Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Puuetega tüdrukute ja naiste olukord Euroopa Puuetega Inimeste Foorumis (EDF) ja selle liikmesorganisatsioonides. Maria Nyman

Euroopa Konverents

Tunnustades puuetega tüdrukute ja naiste õiguseid

Homse ühiskonna lisaväärtus

Madriid, November 2007

 

Puuetega tüdrukute ja naiste olukord Euroopa Puuetega Inimeste Foorumis (EDF) ja selle liikmesorganisatsioonides

 

Maria Nyman

Euroopa Puuetega Inimeste Foorum

 

Konverentsi organiseerimist arutades taipasime, et oleks väga kasulik saada paremini teada, kuidas kõikide EDF-i liikmesorganisatsioonide liikmed kogesid naiste ja tüdrukute olukorda oma rahvuslikus nõukogus või Euroopa ja oma riigi MTÜ-des.

 

Vaid seda tausta teades on võimalik läbi viia viljakas arutelu, kuidas parandada puuetega naiste ja puuetega tüdrukute ja poiste emade olukorda EDF-i struktuuris ja omaenda riigis. Tundus, et mingit kõikehõlmavat ülevaadet puuetega naiste olukorra kohta Euroopas siiani ei olnud.

 

Me oleme saanud umbes 30 raportit teilt kõigilt ja need aruanded sisaldavad endas äärmiselt olulist informatsiooniallikat, mitte ainult selle konverentsi jaoks, vaid ka tulevikus meie töö jaoks EDF-s ning meie riikides ja organisatsioonides. See on üsna ainulaadne informatsioon, mis on loodetavasti esimene samm selles suunas, et täita praegust tühimikku statistikas  ja informatsioonis puuetega naiste ja puuetega tüdrukute ja poiste emade kohta Euroopas. Oli väga huvitav lugeda neid raporteid, kuigi mõnikord ka väga heidutav ja kurb. Järgnevatelt lehekülgedelt leiate lühiülevaate raportite kokkuvõttest. Kuna aga 30 raportit sisaldavad palju informatsiooni, on see ülevaade kaugel sellest, et olla täielik.

 

Esindatus ja ülesehitus

 

Kui rääkida naiste esindatusest EDF-i liikmesorganisatsioonide otsustavates asutustes, siis olukorda saab kirjeldada üsna sarnasel viisil enamiku raportite puhul: naised on vähe‑esindatud. Erinevus on mõnikord rohkem, mõnikord vähem iseenesest selge. Juhtivad ametikohad on palju sagedamini hõivatud meeste, kui naiste poolt. Tundub, et situatsioon on aina ebavõrdsem, mida kõrgemale struktuuris ollakse jõutud – tähenduses, et paljudes riikides on naiste esindatus parem kohaliku tasemega organisatsioonides, võrreldes regionaalse ja riikliku tasemega.

 

Taani andis üksikasjaliku ülevaate oma raportis enda liikmesorganisatsioonide esindatusest ja oli huvitav näha, et meeste üle-esindatus otsustavates asutustes ja juhatajate seas, oli väga selge, aga Taani rahvuslikus puuetega noorte nõukogus oli see vastupidine; seal oli juhtivatel ametikohtadel rohkem naisi kui mehi. See materjal andis tulevikuks lootust.

 

Enamik osalejaid, paari erandiga, selgitasid oma raportitega, et nende organisatsiooni töös või alusdokumentides ei olnud selget soolise võrdõiguslikkuse poliitikat. Tundub ka, et harv on eraldi naiste komisjon või naiste „tiib“ rahvuslikes nõukogudes ja Euroopa MTÜ-des (kuigi mõnel on üks). Sagedamini on selle asemel üks või paar organisatsiooni või võrgustikku, mis on üles seatud puuetega naiste poolt, mis on pidanud enda peale võtma kogu vastutuse võrdõiguslikkuse alases töös.

 

Ometi mõned organisatsioonid teatavad enda raporteis oma uurimistulemuste järel, et nad kaaluvad nüüd keskendumist puuetega naiste ja meeste vahelisele võrdõiguslikkusele ja vajadust võrdse esindatuse üle. Seega loodetavasti need raportid saavad lähtekohaks positiivsete algatuste praktikas.

 

Tulles rahvusliku seadusandluse ja tegevusplaanide juurde, on seal rohkem võrdseid õigusi ühest küljest naistel ja teisest küljest puuetega inimestel, aga puuetega naiste vaatenurk tundub kaduma minevat nii puudepoliitikas kui soolise võrdõiguslikkuse poliitikas. Siiski on Soome viidanud heale näitele, et puue on nüüd osa riigi Naistevastase Vägivalla Elimineerimise Konventsiooni (CEDAW) raportis. Hispaania Puuetega Naiste Tegevusplaan on teine positiivne erand.

 

Enamikus riikides tundub olevat ka puudus usaldusväärsest ja süstemaatilisest statistikast puuetega naiste olukorra kohta.

 

Puuetega naised võrrelduna puuetega meestega

 

Mitmed raportid teatasid, et puuetega inimesi hinnatakse kui „inimesi“ mitte naiste või meestena. Sõnad sootu või „kolmas sugu“ olid kasutuses korduvalt, tähendusega, et tundub, justkui ühiskonna poolt nähakse puuet ja mitte fakti, et ollakse naine või mees.

 

Teine erinevus on see, et tuntakse justkui puuetega naised vajaksid kaitset, kuid mehed mitte – näiteks on arvatud, et tööelul on positiivne mõju puuetega meeste elukvaliteedis ning samas tuntakse, et puuetega naisi peaks „kaitsma“ töötamise eest, olenemata sellest, et kogu tõendusmaterjal näitab, et töötamisel on peamine positiivne mõju puuetega või krooniliselt haigete naiste elukvaliteedile.

 

Rääkides tööhõivest, on see iseenesest mõistetav, et puuetega mehed töötavad palju suurema ulatusega, kui puuetega naised, olenemata faktist, et enamikes riikides on näha, et hariduslik tase on raporteeritud olema kõrgem puuetega naiste seas võrreldes puuetega meestega. Puuetega naiste kõrvalejätmine tundub moodustavat surnud ringi: kuna naistel ei ole võimalusi hankida kogemusi seoses diskrimineerimise/barjääridega, ei saa nad vajalikke kogemusi, et võtta vastu teatud positsioone ning järelikult nad jätkavad olemast diskrimineeritud võrreldes meessoost ametivendadega.

 

Rootsi selgitab, et puuetega naisted räägivad suuremal määral, et nad vajavad tööl isiklikke tehnilisi abivahendeid, võrreldes puuetega meestega, aga sellest hoolimata tundub, et mehed saavad oma vajadustele lahendused suuremal määral kui naised. Seal oli ka teine huvitav ja selge näide erinevast kohtlemisest meeste ja naiste vahel Rootsis. Puuetega mehed saavad tihedamini abiraha, et osta isiklik kohandatud auto, naised aga saavad abiraha, et kasutada ühistransporti.

 

Poola tõi näite puuetega naiste vanemate hulgast, kes mõnikord takistavad naist saamast töökohta, sest majandusliku kalkulatsiooni tulemusena on süsteem selline, et saades töökoha, kaotaksid nad oma sotsiaalabi.

 

Maltalt tuli teine näide samast suunast. Kui naine, kellel on puue, abiellub, kaotab ta toetused, mida ta sai enne abiellumist.

 

Puuetega inimeste kujutamine meedias on üldiselt puuduv või vähene. Kui mehi portreteeritakse, siis on nad tihti kirjeldatud kui vaprad inimesed, kel on õnnestunud teostada end olenemata oma puudest. Puuetega naisi on aga sagedamini kujutatud kui ohvreid.

 

Oli ka mitmeid teisi näiteid ja ma ei hakka praegu neid kõiki mainima, aga ma vähemalt loodan, et see annab mõningase näitlikkuse sellest, millist tasakaalutust esineb.

 

Barjäärid, mis on eriomased puuetega naistele võrreldes naistega, kellel ei ole puuet

 

Paljud raportid mainisid terviseteenuste ligipääsetavuse täielikku puudumist, konkreetsemalt öeldes günekoloogiliste teenuste puudumist.

 

Siin tundub taas olevat selge, et inimest peetakse üldiselt kas naiseks või puudega inimeseks ning pakutavad teenused ja toetused, ei ole sobitatud faktiga, et ollakse „puudega naine“.

 

Seksuaalse, füüsilise ja psühholoogilise vägivalla esinemine on uskumatult kõrge puuetega naiste vastu, võrrelduna naistega, kellel ei ole puuet ning võrreldes puuetega meestega. Olenemata sellest on kibe reaalsus see, et enamik naiste varjupaiku ei ole ligipääsetavad ja personal on täiesti välja õpetamata seoses teadlikkusega puudest ning sellest, kuidas puuetega naisi keskustes vastu võtta.

 

Sloveenia raporteeris, et nende puuetega naiste organisatsioon on otsustanud osta mõned ligipääsetavad korterid puuetega naiste jaoks, kes on vägivalla ohvrid, kuna riik ei paku selliseid ligipääsetavaid keskuseid. Teisest küljest Luksemburg aga andis teada, et neil on nüüd lõpuks ühiskondlikud projektid, et ehitada teatud arv ligipääsetavaid tubasid varjupaikades.

 

Eesti andis väga kurva näite juhtumist, mis oli kuum teema Eesti meedias ratastooli kasutavast naisest, kes oli abielus ja kolme lapse ema. Ajapikku selgus, et naise abikaasa oli vägivaldne. Selle teema käsitluses teatati taas ja taas, et „see situatsioon oli puudega naise süü. Ta poleks kunagi pidanud nõustuma abielluma ja lapsi saama. Tõusetus teema, et kes peaks hoolitsema laste eest pärast lahutust. Käidi välja, et see peaks olema nende isa, kes just oli vanglast vabanenud. Seda peeti paremaks variandiks, kui ema, kuna tal on puue...“

 

Prantsusmaa ja Psühhiaatria (eks-)Tarbijate Euroopa Võrgustik (ENUSP) olid kaks organisatsiooni, kes tõstsid esile fakti, et puuetega naised ja eriti vaimse tervise häiretega naised on mõnikord ohvrid situatsioonis, kus neilt võetakse laps peale sünnitust ära, kuna neid ei peeta headeks emadeks oma lastele.

 

Enamikes raportites on alla kriipsutatud heakskiidu puudumine puuetega naiste emaduse suhtes. Puuetega naistest eeldatakse sageli, et neil ei ole perekondi ja tundub, et on täielik puudus pereplaneerimise informatsioonist, seksuaalsusest jms kättesaadavates formaatides või puudub informatisoon, kus võetakse arvesse puuetega naiste situatsiooni.

 

Ka Austria mainib kahte puuetega inimeste reproduktiivtervise seadust, mis on kaugel sellest, et täpselt eristada naisi, kel ei ole puuet ning naisi, kellel on puue. Üks neist on pärilike omaduste pärandamise ilminguid puudutav abordiseadus, mis lubab puuetega laste aborte kuni üheksanda rasenduskuuni. Selle tagajärg on see, et puuetega naised peavad sageli vaidlema arstidega, et nad tõepoolest soovivad last alles jätta.

 

Teine näide tuleb Belgiast, teatades, et ühiskond üritab mõnikord piirata sotsiaalseid kontakte puuetega naiste ja meeste vahel selleks, et vältida võimalikku rasedust. See viib puuetega naiste eraldumiseni ja isegi vangistuseni.

 

Evertoni Puuetega Toetajate Ühing (EDSA) andis tõendeid, et õpiraskustega  naiste steriliseerimisne on ikka veel tavaline, seda ilma nende nõusoleku või nende arusaamiseta selle kirurgilise operatsiooni eesmärkidest.

 

Ka nende naiste hulk, kes on oma lähedase inimese vägivalla ohvrid, on ilmselt palju kõrgem kui ametlik statistika näitab. Tsiteerides Puuetega Inimeste Rahvusvahelise Organisatsiooni (DPI) Itaalia raportit, „kuidas saab puudega naine süüdistada kurjategijat, kui ta sõltub oma ellujäämises sellest mehest? Kuidas saab puudega naine, kes kannatab vägivalda, süüdistada oma lähedast, kellest ta sõltub, et korraldada oma elu, pesta ja minna tualetti; kui tal ei ole majanduslikku iseseisvust, et elada omaette?“

 

Lõpetan lausega, mis on võetud otse Eesti esindajate raportist: „Parandades puuetega naiste elukvaliteeti, vajab see ühendatud jõupingutust puudega ja ilma puudeta inimestelt, meestelt ja naistelt, noortelt ja vanadelt ning tarkust ja sallivust, et liikuda valearusaamistest vastastikuse mõistmise ja koostööni. Teiste sõnadega öeldes – maailma parandamist alusta iseendast“.

 

Inglise keelest tõlkinud Kairi Rohtmets

 

 

DeepCMS