Sotsiaalministeerium, PRESSITEADE, 09.08.2019
Tänaseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud kõik Eesti
piirkondlikud, kesk- ja üldhaiglad. Patsient saab broneerida kõikidesse
raviasutustesse eriarstiaega ühest kohast patsiendiportaalist digilugu.ee
<http://digilugu.ee>.
Üleriigilise digiregistratuuriga on liitunud 22 raviasutust üle Eesti.
Sotsiaalminister tänas kõiki Eesti haiglajuhte ja projekti elluviimiseks
töötanud arendajaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi hõlmava koostööprojekti eduka lõpule viimise eest.
„Üleriigilise digiregistratuuri eesmärk on muuta eriarsti vastuvõtuaja
leidmine inimese jaoks lihtsamaks ning vähendada tühivisiite ja
topeltbroneeringuid. Patsient saab edaspidi broneerida arstiaega kõikidesse
raviasutustesse ühest kohast,“ ütles minister *Tanel Kiik*. „Enamikul
erialadel on aga ka edaspidi vajalik saatekiri, seega tuleks tervisemurega
alustada ikka oma perearstist. Perearst saab otsustada eriarstiabi
vajalikkuse üle ja pidada eriarstiga nõu ka e-konsultatsiooni teel. Nii
võib terviseprobleem olla tihti lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta.
Oluline on, et iga inimene saaks õigel ajal ja õiges kohas just sellist
abi, mida ta vajab.“
Üleriigiline digiregistratuur on veebirakendus riiklikus patsiendiportaalis
www.digilugu.ee, kus inimene saab ühes vaates broneerida, muuta ja
tühistada eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides lahendusega liidestunud
raviasutustes. See annab patsiendile valikuvabaduse broneerida arsti
vastuvõtuaja ühest kohast, ilma et ta peaks helistama eri raviasutustesse
või kasutama raviasutuse enda vastuvõtuaegade broneerimise keskkonda. Samas
on soovijatel endiselt võimalik broneerida vastuvõtuaegasid ka telefoni
teel või haigla registratuuris kohapeal.
Eriarstiaja broneerimiseks on vajalik saatekiri. Saatekiri on vajalik
kõigil erialadel, v.a günekoloog, naha-suguhaiguste arst, silmaarst ja
psühhiaater.
Digiregistratuuri kasutuselevõtuga tekkiv andmestik võimaldab
ravijärjekordade täiendavat analüüsi, et raviraha tulevikus veelgi
efektiivsemalt planeerida. Eesti Haigekassa juhi *Rain Laane* sõnul kaob
ühtse digiregistratuuri tulekuga võimalus ühe saatekirjaga korraga mitmesse
kohta arstiaega broneerida. „Seeläbi peaks vähenema nende olukordade arv,
kus inimene oli endale kirja pannud mitu aega, kuid unustanud need
tühistamata ja visiit on tühja läinud. Iga arstiaeg, mida inimene ei
tühista ja kuhu ta kohale ei tule, võtab teistelt ära võimaluse arsti
juurde pääseda,“ ütles Laane.
Tänaseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Lastehaigla,
Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla,
Pärnu Haigla, Rakvere haigla, Narva Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla,
Läänemaa Haigla, Hiiumaa Haigla, Raplamaa Haigla, Viljandi Haigla, Järvamaa
Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla, Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla,
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ning esimese
eraraviasutusena Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik.
„Kõik liitunud haiglad on pidanud selleks tegema arendusi oma
infosüsteemides. Oleme väga tänulikud kõigile haiglatele ja nende
infosüsteemide arendajatele, kes on töötanud meiega tihedas koostöös, et
üleriigilise digiregistratuuri lahendus võimalikult kiiresti kasutusele
võtta,“ ütles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor *Katrin
Reinhold.* „Ootame digiregistratuuriga liituma ka teisi eraraviasutusi, kes
soovivad, et ka nende poolt pakutavad vabad eriarsti vastuvõtuajad oleks
patsientidel valikute hulgas.“
Kõigil liitunud haiglatel on kohustus esitada üleriigilisse
digiregistratuuri kõik saatekirjaga esmaste vastuvõttude ajad 4 kuud ette
ja saatekirjata esmaste vastuvõttude ajad 3 kuud ette.
Digiregistratuuri kasutuselevõtt piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates oli
valitsuse 100 päeva plaanis. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on ka
ülejäänud 100 päeva plaanis seatud eesmärgid põhiosas täidetud. Lisaks
üleriigilise digiregistratuuri käivitamisele esitas sotsiaalminister
valitsusele patsiendikindlustuse loomise ettepanekud, analüüsi erakorralise
pensionitõusu võimalustest ning pikaajalise hoolduse korralduse ja
erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamise ettepanekud. Samuti valmis
sotsiaalministeeriumis juhend, mis annab kaugtöötegijatele soovitusi
tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks. Valitsus lähtus saja päeva
tegevustes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond,
teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.