Skip to main content

Dementsuse Kompetentsikeskus pakub abi ka eriolukorra ajal.

Dementsuse Kompetentsikeskuse poolt on avatud dementsuse info- ja usaldusliin 644 6440, mis töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti kella 12.00 – 16.00 ning kolmapäeviti kella 16.00 – 20.00.

Oodatud on nii tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide, kui ka dementsusega inimeste ja nende lähedaste kõned. Nõu saamise kõrval võib infoliinile helistada ka murede/rõõmude jagamiseks ning ka lihtsalt suhtlemiseks, et vältida isolatsioonis tekkivat üksindus, ärevust ja depressiooni.

Dementsuse Kompetentsikeskusest saab jätkuvalt abi  ka tugigruppides osalemise kaudu: eriolukorra ajal korraldatakse virtuaalseid tugigruppe dementsusega inimeste lähedastele. Virtuaalses tugigrupis saab osaleda ükskõik millisest Eestimaa paigast, virtuaalse tugigrupiga ühinemiseks peab inimesel olema kõlaritega arvuti ja internetiühendus. Oma soovist tugigrupiga ühinemiseks saab anda märku kirjutades: info@eludementsusega.ee. Virtuaalsete tugigruppide informatsiooni leiab ka kodulehelt www.eludementsusega.ee

Jätkuvalt pakutakse ka personaalse nõustamise (keerulisemad küsimused, mida infoliini kaudu lahendada ei saa) ja ekspertnõustamisteenust (dementsusspetsiifiline nõu spetsialistidele – hästi levinud on nt pöördumised asutuse kohandamise kohta).

Küsimuste korral kirjutage info@eludementsusega.ee

Vaen ja puuetega inimesed: lahendused ja soovitused

Eesti Inimõiguste Keskusel viis läbi reedel, 6. märtsil 2020 kl 11–13 arutelu “Vaen ja puuetega inimesed: lahendused ja soovitused” 
Eesti Puuetega Inimeste Koja väikeses saalis Toompuiestee 10, Tallinn. 
 
Arutelul sai esitletud soovitusi Eesti riigile ja valdkonnaga seotud organisatsioonidele, mis tagaksid puuetega inimestele parema kaitse vaenukuritegude vastu, ning arutleti nende rakendamise üle. Arutati, milliseid lisaanalüüse ja uuringuid oleks Eestis vaja, et teemaga edasi minna. Eesmärk oli tuua kokku inimesed ja organisatsioonid, kes puutuvad oma töös kokku puuetega inimeste väärkohtlemise ja vägivallaga ja/või omavad selles vallas otsustusõigust, et võimalikud lahendused leiaksid vastukaja ning võiksid saada tulevikus teoks. 
 
Ümarlaud toimus Eesti-Läti-Leedu ühisprojekti “Politsei ja vabaühenduste koostöö vaenukuritegudega võitlemiseks Eestis, Lätis ja Leedus” raames. Lisainfo projekti kohta SIIN. Ümarlaud on jätk eelmisel aastal toimunud kohtumisele, kus kaardistasiti valdkonna probleeme. Vahepealsel perioodil on puuetega inimeste vastu suunatud vaenu kohta valminud ka riiklik raport ning toimunud koolitus. Soovitusi esitles projektis eksperdina osalenud Mari-Liis Sepper. 
 
 

Oluline info Vabariigi Valitsuselt eriolukorra piirangute kohta / Важная информация по чрезвычайному положению от Правительства Эстонии / Important information on emergency situation measures from the Estonian Government

Hea Eesti inimene!

Alates 12. märtsist 2020 kehtib Eestis Vabariigi Valitsuse otsusel eriolukord, et tõkestada koroonaviiruse levikut. 24. märtsil võttis valitsus vastu täiendavad meetmed viiruse leviku piiramiseks.

Alates 25. märtsist:

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (v.a. kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2-meetrist vahet. Avalike kohtade alla kuuluvad mh mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad.
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Alates 27. märtsist:

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Avatuks jäävad seal asuvad toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid. Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük. Kõigi avatuks jäävate poodide ja teeninduspunktide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
  • ei tohi söögikohad ja baarid olla avatud kauem kui kl 22ni (v.a. toidu kaasamüük ja kojuvedu).
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel.

Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi.

Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

 

Kaitse end ja oma lähedasi!

Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsus

 

Уважаемый житель Эстонии!

Начиная с 12 марта 2020 года, согласно решению правительства Эстонской Республики, действует чрезвычайное положение, с целью предотвратить распространение коронавируса в Эстонии. 24 марта правительство приняло решение о введении дополнительных мер по ограничению распространения вируса.

Начиная с 25 марта:

  • В общественных местах и помещениях (за искл. жилых помещений), следует соблюдать дистанцию 2 метра от других людей. Общественные места включают среди прочего детские и спортивные площадки, пляжи, променады, тропы здоровья и походные тропы.
  • В общественных местах можно находиться в компании до 2 человек включительно. Ограничение не распространяется на членов одной семьи и на людей, которые находятся при исполнении служебных обязанностей.

Начиная с 27 марта:

  • В торговых центрах открытыми останутся только магазины и услуги первой необходимости. Открыты будут расположенные в торговых центрах продуктовые магазины, пункты продажи услуг связи, банковские конторы, посылочные автоматы, а также магазины, в которых продаются или сдаются в аренду вспомогательные средства и медицинское оборудование. Места общественного питания в торговых центрах могут продавать еду только на вынос. При входе и на выходе из всех действующих магазинов и пунктов обслуживания следует обеспечить наличие дезинфицирующих средств.
  • Места общественного питания и бары могут быть открыты только до 22.00 (за исключением продажи на вынос и доставки на дом).
  • Развлекательные и увеселительные заведения должны быть закрыты.

Ограничения будут пересмотрены по истечении двух недель.

Соблюдение мер чрезвычайного положения обязательно для всех и каждого. Только так мы сможем уберечь от коронавируса себя и наиболее уязвимую часть нашего населения: старшее поколение и людей с хроническими заболеваниями.

В случае возникновения вопросов смотрите сайт kriis.eе/ru или звоните по номеру 1247.

 

Защитите себя и своих близких!

Правительство Эстонской Республики

 

Fellow Estonians!

On 12 March 2020 the Government of the Republic of Estonia declared an emergency situation to contain the spread of the coronavirus. On 24 March the government adopted additional measures to stop the spread of the virus.

As of 25 March:

  • in public places and indoor spaces (except at home), keep a distance of at least 2 metres with other people. Public places include playgrounds and open air sports facilities, beaches, promenades, biking and hiking trails.
  • no more than 2 people at a time can gather in public places. The restriction does not apply to families moving around together and people in official public functions.

As of 27 March:

  • only essential shops and services will remain open in shopping centres. Shops and services that will remain open include grocery stores, pharmacies, communications service providers, bank offices, parcel lockers, and shops that either sell or lease equipment for the disabled and medical devices. Eateries at shopping centres can only sell take-away food. At the entrances of all shops and service points that will stay open, disinfectants must be provided.
  • restaurants and bars cannot be open later than 10 pm (except for take-away and delivery).
  • entertainment and leisure locations will be closed.

These restrictions are subject to review in two weeks.

Following the measures of the emergency situation is the obligation of each and every person. This is the only way we can protect ourselves, our close ones, and the most vulnerable part of the Estonian population: our older generation and people with chronic illnesses.

If you have questions, read more at kriis.ee/en or call 1247.

 

Protect yourself and your close ones!

Government of the Republic of Estonia

Kust leida abi suitsiidi- või enesevigastamise mõtete korral?

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19–07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 631 4300 (tööpäeviti kl 9–20)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19–23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10–18)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2550 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)

Kiirabi: 112 (24h)

Edaspidi leiab eriarstiaja kõige kiiremini üleriigilise digiregistratuuri kaudu

Sotsiaalministeerium, PRESSITEADE, 09.08.2019

Tänaseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud kõik Eesti
piirkondlikud, kesk- ja üldhaiglad. Patsient saab broneerida kõikidesse
raviasutustesse eriarstiaega ühest kohast patsiendiportaalist digilugu.ee
<http://digilugu.ee>.

Üleriigilise digiregistratuuriga on liitunud 22 raviasutust üle Eesti.
Sotsiaalminister tänas kõiki Eesti haiglajuhte ja projekti elluviimiseks
töötanud arendajaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi hõlmava koostööprojekti eduka lõpule viimise eest.

„Üleriigilise digiregistratuuri eesmärk on muuta eriarsti vastuvõtuaja
leidmine inimese jaoks lihtsamaks ning vähendada tühivisiite ja
topeltbroneeringuid. Patsient saab edaspidi broneerida arstiaega kõikidesse
raviasutustesse ühest kohast,“ ütles minister *Tanel Kiik*. „Enamikul
erialadel on aga ka edaspidi vajalik saatekiri, seega tuleks tervisemurega
alustada ikka oma perearstist. Perearst saab otsustada eriarstiabi
vajalikkuse üle ja pidada eriarstiga nõu ka e-konsultatsiooni teel. Nii
võib terviseprobleem olla tihti lahendatav ka ilma eriarsti vastuvõtuta.
Oluline on, et iga inimene saaks õigel ajal ja õiges kohas just sellist
abi, mida ta vajab.“

Üleriigiline digiregistratuur on veebirakendus riiklikus patsiendiportaalis
www.digilugu.ee, kus inimene saab ühes vaates broneerida, muuta ja
tühistada eriarsti esmaseid vastuvõtuaegu kõikides lahendusega liidestunud
raviasutustes. See annab patsiendile valikuvabaduse broneerida arsti
vastuvõtuaja ühest kohast, ilma et ta peaks helistama eri raviasutustesse
või kasutama raviasutuse enda vastuvõtuaegade broneerimise keskkonda. Samas
on soovijatel endiselt võimalik broneerida vastuvõtuaegasid ka telefoni
teel või haigla registratuuris kohapeal.

Eriarstiaja broneerimiseks on vajalik saatekiri. Saatekiri on vajalik
kõigil erialadel, v.a günekoloog, naha-suguhaiguste arst, silmaarst ja
psühhiaater.

Digiregistratuuri kasutuselevõtuga tekkiv andmestik võimaldab
ravijärjekordade täiendavat analüüsi, et raviraha tulevikus veelgi
efektiivsemalt planeerida. Eesti Haigekassa juhi *Rain Laane* sõnul kaob
ühtse digiregistratuuri tulekuga võimalus ühe saatekirjaga korraga mitmesse
kohta arstiaega broneerida. „Seeläbi peaks vähenema nende olukordade arv,
kus inimene oli endale kirja pannud mitu aega, kuid unustanud need
tühistamata ja visiit on tühja läinud. Iga arstiaeg, mida inimene ei
tühista ja kuhu ta kohale ei tule, võtab teistelt ära võimaluse arsti
juurde pääseda,“ ütles Laane.

Tänaseks on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud Põhja-Eesti
Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinna Lastehaigla,
Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla,
Pärnu Haigla, Rakvere haigla, Narva Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla,
Läänemaa Haigla, Hiiumaa Haigla, Raplamaa Haigla, Viljandi Haigla, Järvamaa
Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla, Kuressaare Haigla, Lõuna-Eesti Haigla,
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ning esimese
eraraviasutusena Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik.

„Kõik liitunud haiglad on pidanud selleks tegema arendusi oma
infosüsteemides. Oleme väga tänulikud kõigile haiglatele ja nende
infosüsteemide arendajatele, kes on töötanud meiega tihedas koostöös, et
üleriigilise digiregistratuuri lahendus võimalikult kiiresti kasutusele
võtta,“ ütles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor *Katrin
Reinhold.* „Ootame digiregistratuuriga liituma ka teisi eraraviasutusi, kes
soovivad, et ka nende poolt pakutavad vabad eriarsti vastuvõtuajad oleks
patsientidel valikute hulgas.“

Kõigil liitunud haiglatel on kohustus esitada üleriigilisse
digiregistratuuri kõik saatekirjaga esmaste vastuvõttude ajad 4 kuud ette
ja saatekirjata esmaste vastuvõttude ajad 3 kuud ette.

Digiregistratuuri kasutuselevõtt piirkondlikes, kesk- ja üldhaiglates oli
valitsuse 100 päeva plaanis. Sotsiaalministeeriumi vastutusalas on ka
ülejäänud 100 päeva plaanis seatud eesmärgid põhiosas täidetud. Lisaks
üleriigilise digiregistratuuri käivitamisele esitas sotsiaalminister
valitsusele patsiendikindlustuse loomise ettepanekud, analüüsi erakorralise
pensionitõusu võimalustest ning pikaajalise hoolduse korralduse ja
erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamise ettepanekud. Samuti valmis
sotsiaalministeeriumis juhend, mis annab kaugtöötegijatele soovitusi
tööohutuse ja töötervishoiu tagamiseks. Valitsus lähtus saja päeva
tegevustes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond,
teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Kriisiolukorra juhised Eesti inimestele/Правила поведения в кризисных ситуациях/The Code of Conduct for Crisis Situations

Hea Eesti inimene!

In English / По-русски

Kas oled mõelnud, kuidas saad hakkama, kui Eestit tabab ootamatu õnnetus või looduskatastroof? On Sul koju varutud piisavalt toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis?

Eesti on turvaline koht, kus elada. Paraku juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal. Sellises olukorras võib abi Sinuni jõuda palju aeglasemalt kui tavaliselt. Igaüks meist saab teha ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda.

Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus leida end kriisist, mille on põhjustanud erakordselt halb ilm. Nii juhtus 2005. aastal, kui Pärnut tabas ulatuslik üleujutus või kui Padaorus jäid 2010. aastal sajad inimesed mitmeks päevaks autodesse lumevangi. Kriisiolukorra võib tekitada ka ulatuslik tehniline rike. Näiteks, tänavu jaanuaris jäi kogu Saaremaa tundideks elektrita – katkes telefoniside ja internet, pangaautomaadid ei töötanud, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid kütte ja veeta.

Meil on hea meel teatada, et tänasest on igale Eesti inimesele kättesaadav käsiraamat „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks“. Sealt leiad lihtsad juhised, kuidas end ja oma peret ette valmistada vähemalt ühe nädala kestvaks kriisiolukorraks. Info on eesti, vene ja inglise keeles. Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse.

Internetist leiad juhised aadressil www.kriis.ee ja kasulikke näpunäiteid saad ka Naiskodukaitse tasuta mobiiliäpist „Ole valmis!“.

Palume, et võtaksid vähemalt 10 minutit juhistega tutvumiseks. See info võib päästa Sinu ja su lähedaste elu.

Siseministeerium
e-post: elanikkonnakaitse@siseministeerium.ee

Tänasest saab taotleda toetust päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade kohandamiseks ja loomiseks.

Sotsiaalministeerium, Pressiteade, 20. veebruar 2019

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega kuulutati välja taotlusvoor suure hooldusvajadusega psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud päeva- ja nädalahoiuteenuse kohtade kohandamiseks ja loomiseks. Taotlusvooruks on riigieelarvest ette nähtud 800 000 eurot.

„Eesmärk on parandada päeva- ja nädalahoiuteenuse kättesaadavust, luua suure hooldusvajadusega inimestele sobivad teenusekohad ja suurendada sealjuures ka teenusepakkujate hulka,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Inimeste vajadustest lähtuva kvaliteetse teenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust.“

Toetust antakse majutusega teenusekohtade kohandamiseks ja loomiseks. Toetust võib saada siseruumide kohandamiseks, ümberehituseks või renoveerimiseks. Kohandada saab klientide ühiseks kasutamiseks mõeldud ruume või alasid, aga ka näiteks tualettruume või magamistube. Samuti on võimalik saada toetust ruumide varustamiseks vajalike abivahendite või mööbliesemetega.

Taotluse võivad esitada kohalikud omavalitsused, juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad või soovivad tegutseda erihoolekandeteenuse pakkujana. Toetuse suurus projekti kogumaksumusest on 85%. Maksimaalne toetus ühe uue teenusekoha loomiseks on 10 000 eurot ning olemasoleva teenusekoha kohandamiseks 2000 eurot. Taotluse esitamise tähtaeg on 22. aprill 2019 .

Muu hulgas allkirjastas minister Iva määruse, millega ja võimaldatakse suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. „Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiuteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele, kes vajavad suures mahus hooldust, ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi,“ ütles minister Iva.

Puudega inimesed saavad ka sel aastal toetust kodu kohandamiseks.

Veebruaris avaneb järjekordne taotlusvoor, millega toetatakse omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse. Kodude kohandamiseks on eelarves rahalisi vahendeid veel  7 miljonit eurot ja selle abil on kavandatud enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine. 

Loe lähemalt: https://www.sm.ee/et/uudised/puudega-inimesed-saavad-ka-sel-aastal-kodusid-kohandada?fbclid=IwAR3diynFD-wvtO3fwpQECDU15uftswo8yTmqA_IEoxYm5e5JAcXQ1pbKSbw