Skip to main content

EPIKojas lõppeb töövõime ja puude raskusastme hindamise nõustamise projekt

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on alates 2017. aastast osutanud Euroopa Sotsiaalfondi toel nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Teenuse osutamise perioodiks määrati algselt 2017-2020, kuid seoses pideva ja jätkuva vajadusega teenuse järgi, on perioodi korduvalt pikendatud. Kuigi EPIKoda taotles korduvalt pikendamist (loe EPIKoja pöördumist ja põhjendusi) ka peale 2023. aasta lõppu, ei pidanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega ka Sotsiaalministeerium seda vajalikuks.

Õiguslike küsimuste korral palume puude raskusastet omavatel inimestel pöörduda alates 01.12.2023 SA Õigusteenuste Büroo (ÕTB) poole (e-post: otb@otb.ee, tel: 53 850 005). EPIKoja koostööpartner ÕTB pakub tasuta õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele üle Eesti. Puudega inimese elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed. ÕTB on valmis abistama pöördujaid ka juhtumitel, kui soovitakse vaidlustada puude raskusastme mittetuvastamist. Lisaks on võimalik pöörduda õiguslike küsimuste korral abi saamiseks teiste organisatsoonide poole: epikoda.ee/oigusabi.

EPIKoja poolt alustasime käesoleval aastal mitmete tegevustega võimestamaks inimesi enda ja oma lähedaste õiguste eest seisma ning ka vaidemenetluse võimalusi teadlikult kasutama. 2024. aastal sellega jätkame ning oleme valmis teenuste ja toetustega seotud vaidlustes pakkuma tuge kohtusse pöördumisel. Kõikidel inimestel on võimalik pöörduda nõustamise, info ja toe saamiseks Eesti Puuetega Inimeste Koja poole, kirjutades epikoda@epikoda.ee või helistades 661 6629.

Täiendav info:

EPIKoja projektijuht Tauno Asuja, tauno.asuja@epikoda.ee, 5401 0449

EPIKoja nõustaja Kristi Rekand, kristi.rekand@epikoda.ee, 671 5909

Pea meeles: 5 olulist tegevussammu vajaliku abi saamisel

Vaata/kuula lisaks: Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele (viipekeeles)

 

 

Kunstiteraapia avatud stuudio ootab osalema!

I grupp toimub esmaspäeviti kell 11.30-13.00, selles grupis on lisaks juhendajale ka abistaja.
On veel paar vaba kohta.             
Vajalik eelregisreerumine e-aadressil tiiu@tallinnakoda.ee .

II grupp toimub esmaspäeviti kell 15.30-17.00. On veel paar vaba kohta. 

Tasuta!

Kunstiteraapia on mõeldud täiskasvanud puuetega inimestele (eelistatud Tallinna Koja liikmesühingute liikmed).
Asukoht: TallinnaKoja tegevuskeskuse hoovimajas (Endla 59).

Kunstiteraapia avatud stuudios valib igaüks ise, mida antud tunnis soovib teha – joonistada, meisterdada, teha kollaaži või savitööd, tunneme end vabalt ja loovalt. Joonistamise oskus ja eelnev loovtöö kogemus ei ole oluline, juba lihtne pintslitõmme on loov ja kannab endas sõnumit. Kunstiteraapia avatud stuudio pakub lihtsalt rõõmu jõukohasest, juhendatud ja eesmärgipärasest ühisest loovtegevusest, sest koos luues saavad üksteiselt tuge kõik osalejad.
Juhendaja kunstiterapeut Kristiina Kask on lõpetanud Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate magistriõppe ja töötab kunstiterapeudina Tarbatu Tervisepargi rehabilitatsiooni meeskonnas. Täiendanud ennast, õppides erinevate keraamikute juures ning keraamika algkursusel Kunstiakadeemias. Kristiina tee kunstiteraapiani tuli läbi isikliku kogemuse – avastades, et keeruliste aegadega aitas toime tulla loovtegevus. Joonistamine või lihtsalt sirgeldamine, savist kausikese voolimine vms tegelemine aitas mõtteid korrastada, tõstis tuju ning paariks tunniks ununesid kõik probleemid.

Küsimuste korral pöörduge palun: tiiu@tallinnakoda.ee

Projekti “Puuetega inimeste vaimset ja füüsilist tervist toetavate harrastuste kevadhooaeg 2023” rahastust toetab Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.

Ülevaade Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse  (NIRK) teenustest ja tegevustest.

NIRK rehabilitatsiooni teenusele saab tulla Eesti Töötukassa või Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Meeskonda kuuluvad: sotsiaaltöötaja, eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, kogemusnõustajad, loovterapeut  ja psühholoog.

1.    Sotsiaaltöötaja teenus. Sotsiaaltöötaja on rehabilitatsiooni Meeskonna koordinaator, kes juhendab inimest teenuste saamisel ja on kontaktisikuks erinevate takistuste ja probleemide lahendamisel. Sotsiaaltöötaja teenuse sisuks on sotsiaalnõustamine, toimetulekut toetavate teenuste selgitamine, tegevuskava täitmise juhendamine, abi sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja teiste teenuseosutajatega kontakti võtmisel.

2. Kogemusnõustamise teenus. Teenuse eesmärgiks on igapäeva elu toetamine läbi kogemusnõustaja  isiklikel praktilistel kogemustel põhinevate oskuste. Kogemusnõustaja annab nõu erinevate suurendavate-, taktiilsete- ja kõnelevate abivahendite kasutamisel, liikumisel siseruumides,
väliskeskkonnas (s.h. liikumist toetavatest abivahenditest), selgitab toimetulekut toetavate teenuste sisu, tutvustab sotsiaal- ja tööturuteenuseid, jagab kodu ja töökoha kohandamise kogemusi, selgitab kohandatud vabaaja tegevustes osalemise võimalusi, juhendab tekst- ja audioraamatute kasutamisel, pakub   emotsionaalset tuge nägemispuudest tingitud kriisiga toime tulemisel.
Meeskonnas on ka kogemusnõustaja, kes pakub tuge vaimse tervise probleemide korral ning viib läbi keha koostise mõõtmist ja tervisliku eluviisi  alast nõustamist.

3. Tegevusterapeudi teenus. Tegevusterapeut aitab välja valida sobiva abivahendi ja seda kasutama
õppida. Õpetab kasutama valget keppi, erinevatel marsruutidel iseseisvalt liikuma ja saatjaga liikumisel kasutama õigeid saatmise võtteid. Köögitoimingute tunnis õpetatakse     kasutama kõnelevaid köögi abivahendeid, rikastatakse retseptikogu lihtsamate retseptidega, julgustatakse läbi
praktilise edukogemuse    jätkama iseseisvalt köögitoimingutega ka nägemise halvenemisel. Saab osaleda koristuskursusel, kus õpitakse tundma õigeid koristusvõtteid, erinevate pindade puhastamist  ja sobivat kodukeemiat. Samuti tutvustatakse pesupesemise õigeid põhimõtteid. ja pesemisvahendite erinevusi. Õpitakse tegema erinevat käsitööd: kaartide valmistamine, märgviltimine,  makramee tehnika (punumine), helkurid, unenäopüüdja, võtmehoidjad, sõrmedel kudumine jne. Saab nõuandeid kodu ja töökoha kohandamiseks. Kõnetoega arvutiõppe eelkursusena saab tegevusterapeudi juhendamisel omandada arvutikirja kümnesõrmesüsteemi. 
Tegevusterapeut väljastab ka abivahenditõendit taktiilsete ja kõnelevate abivahendite saamiseks.

4. Eripedagoogi teenus. Nägemisjäägi kasutamise õpetus erinevate tegevuste teostamisel. Eripedagoogõpetab arvutikirja kümnesõrmesüsteemi kirillitsa tähestikuga klaviatuuril ja kirjutama punktkirja. Orienteerumis- ja liikumisõpetus siseruumides ja väliskeskkonnas.  Optiliste ja mitteoptiliste abivahendite tutvustus, määramine ja kasutama õppimine.     

5. Füsioterapeudi teenus. Füsioterapeut hindab füüsilist seisundit, viib läbi teraapiat lihaspingete ja valude vähendamiseks ning õpetab harjutusi igapäevaseks iseseisvaks teostamiseks.

6. Loov terapeudi teenus. Loovteraapia on põhjendatud, eesmärgipärane ja planeeritud tegevus psühhoteraapias ja rehabilitatsioonis, kus rakendatakse loovus- ja kunstipõhiseid meetodeid ja tehnikaid kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. Loovterapeut viib läbi nägemispuudega inimestele kohandatud variandis loovust arendavaid kunstilisi tegevusi.

7. Psühholoogi teenus. Psühholoogiline nõustamine nägemispuudest tingitud psühholoogilise kriisiga paremaks toimetulekuks, erinevate teraapiate õppimiseks emotsionaalse stabiilsuse saavutamise eesmärgil.


Lisaks eeltoodule korraldame 2-päevaseid kohanemiskursusi, tervise- ja liikumispäevi Eesti eri piirkondades, kirjeldustõlkega muuseumi   ja kinokülastusi ning basseinipäevi koos vesivõimlemisega.

Võtame teenusele nägemispuudega inimesi üle Eesti.

Rohkem infot Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuse teenuste kohta
saab meie kodulehelt  <http://www.nirkkeskus.ee> www.nirkkeskus.ee

Rohkem infot rehabilitatsiooniteenuse taotlemise kohta saab helistades
telefonile 55 75 310 Janne Jerva.

Vabatahtlike seltsiliste imeline heategevusretk

Üle 50 vabatahtliku seltsilise ja nende eaka sõbra Harjumaalt ja Tallinnast kogunesid 10.12.22 kino Artisesse, et koos tähistada aastaga tuult tiibadesse kogunud seltsiliste liikumist pealinnaregioonis. Vabatahtlikele tänuks kingitud filmielamus ning õdus koosviibimine kohvilauas koos personaalse tunnustusega tehtu eest, vallandas kuhjaga rõõmu kõigi osalejate südameis (fotod, autor Priit Grepp, on kättesaadavad lingil: https://drive.google.com/drive/folders/1PMJK87L3OR8LHqZj-sbgLZ9i2Qeabq3g)

Tänaseks on vabatahtlike seltsiliste  heategevusretkega Harjumaalt ja Tallinnast liitunud kokku juba 97 vabatahtlikku, kes on toeks 129 eakale ja erivajadusega inimesele. Sageli on seltsilised logistikageeniused pere- ja tööelu ning abistamise ühildamisel. Ent miks on inimene vabatahtlik seltsiline?

Eestis on sotsiaalteenuste pakkumine kohalike omavalitsuste ülesanne, ent sõltuvalt KOV-de võimekusest ja prioriteetidest ei jõua abi korraldus abivajajani kahetsusväärselt tihti. Põhja-Eestis on mureks linnastumisega kaasnev anonüümsus ning tiheasutusele vaatamata ka inimeste üksindus. Südantsoojendav on näha rõõmuhelki eaka inimese või erivajadusega inimese silmades kui tuleb keegi, kes on tema jaoks olemas. Seetõttu on oluline roll ka tegutsevatel vabatahtlikel, kellel on võimalik ennetava tegevusena toetada abivajaja aktiivsust, pakkuda seltsi ja täiendavat tuge tegevustes, mida pakutavad sotsiaalteenused ei kata. Küsitlused on näidanud, et tänu seltsilise panusele paraneb eaka inimese enesetunne ning suureneb ka vabatahtliku sisemine õnn. Lugu oma tutvusest jagasid kohvikus paljud seltsilised. 

Juba 10 kuud tagasi Türgist pärit seltsilise Celal Yildirimiga (31) tutvunud Linda (82) nentis, et “vanad inimesed ei saa omavahel tuttavaks ja osa sõpradest kaob ära. Nii hiilib ligi üksindus.” Linda ja Celal kohtuvad nädalas keskmiselt kaks tundi, et rääkida juttu, teha koos toitu või käia õues. Linda lisab jutule, et erinev taust teeb suhtlemise huvitavaks. Vabatahtlik seltsiline Celal  lausus tänugalal: “Aitäh teile kõikidele, et olete valinud headuse poole.” 

Vabatahtlikku seltsilist Annet (65) rõõmustab ka telefoniseltsi pakkumine. Eakas sõber (83) ütleb vahel Annele: „„Sa mu inglike!” Ikka rõõmustan ju nutan… ta alati ütleb mulle, et olen kui taevast saadetud ingel.”

Vabatahtlike seltsiliste liikumise kutsus ellu MTÜ Külaliikumine Kodukant, et ärgitada Eesti KOV-e ja tema territooriumil elavate kogukondade koostööd abi vajavate eakate ja täisealiste puudega inimeste märkamisel ja abistamisel kogukonnas. 

Kui ka Sinul tekkis soov või huvi pakkuda end vabatahtlikuks seltsiliseks või vajad ise tuge, palun anna endast märku info@seltsilised.ee või võta ühendust oma elukoha järgse piirkondliku koordinaatoriga.

Tallinn: Kristina Amor, tel 56604642, e-mail kristina.amor@helpific.com;

Ida-Harju piirkond: Marion Bobkov, tel 5178758;

Lääne-Harju piirkond: Karin Talalaev, tel  5299161.

Seltsiliste koduleht on https://www.seltsilised.ee.

 

Ilmus raamat “Unistused ja ihad. Jutud seksuaalsusest lihtsas keeles”

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit oli kaasatud Satu Hyttineni eesti keelde tõlgitud raamatu “Unistused ja ihad. Jutud seksuaalsusest lihtsas keeles” välja andmisesse.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on teinud koostööd paljude organisatsioonidega. Kui alustasime, oli tabu rääkida puudega inimestega väärkohtlemisest, sildistamisest, vägivallast, seksuaalsusest ja paljust muust, mis meid samuti puudutasid. Oleme nüüdseks palju avatumad, julgemad ja kõneleme ligipääsetavusest kõikidel tasanditel. Meie pole enam hall mass, kellel on probleemid. Meil on rohkem julgust rääkida oma abi vajadustest ja meil on soov olla võrdne partner igas sektoris.

Koolituste korraldamisega erivajadustega inimestele, mis said alguse aastal 2010. algas meie koostöö dr. Kai Pardiga, kes on alati oodatud esineja meie koolitustel, rääkides seksuaalsusest avatult ning arusaadavalt, kartmata puudutada ka raskemaid teemasid. Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskuse ja dr Kai Pardi eestvõttel ilmus Eesti keeles lihtsas keeles abimaterjal intellektipuudega inimestele. Raamatu eesmärk on aidata vestelda inimsuhetest ja seksuaalsusega seotud teemadest lihtsas keeles.
Lood on jagatud kuude eri teemasse:

  • meeldimine ja armumine
  • käimine
  • seks üksinda ja kahekesi
  • turvalisus ja tervis
  • unelmad ja ihad
  • tulevikuplaanid

Soome keelest tõlgitud raamatus on 30 lühilugu illustratsioonidega.

Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele

Tuletame meelde, et tasuta õigusnõustamise saamiseks on puude raskusastet omavatel inimestel võimalus abi saada SA Õigusteenuste Büroolt. Kirjutage oma murest otb@otb.ee või helistage 53 850 005.

Loomulikult saavad teenust kasutada ka inimesed, kes vajavad viipekeeletõlget. Tõlgi vajadusest tuleb ÕTB juristi enne kohtumist teavitada.

Kui teil on pöördumise osas kõhklusi, siis kuulake EPIKoja podcasti, kus SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud nõustamisest räägib. Õigusnõustamise teemaline podcast on kuulatav (279) Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele – YouTube

Noorte arengunõustamise programm

Endiselt on võimalus puuetega noortel vanuses 18-30 aastat osaleda tasuta noorte arengunõustamise programmis.

Eesti Puuetega Inimeste Fond kutsub puudega noori üle Eesti vanuses 18-30 aastat tasuta arengunõustamisele.

Puudega noorte arengunõustamine on loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega nõustaja toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Nõustamisel keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning praktiliste tegevusteni jõuda.

Arengunõustamisel julgustatakse noort avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt ära kasutama. Noor ja nõustaja lepivad esmalt kokku, kas ja mis teemal täpselt koostööd tehakse.

“Meie koostöö keskmeks on noor oma teadmiste ja oskustega, kes leiab kahepoolse suhtlemise käigus vastused enda küsimustele. See aga ei asenda psühholoogilist abi, teraapiat, ega individuaalset mentorlust,” Selgitab Liis Tamman.

Iga huvitatud puudega noor võib saada kuni kolm tasuta individuaalset arengunõustamise sessiooni kahe kuu jooksul. Vajadusel tagame viipekeele- või kirjutustõlke.

Noored, kellel on soov arengunõustamisel osaleda, on oodatud võtma ühendust e-posti aadressil:
noor@signicha.com või telefonil 56 272 707

Arengunõustamisest
Arengunõustamine on EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel pilootprojektina loodud võimalus 18-30-aastastele puudega noortele saada tasuta individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks.

tutvustav video: https://www.facebook.com/EPIFond/videos/728581851188324 

Ilmunud on esimene eestikeelne inimõiguste valdkonna kogumik

Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel on valmis saanud raamat „Inimõigused“, mis on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik. Raamatu peatoimetaja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht Liiri Oja, PhD.

Teos koosneb 26 peatükist, milles käsitletakse peamisi inimõiguste teemasid: näiteks inimõiguste ajalugu, ÜRO inimõiguste kaitse süsteem, inimõiguste uurimise metodoloogia, usuvabadus, kogunemis- ja sõnavabadus, laste õigused, puuetega inimeste õigused, naistevastane vägivald, seksuaal- ja reproduktiivõigused.

Raamat on tasuta kättesaadav veebilehel www.inimõigusteraamat.ee. Samalt veebilehelt on võimalik alla laadida ka raamatu PDF-, MOBI- ja EPUB-failid.

Teose 33 autori seas on õiguskantsleri nõunikud, Eesti ülikoolide ja mitme välisülikooli teadlased, kohtunikud, advokaadid, eksperdid teistest riigiasutustest ja vabakonnast.

Tegemist on interdistsiplinaarse raamatuga, mis on mõeldud kasutamiseks nii kõrgkoolide õppe- ja teadustöös kui ka näiteks kohtutes, vabaühendustes ja ministeeriumides.

Raamatus antakse ülevaade inimõiguste kaitse teooriast ning tuuakse näiteid Eesti ja rahvusvahelisest praktikast, lisaks leiab rohkelt viiteid kõige uuemale teaduskirjandusele.

Inimõigusi käsitlev teaduskirjandus aitab mõista inimõiguste olemust ning annab ülevaate olemasolevatest riigisisestest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse mehhanismidest, aidates nõnda kaasa inimõigushariduse edendamisele ja inimõiguste paremale kaitsele. Paljusid teemasid käsitletakse inimõiguste kaitse küsimustena eesti keeles esimest korda.

Lisaks raamatule leiab veebilehelt www.inimõigusteraamat.ee inimõigusteteemalise blogi, milles ilmuvad regulaarselt lühemad raamatu teemasid toetavad postitused.

Erivajadustega inimestele tasuta õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Pressiteade, 05.04.2022

Justiitsministeeriumi toetusel annab järgmisel kolmel aastal erivajadustega inimestele õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos SA Õigusteenuste Bürooga.

„Oma õiguselu korraldamine võib  inimestele sageli keeruline väljakutse olla, mis probleemide ilmnemisel vajab esimese sammuna asjatundlikku “diagnoosimist” ja toetamist. Riigi poolt seatud fookuse jätkumine erivajadusega inimeste abistamisele väärib kiitust“ ütles SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud. 

EPIKoja nõunik Tauno Asuja täiendab: “Eelneval viiel aastal on justiitsministeeriumi toetusel EPIKoda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga andnud õigusnõu tuhandetele erivajadusega inimestele. Küsimusi on olnud pea igast õigusvaldkonnast, kuid kõige enam on need puudutanud perekonnaõigust, võlaõigust ning täitemenetlust.”

Projektist saavad tasuta õigusnõustamist inimesed, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusabi tagatakse toimetulekuks olulistes valdkondades: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused kohtumisega õigusnõustamisega ning vajadusel ka veebisilla vahendusel. Õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 esmaspäevast neljapäevani kell 10- 16.

Täiendavat infot nõustamise kohta leiab EPIKoja kodulehelt: https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Riigikohtu otsus, mis puudutab puuetega inimeste õiguste tagamist.

Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks valitsuse määruse sätted, mis kohustasid nõrgenenud kuulmisega vanglaametniku teenistusest vabastama ega lubanud kuulmislangust näiteks kuuldeaparaadiga korrigeerida või vajadusel ametniku tööülesandeid muuta. Lähtudes Eesti põhiseadusest aga ka Euroopa Liidu ning rahvusvahelisest õigusest on Eesti riigil kohustus enne inimese puude tõttu töölt vabastamist otsida lahendusi, mis
võimaldaksid tal tööd jätkata, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Riigikohtu otsusel on oluline tähendus Eesti põhiseaduse ja EL-i õiguse vahekorra selgitamisel, sest vaegkuuljaid ebavõrdselt kohelnud valitsuse määruse sätted olid samal ajal vastuolus nii Eesti põhiseaduse kui ka EL-i õigusaktidega. Ringkonnakohus algatas kaebaja vallandamise kaasa toonud normide suhtes riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning riigikohtu üldkogu leidis teisipäeval 15.03.2022 avaldatud otsuses, et valitsuse määruse sätted rikuvad põhiseaduses tagatud kutsevabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele ning on vastuolus ka põhimõttega, et puuetega
inimesed on riigi erilise kaitse all.

Otsuse kohta saab täpsemalt lugeda Riigikohtu kodulehel:
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-tunnistas-vaegkuu…