Sünnitushüvitis on 100 protsenti kalendripäeva tulust.

Lapse sünd on rõõm, mis toob kaasa ka uusi kulutusi, kuid sünnitushüvitis ja muud hüvitised aitavad neid loodetavasti vähendada. Uue ilmakodaniku sünd toob peresse suurt rõõmu. Et lapse sünniga kaasnevad paratamatult ka suuremad väljaminekud, on emal kasulik teada, millistel alustel talle sünnitushüvitist jm hüvitisi makstakse.

01.12.2011  http://www.linnaleht.ee/?page=99&id=2758

Uue ilmakodaniku sünd toob peresse suurt rõõmu. Et lapse sünniga kaasnevad paratamatult ka suuremad väljaminekud, on emal kasulik teada, millistel alustel talle sünnitushüvitist jm hüvitisi makstakse. Foto: Bulls

NOORELE EMALE

Lapse sünd on rõõm, mis toob kaasa ka uusi kulutusi, kuid sünnitushüvitis ja muud hüvitised aitavad neid loodetavasti vähendada.

Sünnitushüvitist maksab haigekassa sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele. Rasedus- ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva.
Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust.
Sünnitusleht väljastatakse üldjuhul 70–30 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva 140 päevaks. Tulevase ema ja lapse tervise huvides oleks vaja töökoormust vähendada vähemalt kuu aega enne sünnitust. Kui naine jääb sünnituspuhkusele hiljem kui 30 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva, väheneb tema hüvitise suurus nende päevade võrra, mille võrra hiljem ta sünnituslehele jäi. Näiteks kui naine läks sünnituspuhkusele 20 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (s.o. 10 päeva hiljem), makstakse hüvitist (140–10) 130 päeva eest.
Kui rasedale on antud terviseseisundile vastavat tööd ehk töötingimusi on kergendatud raseduse ajal arsti otsuse alusel, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, eeldusel et ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Samuti väheneb raseda õigus saada sünnitushüvitist nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele sätestatud tähtpäevast hiljem.
Kui naisel tekib kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi või eeldatava sünnitamise kuupäeva õigsuses, siis peaks ta esmalt pöörduma sünnitusabi osutanud raviasutuse poole. Raseduse pikkuseks on 85 protsendil sündidest 40 nädalat. Viis protsenti sündidest toimub enne seda ja varem kui 37. nädalat sündinud lapsi loetakse enneaegselt sündinuteks. 10 protsenti lastest sünnib pärast 41. rasedusnädalat. Kui sünnitus toimub enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist ning rasedus on kestnud üle 28 nädala, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise päevast 140 kalendripäevaks. 

Kuidas kalendripäeva tulu arvutatakse?
Hüvitist makstakse alates esimesest päevast 100 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust. Keskmine tulu arvutatakse üldjuhul eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mis jagatakse arvuga 365. Näiteks 2011. aastal algava sünnituslehe alusel makstav hüvitis arvutatakse ajavahemikul 01.01.2010–31.12.2010 sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Seejuures ei võeta tulu arvutamisel arvesse riigi või kohaliku omavalitsuse makstavaid hüvitisi, näiteks vanemahüvitist.
Kui eelneval aastal tulu puudus või kui kalendripäeva keskmine tulu on väiksem kui kuupalga alammäära (2011. aastal 278,02 €) ja arvu 30 jagatis (9,27 €), siis võetakse hüvitise arvutamisel aluseks töötajaga kokku lepitud töötasu.
Tulu arvutamiseks on seega kaks võimalust:
* Kui kuutöötasu vastab kuupalga alammäärale (278,02 €) või on sellest suurem, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu kehtiva kuupalga alammäära alusel (278,02 : 30 = 9,27 €). Sünnitushüvitist arvutatakse järgmiselt: 140 × 9,27 = 1297,80 €. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 21%. Väljamaksmisele kuuluv hüvitis on 1297,80 – 21% = 1025,26 €.
* Kui töötasu on kuupalga alammäärast väiksem, võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötasu ja arvu 30 jagatisega. Näiteks kui töötaja kuupalk on 200 € ja eelmisel aastal tal tulu puudus, võrdub kalendripäeva keskmine tulu 200 : 30 = 6,66 €. Sünnitushüvitis on sel juhul 140 × 6,66 = 932,40 €. Väljamaksmisele kuuluv hüvitis on 932,40 – 21% = 736,60 €.
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb tööandjale esitada avaldus tööle naasmiseks. Lapsehoolduspuhkus tuleks katkestada hiljemalt sünnituslehe alguskuupäevale eelneval päeval. Avalduse võiks esitada vähemalt paar nädalat enne uuele sünnituslehele jäämist, et tööandjal oleks piisavalt aega esitada haigekassale dokumendid ravikindlustuse vormistamiseks.

Ado Viik, haigekassa Harju osakonna direktor; Mirja Sarap,haigekassa Harju osakonna vanemjurist