Eesti Puuetega Naiste ühing
Küsitlus
Kas oled tundnud väärkohtlemist?





Tulemused »

Reklaam
Annetamine

Seadusandlus

Puuetega inimesed:

http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puudega-inimesele

Haridusseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/968165

Paragrahv 7. Kohalike omavalitsuste pädevus
(1) Kohalike omavalitsuste pädevuse kehtestab käesolev seadus, seadused kohalike omavalitsuste kohta ning teised õigusaktid. Pädevuse jaotamine kohalike omavalitsuste tasandite vahel sätestatakse seadustega.
(2) Kohalikud omavalitsused:
1) kavandavad oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu;
2) asutavad, reorganiseerivad ja sulevad õigusaktides ettenähtud korras munitsipaalharidusasutusi ning registreerivad oma halduspiirkonnas asutatud haridusasutusi;
3) tagavad oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majandusliku teenindamise ja finantseerimise;
4) määravad ametisse ja vabastavad ametist neile alluvate haridusasutuste juhte;
5) prognoosivad vajadust pedagoogide järele, abistavad haridusasutusi töötajate leidmisel;
6) tagavad pedagoogidele eluruumi ning muud õigusaktides ettenähtud soodustused;
7) korraldavad laste õiguste kaitset õigusaktidega sätestatud tingimustel ja korras;
(RK s 20.06.2002 jõust.29.07.2002 - RT I 2002, 63, 389)
8) peavad koolikohustuslike laste arvestust ja tagavad koolikohustuse täitmise kontrolli, annavad lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi, korraldavad sõidu haridusasutusse ja tagasi, tagavad meditsiiniabi ning toitlustamise õppetöö ajal;
9) korraldavad haridusasutuste metoodilist teenindamist, annavad haridusasutuste juhtidele ja pedagoogidele nõu koolikorralduslikes küsimustes;
10) korraldavad laste ja noorte kutsealast informeerimist ja annavad neile vastavaid soovitusi;
11) peavad puuetega inimeste arvestust ning korraldavad nende õpetamist.
(3) Halduspiirkonna hariduse arenguprogrammide koostamiseks ja elluviimiseks moodustab kohaliku omavalitsuse täidesaatev võimuorgan oma koosseisus vastava struktuuriüksuse või määrab ametisse vastava ametiisiku.


Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus


Paragrahv 15.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vastavalt vajadusele koole tervisehäiretega lastele ja erivajadustega õpilastele.
(RK s 26.06.96 nr. 207 jõust.26.07.96 - RT I 1996, 49, 953;
RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)

Paragrahv 18. Vanematele on koolikohustusliku lapse jaoks kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu kohti. (RK s 23.11.94 nr.456 jõust.30.12.94 - RT I 1994, 91, 1528)


Paragrahv 21.
(1) Valla- või linnavalitsus võimaldab erivajadustega õpilastel õppida elukohajärgses koolis haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel on puuetega või eriabi vajaval lapsel õigus õppida lähimas tingimustele vastavas koolis.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
(2) Kasvatuse eritingimusi vajav õpilane õpib ja täidab koolikohustust käesoleva seaduse § 4 lõikes 21 nimetatud koolis.
(RK s 16.05.2001 jõust.01.07.2001 - RT I 2001, 50, 288)
(3) Võimetekohane õppekava või kool soovitatakse erivajadustega õpilastele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal nõustamiskomisjoni otsusega. Erivajadustega õpilaste nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
(31) Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega. Linnavalitsus võib kooskõlastatult maakonna nõustamiskomisjoniga moodustada linna nõustamiskomisjoni.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(32) Nõustamiskomisjon on viieliikmeline. Maakonna nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab maavanem korraldusega, linnavalitsuse nõustamiskomisjoni koosseisu kinnitab linnapea. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(33) Nõustamiskomisjoni pädevuses on:
1) määrata erivajadustega õpilastele võimetekohane õppekava või õppevorm;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
2) suunata erivajadustega õpilane õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli või klassi;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180;
RK s 28.09.2006 jõust.03.11.2006 - RT I 2006, 46, 334)
3) otsustada vanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 28.09.2006 jõust.03.11.2006 - RT I 2006, 46, 334)
(4) Sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli ja -klassi võetakse õpilane vastu õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Sanatoorsesse kooli, erivajadustega õpilaste kooli ja -klassi vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358;
RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521;
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180;
RK s 28.09.2006 jõust.03.11.2006 - RT I 2006, 46, 334)
(41) Haridus- ja Teadusministeerium või valla- või linnavalitsus moodustab vajadusel riigi- või munitsipaalkoolis järgmised klassid:
(RK s 16.10.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 90, 521)
1) keha-, kõne-, meelepuuete ja psüühikahäiretega laste klassi;
2) tasandusklassi õpiraskustega laste õpetamiseks;
3) abiklassi kerge vaimupuudega laste õpetamiseks;
4) toimetulekuklassi mõõduka vaimupuudega laste õpetamiseks;
5) hooldusklassi raske ja sügava vaimupuudega laste õpetamiseks.
(RK s 10.02.99 jõust.21.03.99 - RT I 1999, 24, 358)
(5) Õpilasel on õigus pärast sanatoorses koolis või erivajadustega õpilaste koolis õppimise vajaduse lõppemist jätkata õpinguid endises koolis.
RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)


Sotsiaalhoolekande seadus

http://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005

https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv


Paragrahv 26. Puuetega isikute sotsiaalhoolekanne
(1) Puuetega isikutele teiste inimestega võrdsete võimaluste tagamiseks, nende aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja iseseisvaks toimetulekuks valla- või linnavalitsus: (RK s 08.12.2004 jõust.01.04.2005 - RT I 2004, 89, 604)
1) loob võimalused puudest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks ravi, õpetuse ja tõlketeenustega; (RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 89, 603)
2) loob koostöös pädevate riigiorganitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõpetuseks;
3) sobitab koostöös pädevate riigiorganitega töökohti ja loob rakenduskeskusi;
4) korraldab invatransporti;
5) tagab puuetega inimestele juurdepääsu üldkasutatavatesse hoonetesse;
6) määrab vajadusel tugiisiku või isikliku abistaja;
7) korraldab eestkostet ning seab hoolduse.
(2) Valla- või linnavalitsus korraldab abi vajava puudega isiku toimetuleku sotsiaalteenuste osutamise, sotsiaaltoetuste maksmise, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise teel. (RK s 08.12.2004 jõust.01.04.2005 - RT I 2004, 89, 604)

Tööturuteenuste- ja toetuste seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010016


§ 9. Tööturuteenuste liigid ja nende osutamise põhimõtted

(1) Tööturuteenuste liigid on:
1) teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest;
2) töövahendus;
3) tööturukoolitus;
4) karjäärinõustamine;
5) tööpraktika;
6) avalik töö;
7) tööharjutus;
8) palgatoetus;
9) toetus ettevõtluse alustamiseks;
10) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
11) töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine;
12) abistamine tööintervjuul;
13) tugiisikuga töötamine.
(2) Töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööotsijale ja täiskoormusega õppes õppivale töötule osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tööturuteenuseid käesolevas seaduses sätestatud tingimustel. Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest. Tööandjale osutatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid.
(3) Tööturuteenuste osutamine peab soodustama töötu ja tööotsija töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.
(4) Tööturuteenuseid osutades lähtutakse töötu ja tööotsija erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 10–13 sätestatud tööturuteenuseid osutatakse üksnes puudega töötule tingimusel, et tööturuteenuse osutamine on vajalik puudest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel ning et muud tööturuteenused ei ole puudega töötu töölerakendamiseks tulemuslikud.
(6) Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega.


Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/EhSRS


§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus kehtestab nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes, et tagada neile ehituslike takistusteta liikumine avalikes kohtades ja üldkasutatavates hoonetes.


§ 2. Üldkasutatav ehitis
(1) Üldkasutatav ehitis käesolevas määruses on:
1) hoone, kus osutatakse avalikkusele administratiivseid, juriidilisi, sotsiaalseid või muid samaväärseid teenuseid või viiakse läbi vaimulikke talitusi; osutatakse side-, liiklus- või parkimisteenuseid või kunsti- või teisi kultuuriteenuseid või spordi-, liikumis-, hobi-, puhkuse- või muid samaväärseid teenuseid või kaubandusteenuseid või panga-, majutus- või toitlustusteenust;
2) haiglad, tervishoiu- või hooldeasutused või sarnaste asutuste oote-, vastuvõtu- ja külastusruumid;
3) õpilastele mõeldud õppeasutus;
4) hoone, kus paikneb kogunemiskohti või -ruume;
5) üldkasutatavad rajatised, mille kaudu üldkasutatavad hooned on avalikkusele kättesaadavad;
6) tänavad, väljakud, haljasalad ja mänguväljakud.


(2) Üldkasutatavates ehitistes tuleb arvestada liikumispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks vajalik pind, mis on toodud käesoleva määruse lisades 1 ja 2.


§ 19. Nõuded olemasolevatele ehitistele
Olemasolevate üldkasutatavate ehitiste rekonstrueerimisel ja laiendamisel, samuti ehitamise käigus olemasolevatele ehitistele üldkasutatavate ehitiste funktsioonide andmisel, tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas määruses kehtestatud nõuetele.

Ühistranspordiseadus

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112015005


§ 17. Toetus ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks
(1) Riigieelarves võib ette näha toetuse ühissõidukite soetamiseks või nende ümberkohandamiseks järgmistel juhtudel:
(RK s 15.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 471)
1) suure sõitjatevooga linnu ja nende lähipiirkonda avalikul liiniveol teenindavate busside, trammide ja trollibusside soetamiseks;
2) riigisiseseks sõitjateveoks vajaliku raudteeveeremi soetamiseks;
3) Eesti mandri ja saarte ning väikesaarte vaheliseks, Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vaheliseks ühenduseks vajalike laevade, väikelaevade ja parvlaevade soetamiseks;
4) ühissõidukitena kasutatavate invasõidukite soetamiseks või ühissõidukite kohandamiseks puuetega inimeste veoks.


§ 27. Tasuta sõit riigisisesel liiniveol
(1) Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
1) eelkooliealisi lapsi;
2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera;
(RK s 15.11.2006 jõust.01.01.2007 - RT I 2006, 55, 405)
3) Vabadussõja veterane.


§ 29. Avalikul liiniveol kehtivad sõidusoodustused
(1) Avalikul liiniveol antakse maantee- ja veeliikluses ning raudteeliikluses linnasisesel või muul riigisisesel rongiliinil, kui sõitja sõidu lähte- ja sihtpunkt asuvad ühe linna piires, õpilasele, sügava puudega isiku saatjale, puudega lapse saatjale ja Vabadussõja veterani saatjale sõidusoodustust kuni 50 protsenti pileti täishinnast. Iga-aastase sõidusoodustuse ulatuse määrab:
(RK s 07.08.2003 jõust.01.09.2003 - RT I 2003, 58, 387)
1) teeliikluses valla- ja linnavolikogu valla- või linnaliinile ning maavanem maakonnaliinile;
(RK s 15.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 471)
2) veeliikluses majandus- ja kommunikatsiooniminister käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinile;
(RK s 15.10.2003 jõust.24.11.2003 - RT I 2003, 71, 471)
3) raudteeliikluses linnavolikogu käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 nimetatud rongiliinile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud soodustus kaetakse toetuste arvel, mis on sellele avalikule liiniveole eraldatud linna- või vallaeelarvest või riigieelarvest käesoleva seaduse § 15 kohaselt.


§ 537. Ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele esitatavad nõuded
(1) Ühissõidukina kasutatava bussi või sõiduauto välisküljel on vedaja nimi või teenindusmärk, liiniveol nähtaval kohal liini number ja liini nimetus.
(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded riigisisesel ja rahvusvahelisel liiniveol (välja arvatud kohalik liinivedu) kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele liiklusseaduse § 13 lõike 3 alusel.
(3) Maavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded maakonnaliiniveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.
(4) Valla- või linnavalitsus võib kehtestada sõitjate mugavust ja ohutust tagavad nõuded valla- või linnaliiniveol ning taksoveol kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele.

 

 Erivajadustega inimese õpetamine

Paragrahv 10. 
(RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)
(1) Keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuetega ning eriabi vajavatele inimestele tagab kohalik omavalitsus võimaluse õppida elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagavad riik ja kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel neile õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes.
(2) Kasvatuse eritingimusi vajavatele lastele tagavad riik ja kohalik omavalitsus võimaluse õppida selleks loodud õppeasutustes, kindlustades nende täieliku ülalpidamise õigusaktides ettenähtud korras ja tingimustel.
(3) Õppe- ja kasvatusasutuse tüüp või õppevorm määratakse või soovitatakse erivajadustega inimesele meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal. (RK s 07.04.2004 jõust.01.05.2004 - RT I 2004, 27, 180)

§ 3. Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise lähtealused
(1) Üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades tuleb arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärkidest.
(2) Ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärk on:
1) ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistransporditeenuse pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri kategooriate (sealhulgas puuetega inimesed, vanurid, õpilased ja üliõpilased, saarte ja väikesaarte elanikud) liikumisvajadusest;
2) soodustada ühissõidukite eeliskasutamist sõiduautode ja teiste individuaalsõidukitega võrreldes, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute ärahoidmisele;
3) vähendada ühiskonna kulutusi transpordile ja energiale ning sotsiaalsele ja majanduslikule infrastruktuurile.
§ 3. Ehitisele esitatavad nõuded
(9) Kui ehitise kasutamise otstarve seda eeldab, peavad ehitis ja selle üldkasutatavad osad ning ruumid või alad olema ligipääsetavad ja kasutatavad liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
(10) Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister. (RK s 13.11.2002 jõust.01.01.2003 - RT I 2002, 99, 579)

Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määrus nr 14
Paragrahv 8. Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel
Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded sotsiaalhoolekande korraldamisel on:
1) kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana;
2) sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine;
(RK s 09.10.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 85, 509)
21) sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine ja nende esitamine maavanemale käesoleva seaduse § 6 punkti 81 alusel kehtestatud korras;
(RK s 08.12.2004 jõust.01.01.2005 - RT I 2004, 89, 605)
3) kohaliku sotsiaalregistri moodustamine ja pidamine ning sotsiaalregistrist laekuva informatsiooni edastamine Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras;
4) eestkosteasutuse töö korraldamine.

DeepCMS