, Keskkond

13.1. Tuleks vastu võtta seadused, mis nõuaksid keskkonna kohandamist ja muutmist, et puuetega naistel oleks ligipääs kõigile hoonetele, kaasa arvatud, kuid mitte ainsatena, haiglad, hariduskeskused ja ühiskondlikud hooned, mida kasutavad kõik inimesed.

13.2. Kõik ehitatavad hooned peaksid olema kättesaadavad puuetega naistele, et nad pääseksid ligi igat tüüpi elumajadele.

13.3. Puuetega inimeste organisatsioonid peaksid valima endi hulgast, soovitatavalt konsultantide, nõuandjate või ekspertidena, puuetega naisi, kes osaleksid kõigis planeerimise ja otsustamise järkudes, et tagada naiste kaasatus isiklikku, perekonna- ja ühiskondlikku ellu.

13.4. Transport peaks olema kättesaadav kõigile puuetega inimestele, et tagada neile võimalus iseseisvalt liikuda. Ei tohiks olla mingit diskrimineerimist puuetega tüdrukute ega naiste suhtes, hoolimata puudeliigist (ratastooli või juhtkoera kasutamine). Ka puuetega emadel peaks olema võimalus oma lapsi soovikohaselt transportida.

13.5. Transpordi eest vastutavad isikud peaksid eriliselt pingutama selle nimel, et puuetega naistel oleksid samad ligipääsuvõimalused ja et kõik teenindajad kohtleksid neid sama väärikalt ja diskrimineerimiseta, nagu puuetega mehi.

13.6. Kurtidel ja kuulmispuudega naistel on õigus mobiilsusele, mitte ainult ühiskondlikes eriotstarbelistes transpordivahendites, vaid eelkõige peaks paranema nende ligipääs massikommunikatsioonivahenditele, informatsioonile ja televisioonile viipekeele ning subtiitrite kaudu. Kurtidel ja kuulmispuudega naistel peaks olema ka õigus kasutada muuseumides
ning avalikes kohtades videosid, ning kasutada õnnetusjuhtumite, tulekahjude ja teiste ohtude puhul hädasignaale.

13.7. Puuetega naised tunnistavad tänapäevase elustiili mõju keskkonnale. Kahjustades ökoloogilist tasakaalu, seda nii mikro- kui makrotasandil, põhjustab inimene keskkonnas kõrvalekaldeid, mis võivad kaasa tuua haigusi. Näiteks sellest on allergiad ja geneetilised häired, mis on põhjustatud tööstusjäätmetest, mõned uurimused viitavad ka selliste haiguste, nagu nt. Parkinsoni tõve, suhteliselt suurt esinemissagedust intensiivse maaviljelusega piirkondades, kus kasutatakse ohtralt pestitsiide ja väetisi. Samas võib linnaplaneerimine ära hoida vaimse stressi
seisundeid. Elustiili muutused võivad pikemas perspektiivis haigusi ära hoida. On pikk nimekiri keskkonnakahjustustest, mis võivad kaasa tuua haigusi ja puudeid. Euroopa puuetega naised soovivad rõhutada keskkonnaalase teadlikkuse tähtsust ning toetada edasist uurimistööd ja
teadlikkuse tõstmist keskkonna ja puuete seoste kohta.

14. Kultuur, Meelelahutus, Sport

14.1. Kõik maad peaksid hea seisma selle eest, et puuetega naised ja tüdrukud võiksid osa saada kultuuriüritustest ning ise neis osaleda võrdsetel alustel teistega ja kasutada oma loovat, kunstilist ja intellektuaalset potentsiaali. Tuleks toetada kultuuriprojekte, kus õpiraskustega naised ja tüdrukud saaksid arendada oma loovust.

14.2. Kohad, kus toimuvad kultuuriüritused ja osutatakse kultuuriteenuseid, peaksid olema puuetega naistele kättesaadavad.

14.3. Puuetega naistel ja tüdrukutel peaksid olema teistega võrdsed võimalused meelelahutuseks ja sportimiseks.

14.4.Tuleks astuda samme, et puuetega naised võiksid saada professionaalseteks kunstnikeks mitmetel aladel.

15. Rahvuslikud keskused puuetega naiste küsimustes

15.1.Tuleks asutada rahvuslik komitee, kuhu kuuluksid rahvuslike naisorganisatsioonide ning valitsuse esindajad, puuetega naised valitsusvälistest organisatsioonidest ja kogemustega inimesed. Sellele komiteele peaks kuuluma keskne koht puuetega naiste probleemidega
tegelemises. Komitee peaks tegutsema ülemaalise jõuna, et suruda läbi soovitusi puuetega naiste asjus, ning koostama programme võrdsete võimaluste loomiseks ja puuetega naistele täisväärtusliku osalemise võimaldamiseks ühiskonna elus. Rahvuslikud keskused peaksid ühiselt moodustama üleeuroopalise võrgustiku.

15.2. Rahvuslik keskus peaks olema ka tihedalt seotud olemasolevate ja loodavate rahvuslike puuetega inimeste komiteedega (PIK) (Eestis on see lühend küll käibel Puuetega Inimeste Koja tähenduses. M.K.), kooskõlas ÜRO Standardreegliga nr. 17. Selliseid PIK"sid tuleks tugevdada, kus nad seda vajavad, ja asutada nad seal, kus neid veel ei ole. Komiteede aktiivseteks liikmeteks peaksid olema puuetega naised ja nende organisatsioonid.

15.3. Rahvuslikul tasandil naiste probleemidega tegelevaid organisatsioone tuleks tugevdada ja sinna peaksid kuuluma ka puuetega naised.

15.4. Puuetega naised peaksid aktiivselt osa võtma nii puuetega naiste eneseabiühenduste, kui naisorganisatsioonide tööst. Puuetega inimeste organisatsioonid peaksid nii rahvuslikul, kui Euroopa tasandil toetama puuetega naiste alamkomiteede, või sõltumatute puuetega naiste gruppide asutamist. Euroopa Puuetega Inimeste Foorum peaks asutama alalise komitee puuetega naiste probleemidega tegelemiseks, ja kutsuma selle liikmesorganisatsioone üles asutama oma naistekomiteesid ning -gruppe.

15.5. Rahvuslik keskus, samuti puuetega naised ise, peaksid läbi viima spetsiaalseid kampaaniaid, et kasvatada puuetega naiste osalust neis organisatsioonides. Nii peaks see toimuma valitsusvälistes organisatsioonides (NGO-des), mis tegelevad puuetega inimestega, samuti teistes NGO-des, eriti naiste omades.

15.6. Puuetega naised peaksid olema paremini esindatud rahvuslikes delegatsioonides, mis võtavad osa rahvusvahelistest kohtumistest, komiteede ja komisjonide tööst, tegeldes kas siis naiste, või puuetega inimeste probleemidega. Tuleks õhutada puuetega naisi erinevatel üritustel
osalema, mitte ainult siis, kui päevakorras on nende spetsiifilised probleemid.

15.7. Valitsus- ja valitsusvälised, rahvuslikud ja Euroopa naisorganisatsioonid peaksid võtma liikmeks puuetega naisi ja lülitama nende probleemid naiste üldiste probleemide hulka, algatades tegevuskavu vastavalt käesolevatele soovitustele ja ÜRO 1995.a. Pekingi naistekonverentsi ning
ECE 1995.a. Regionaalkonverentsi regionaalsele platvormile.

15.8.Puuetega naised peaksid Euroopa tasandil, Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi raames, tegema tihedat koostööd Euroopa Naiste Lobby"ga küsimustes, mis mõlemale poolele huvi pakuvad. Samuti peaksid rahvuslikud puuetega naiste ühingud püüdma koostööd teha ka ENL
rahvuslike platvormidega.

16. Rahvusvahelised keskused

16.1. Kindlaksmääratud naisküsimustega tegelevad keskused ja puuetega inimeste keskus peaksid pidevat tähelepanu pöörama puuetega tüdrukute ning naiste probleemidele ning tegema tihedat koostööd üksteise ja puuetega naiste ning nende organisatsioonidega.

16.2. Puuetega naiste organisatsioonid, sealhulgas suuremate organisatsioonide
alamkomiteed, peaksid aktiivselt osalema valitsustevahelises järelevalves Pekingi Naiste Tegevusplatvormi ja Ülemaailmse Puuetega Inimeste Tegevuskava täitmise üle ning selle uuesti läbivaatamises, kuna need dokumendid on tähtsad vahendid käesolevas manifestis toodud soovituste elluviimiseks.

16.3. Et puuetega naiste osavõttu kergendada, peaksid rahvusvahelised keskused eriliselt pingutama, et hankida informatsiooni ja tagada dokumentide levitamine puuetega naiste hulgas, nende organisatsioonides ja kõigis puuetega naiste probleemidega kokkupuutuvates ühendustes, eriti ajalehtede ja bülletäänide kaudu. Samuti tuleks nende organisatsioonidega regulaarselt nõu pidada.

16.4. Tuleks asutada alaline Euroopa Liidu juures asuv Euroopa Puuetega Naiste Komitee, mis otseselt nõustab Parlamenti ja sõltumatut Euroopa Puuetega Inimeste Foorumit.

17. Regionaalne ja subregionaalne tegevus projektide elluviimisel

17.1. Euroopas regionaalsel või subregionaalsel tasandil tegutsevatel organisatsioonidel, nt. Euroopa Liidu institutsioonidel, Euroopa Majanduskomisjoni regionaalkomisjonil, ÜRO spetsialiseeritud agentuuridel, nt. WHO"l, regionaalsetel büroodel, Euroopa Nõukogul,
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioonil – OSCE"l, teistel valitsustevahelistel organisatsioonide

DeepCMS