ENÜ: Postimehest
Juhtkiri: Prostitutsiooni müügimehed
19.06.2007 00:01
Riigi tellitud õppefilm heroiseerib prostitutsiooni
Gümnaasiuminoortele suunatud õppefilm «Prostitutsiooni fenomen ühiskonnas» on selles kõlama jäänud sõnumi poolest üsna küsitav ja pigem propageerib prostitutsiooni kui eetiliste valikutega seotud ühiskonnanähtuse aktsepteerimist kui selle nägemist tõsise sotsiaalse probleemina.
Nii võib leida filmist varjatud üleskutseid häbelikele noormeestele, kes võiksid saada seksuaalkogemuse kõige valutumalt prostituudi juures, ja neile naistele, kes oma tulevikku kindlustada sooviksid. Haridusministeeriumi tellimusel tehtud filmis on aga täiesti kajastamata jäetud prostitutsiooniga kaasnevad mõjud tervisele – nii füüsilisele kui emotsionaalsele. HIV aina suurenevast levikust ei ole sõnagi juttu.
Film, kus prostitutsiooniga kaasnevatele probleemidele ei ole tähelepanu pööratud, mõjub prostitutsiooni turundusprojektina. Räägitakse küll sellest, miks mehed prostitutsiooni tarbivad, ja võrreldakse seda mägironimisest saadava adrenaliini otsimisega, kuid naiste traagikal, kes on pidanud sellise tee ühel või teisel valusal põhjusel valima, ei peatuta.
Naisteühenduse Ümarlaua eesistuja Laine Tarvise hinnangul on õppematerjali näol tegemist prostitutsiooni normaliseerimise katsega, mis sellisena lausa õhutab prostituudi ametit proovima.
Tervise Arengu Instituut saatis maikuus sotsiaalministeeriumile kirja, kus leidis, et ei saa õigustada alles kujuneva maailmavaatega noortele prostituudi elukutset heroiseeriva filmi riiklikus haridussüsteemis levitamist. Kummaline on, et kuigi haridusministeerium kinnitab, et ei ole filmi õppekava toetavaks soovituslikuks õppematerjaliks kinnitanud ja ei käsitle seda õppefilmina, on film juba jõudnud koolidesse.
Sotsioloog Marion Pajumets viis 2004. aastal Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse tellimusel läbi prostitutsiooniteemalise uuringu, kus leidis, et prostitutsiooni kui ühiskondliku probleemi teadvustamine eeldab ühiskonnas teatud väärtuste ja teadmiste olemasolu. See eeldab mõistmist, et riik vastutab inimõiguste kaitsmise eest, mõistmist, et igal inimesel peaksid olema võimalused majanduslikult toime tulla oma isiksust ja seksuaalsust kaubastamata ja oma vaimset, füüsilist ja reproduktiivtervist ohustamata. Eestis on aga levinud pigem tarbijamentaliteet, mille kohaselt prostitutsiooni ei peeta ei ebamoraalseks ega inimõiguste küsimuseks.
Õppefilmi nime all koolidesse saadetud materjali tarbijamentaliteet peegeldab Eesti ebaküpsust sügavuti ja väga valulikul moel.
Riigi tellitud õppefilm näitab prostitutsiooni vaba valikuna
19.06.2007 00:01
Kai Kalamees, Postimees
Haridusministeeriumi toel jõudis kevadel koolidesse prostitutsiooni lahkav õppefilm, mis käsitleb oma keha müümist ja seksiostu tavalise nähtusena, kutsudes kriitikute hinnangutel koolinoori lausa valima prostituudi elukutset.
Kuriteoennetuse Sihtasutuses valminud filmi «Tegi pätti 5. Prostitutsiooni fenomen ühiskonnas» režissöör Jaano Rässa ja toimetaja Mart Raukas tunnistavad ka ise, et selles vallas on olnud «omajagu palli ühte väravasse tagumist». Seetõttu püüavad nad oma filmis vaatenurki tasakaalustada ning mitte näppu viibutada ja keelata.
«Filmi lõpusõnum on: prostitutsioon on igaühe vaba valik – ent see pole parim valik võimalikest,» teatas sihtasutus eile.
Autorid tegid «sotsiaal-eetilist õppefilmi» kolm aastat, mille jooksul kohtusid 42 tasulise seksiteenuse pakkuja, samuti prostituutide klientide, bordellipidajate ja ekspertidega.
Filmi peategelased on avameelselt oma kogemustest pajatavad Mark (36) ja Anni (33), kelle koostöö algas 1997. aastal. Prostitutsiooni vahendamise eest karistatud Marki alluvuses on töötanud 150 tüdrukut. Anni töötab praegu ühes Tallinna korterbordellis.
Naised protestisid
Projekti rahastati hasartmängumaksu nõukogu kaudu. Filmi väntamisele, tasuta laiali jagatud 1100 DVD-le ning nende juurde käivale 800 eesti- ja 300 venekeelsele trükisele kulus 236 000 krooni.
Skandaal maksumaksja raha eest tehtud filmi ümber hakkas kerima pärast esilinastust aprillis, kui Naisteühenduse Ümarlaud (ENÜ) läkitas protestikirjad haridus-, justiits- ja sotsiaalministritele ning riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjonidele.
«See film kajastab prostitutsiooni nagu iga teist tööd. Meie soov on, et teda ei näidataks õpilastele,» selgitas ENÜ eesistuja Laine Tarvis.
Tema sõnul tekitas film paljudes vaatajates nördimust ja hämmastust.
«See õppematerjal on prostitutsiooni normaliseerimise katse. Lisaks halvustatakse seni tehtud uuringuid,» seisab ENÜ kirjas. «Materjal lausa soodustab prostituudi «ametit» proovima.»
Vildakas vaatenurk
ENÜ väitel ei räägi film üldse nähtuse põhjustest ega tõsistest tagajärgedest, vaid kajastab teemat prostituudi ja kupeldaja suu läbi. «Ühe esineja – filosoofiaprofessori (Mart Raukas – toim) – ainus kriitika on, et tegu on maitsevääratusega.»
Mais ühiselt filmi vaadanud kultuurikomisjoni liikmed jätsid probleemi täitevvõimu lahendada. Kiirelt võttis eitava hoiaku sotsiaalminister Maret Maripuu. «Leiame, et ta on õppeotstarbel kasutamiseks sobimatu,» teatas Maripuu.
Haridusminister Tõnis Lukase allkirja kandev vastus jõudis komisjoni läinud nädalal. Haridusministeeriumi ametnikud tunnistasid filmi nii tehniliselt kui sisult üsna keskpäraseks, kuid ei pidanud seda samas prostitutsiooni propageerivaks.
Nende kinnitusel peab filmi vaatamisele järgnema kindlasti õpetaja või spetsialisti hoolikalt ettevalmistatud sisuline arutelu.
«Pole põhjust õpetajaid umbusaldada. Eeldame, et nad on kompetentsed,» ei näinud ministeeriumi pressijuht Tarmu Kurm keelamiseks vajadust.
Kui DVD-l seisab filmi tellijana haridusministeerium, siis viimane ise peab seda väidet kahetsusväärseks veaks ega käsitle ka linateost õppefilmina.
«Autoritel on kindlasti õigus oma vaatenurgale, aga kas seda tuleb õpilasteni viia? Niigi koormatud õpetajatel pole piisavalt koolitust, et teemat igakülgselt valgustada,» rääkis ENÜ sekretär Eha Reitelmann. «Mitu teismelist last on öelnud: «Tegu on täitsa okei asjaga,»» vahendas ta lastelt saadud tagasisidet.
Filmi autorid: uurisime, miks naised lähevad prostituudi teele
19.06.2007 00:01
Kuriteoennetamise Sihtasutusest teatati eile Postimehele, et filmi autorite eesmärgiks oli näidata, mis prostitutsiooni vallas päriselt toimub ja mis on tegelikud probleemid.
Sihtasutuse väitel tunnistas justiitsministeerium materjali objektiivseks ning toetava hinnangu andis ka politsei peadirektor.
«Eestis on umbes 500 tegevprostituuti. Enamik naisi valib selle tegevusala vabatahtlikult. Keskkriminaalpolitsei hinnangul on sundimise ja ähvardamise juhtumid tänapäeval pigem erandlikud,» põhjendas sihtasutus. «Film on orienteeritud eeskätt gümnaasiuminoortele ja tudengitele, kellest enamikul on seksuaalkogemused. Neid pole mõtet lüüa koolipapalikult didaktilise materjaliga,» seisab Postimehele saaadetud vastuses.
Sihtasutuse selgitusel analüüsivad film ja raamat ka seda, miks hulk naisi valib vaba tahte aktina oma tee ja mis on selle otsustuse negatiivsed küljed. «Seda valikut filmi autorid ei soovita… Ent nad ei saa ka kätt ette panna. Igaüks teeb oma fundamentaalselt olulised valikud ise,» teatas sihtasutus. (PM)
Lastevanemate liit mõistab prostitutsiooni õppefilmi hukka
19.06.2007 18:08
Martti Kass, PM online
Eesti Lastevanemate Liit mõistab hukka riigi tellitud õppefilmi prostitutsioonist ning kutsub üles filmi koolides mitte näitama.
Haridusministeeriumi toel kevadel koolidesse jõudnud prostitutsiooni lahkava õppefilmi kritiseerijatega liitus ka Eesti Lastevanemate Liit.
Film käsitleb kritiseerijate sõnul oma keha müümist ja seksiostu tavalise nähtusena ning näitab seda kui üht tulevikuvõimalust noorte neidude jaoks.
«Uskumatu, et aastal 2007 on ikka veel ühiskonnas erinev suhtumine prostitutsiooni, sõltuvalt sellest, kas arvaja on mees või naine,» oli Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta uudisest üllatunud.
Ta rõhutas, et ei ole ise kõne all olevat filmi näinud ning saab teemat kommenteerida vaid osapoolte ajakirjanduses väljaöeldu põhjal.
«Ma ei taha, et keegi Eesti koolides prostituudi elukutset kui lihtsalt ühte vaba valikut teiste hulgas propageerida võtaks,» lisas Pakosta.
«Lapsevanemana ootaks küll pigem, et lastele õpetatakse, et igaühe vaba valik on elada oma keha müümata. Et see on võimalik. Et armastus ja perekond on võimalikud,» rääkis Pakosta Postimees Online’ile.
«Aga heldust! Me ju ometi ei arva, et noorel on lihtsalt vaba valik valida kas tappa, röövida, prostituudi käest teenuseid osta või prostituudiks hakata. Me ju siiski veel ei arva ühiskonnas nii, ega ju?» küsis Pakosta ahastavalt.
Kuriteoennetuse Sihtasutuses valminud filmi «Tegi pätti 5. Prostitutsiooni fenomen ühiskonnas» režissöör Jaano Rässa ja toimetaja Mart Raukas tunnistavad ka ise, et selles vallas on olnud «omajagu palli ühte väravasse tagumist». Seetõttu püüavad nad oma filmis vaatenurki tasakaalustada ning mitte näppu viibutada ja keelata.
«Filmi lõpusõnum on: prostitutsioon on igaühe vaba valik – ent see pole parim valik võimalikest,» teatas sihtasutus eile.
«Tegelikult kummastab, et ministeerium üldse sellise filmi tellis sellises seerias. Sel juhul olnuks loogiline, et film käsitleb põhjuseid, miks see nähtus on ühiskonnas rikkumiseks kuulutatud, mitte seda, et see on vaba valik,» pani lastevanemate liidu kõneisik Pakosta imeks.