Skip to main content

Alates märtsikuust saavad tasuta kirjutustõlketeenust kasutada ka vanaduspensioniealised

Alates märtsikuust on kuulmislangusega pensioniealistel, kellele on määratud kuulmispuue, võimalus Sotsiaalkindlustusameti kaudu tellida tasuta kirjutustõlke teenust. Kirjutustõlketeenus on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele või hea eesti keelega kurtidele inimestele, kelle jaoks kirjutustõlk teeb kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida saab ekraanilt kohe lugeda.  Vaata täpsemalt https://epikoda.ee/uudised/alates-martsikuust-saavad-tasuta-kirjutustolketeenust-kasutada-ka-vanaduspensioniealised

Nõustamine töövõime või puude raskusastme hindamise taotlejatele

Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Vaata lähemalt https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/noustamine-toovoime-voi-puude-raskusastme-hindamise-taotlejatele

Lisatoetusvõimalused vähenenud töövõimega ja erivajadustega üliõpilastele

Erasmus+ programmide eesmärk on pakkuda üha rohkematele inimestele võimalusi Euroopat, selle naaberriike ning isegi kaugemaid maid avastada, iseennast täiendada, õppida ja uut kogeda. Kaasamine on üks meie olulisemaid väärtusi ning kõrghariduse vallas on selles osas suur samm edasi astutud.

Kui varem kvalifitseerusid lisaks Erasmus+ üldisele õpirände toetusele veel täiendavale rahalisele toetusele vaid vajaduspõhise lisatoetuse või vajaduspõhise eritoetuse saajad, siis nüüd laienes see õigus veel kolmele grupile.

Nüüdsest saavad vähemate võimaluste lisatoetust:

  • vajaduspõhist õppetoetust või vajaduspõhist eritoetust saavad tudengid, 
  • alaealiste laste vanematest tudengid, 
  • asenduskodu või eestkostja kodus viibimise taustaga tudengid ning 
  • vähenenud töövõimega tudengid.

Lisaks on füüsilise, vaimse või muu tervisliku erivajadusega üliõpilasel võimalik taotleda eritoetust vastavalt oma erivajadusele ja sellega seotud lisakulutustele (näiteks kaasata viipetõlki, transportida ratastooli vms).

Lähiajal on oodata lisainfot ka ülemaailmse õpirändega sissetulevate tudengite lisatoetuse võimalustest.

Vaata rohkem Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände ja ülemaailmse õpirände kohta.

ETV otsesaadetele saab valida automaatsubtiitreid

1. märtsist võtab Eesti Rahvusringhääling kasutusele automaatsubtiitrid, mis hõlbustavad vaegkuuljate jaoks päevakajaliste otsesaadete jälgimist.

Automaatsubtiitritega varustatakse tänasest ETV otsesaated “Terevisioon”, “Aktuaalne kaamera”, “Ringvaade”, “Esimene stuudio” ja “UV Faktor”, samuti Ukraina teemadele keskenduv “Ukraina stuudio”. Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab senisest paremini jälgida otsesaateid vaegkuuljatel ja neil vaatajatel, kes soovivad lisaks helile saada tuge ka subtiitritena esitatud tekstist.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikme Urmas Oru sõnul on rahvusringhäälingu vastutus ja soov ühendada ühtsesse info- ja aruteluruumi võimalikult palju Eesti inimesi. “Oleme aasta-aastalt suurendanud nende saadete hulka, mis on varustatud subtiitritega vaegkuuljate tarbeks, ent seni oleme saanud seda pakkuda üksnes ettesalvestatud saadete või korduste puhul. Automaatsubtiitrid on suur hüpe selles, et ka päevakajaline info jõuaks vaegkuuljateni võimalikult operatiivselt. Tänane pingeline rahvusvaheline olukord ja viimased kaks muutlikku aastat kinnitavad seda vajadust veelgi.”

Projekt on sündinud Eesti Rahvusringhäälingu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ning tugineb Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Kadri Vare märkis, et riik on toetanud Eesti keeletehnoloogia arendamist juba veerand sajandit ning automaatsubtiitrite sedavõrd laialdane kasutuselevõtt näitab eesti keele tugevust. “Eesti keel on maailma mastaabis väike, kuid meie keeletehnoloogia on rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel. Automaatsubtiitrid on abiks mitte üksnes vaegkuuljatele, vaid ka paljudele teistele, näiteks keeleõppijatele ja väikeste laste vanematele.“

Vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid saavad hetkel valida vabalevi, Telia, Elisa ja STV kliendid. Automaatsubtiitrid on valitavad teleripuldi abil ja need on leitavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikust. Kõikidele vaatajatele automaatsubtiitreid tavavalikuna ei esitata.

Rahvusringhääling käivitab automaatsubtiitrite projekti päevakajaliste otsesaadete puhul. Subtiitrid on loodud tehisintellekti poolt ning need kuvatakse kõnega samaaegselt ekraanile. Erinevalt tavasubtiitritest on masina poolt loodud subtiitrid toimetamata ja seetõttu võib ekraanil kuvatavas tekstis esineda ebatäpsusi, samuti lühiajalist viivitust kõne ja teksti esitamise vahel. Kui programm ei suuda algteksti tuvastada, kuvatakse ekraanile automaatselt punktiir.

Lisaks automaatsubtiitritele jätkab ERR ka toimetatud subtiitrite lisamist saadetele “Osoon”, “Prillitoos”, “Pealtnägija”, “Hommik Anuga”, “Prillitoos”, “Plekktrumm” ja “Õnne 13”. Nii automaat- kui ka toimetatud subtiitreid esitatakse ühes ja samas vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikus. Toimetatud subtiitritega saated on ETV saatekavas märgistatud (S)-ga, automaatsubtiitrite puhul kasutatakse märgist (Sa).

Praktilise info automaatsubtiitrite kohta leiab: https://info.err.ee/1608515516/praktiline-info-automaatsubtiitrite-kohta  

2022. aasta tähtsamad muudatused sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

TOETUSED JA HÜVITISED 

Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks  

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitushüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud individuaalselt emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist. Sellisel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal. Enneaegselt sündinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemahüvitise maksmise koguperioodi ei vähendata rohkem kui 30 päeva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise võimalus igal juhul kuni lapse vähemalt 18-kuuseks saamiseni. https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused  

Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. Lapsevanem saab edaspidi vanemahüvitist välja võtta ka kalendripäevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.  Seega saab vanem näiteks lapse kõrvalt töötamist osaliselt jätkata, jagades vanemahüvitise pikema perioodi peale, või saavad mõlemad vanemad vaheldumisi lapsega kodus olla. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes. Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14 aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Sellega koos tõuseb ka lapsepuhkuse tasu pooleni vanema keskmisest palgast. Üleminek uuele süsteemile toimub 1. aprillist. Puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele. Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemahüvitise tingimusi muudetakse nii, et puhkusele ja hüvitisele on õigus kõikidel lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel. Lapsendaja vanemahüvitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 päeva pikkust puhkust on võimalik kasutada kas ühes osas või päevade kaupa ja seda mõlema vanema või hoolduspere vanema vahel jagada. Lisaks suureneb seoses alampalga tõusuga ka hoolduspere vanematele makstava toetuse alammäär, mis on edaspidi 327 eurot kuus lapse kohta.  https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused 

Suuremat hambaravihüvitist hakkavad saama ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad, tasuta hambaravi laieneb vähipatsientidele. Ortodontilist ravi võimaldatakse edaspidi ka 19-aastastele ja vanematele patsientidele, kellel on huule-suulaelõhe või muud näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud ja harvikhaigused, mis vajavad ravi hilisemas vanuses. Alla 19-aastastele on Eestis hambaravi jätkuvalt tasuta.  https://www.sm.ee/et/uudised/tulevast-aastast-saavad-korgendatud-maaras-hambaravihuvitist-ka-tootud-ja-toimetulekutoetuse    

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine. Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste sümptomite tekkimisel koju jääda, ilma et nad kaotaksid seetõttu oluliselt oma sissetulekutes. Kuni 2022. aasta lõpuni jätkub praegu kehtiv süsteem, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast. Samasugustel tingimustel saavad haiguslehel olles hüvitist ka nakatunute lähikontaktsed.   

https://www.sm.ee/et/uudised/haiguspaevade-varasem-huvitamine-jatkub-ka-jargmisel-aastal   

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus on 70 eurot, on viimase 10 aasta suurim. 

https://www.sm.ee/et/uudised/tootasu-alammaar-touseb-2022-aastal-654-euroni  

Suureneb ajutise töötamise (tööampsude) töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib  2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.  

Suureneb ka töövõimetoetus, aga selle täpne suurus selgub alles I kvartali lõpus, kui toimub sotsiaalmaksuga indekseerimine. 

Tõusevad vanadus- ja rahvapension, samuti üksi elava pensionäri toetus 

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension ca 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot.  Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kinnitas-erakorralise-pensionitousu-2023-aastaks  

Alates 1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus

Sotsiaalministeeriumis valmis eelnõu, millega on kavas käivitada patsiendi- ja vaktsiinikindlustus.  Vaktsiinikindlustus on toeks inimesele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Loodava süsteemi eesmärk on julgustada inimesi vaktsineerima, kaitstes seeläbi ennast ja teisi ohtlike nakkushaiguste eest. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid. Kui Riigikogu jõuab seaduse õigeaegselt vastu võtta, käivitub tuleva aasta 1. mail vaktsiinikindlustus. 
https://www.sm.ee/et/uudised/patsiendi-ja-vaktsiinikindlustuse-eelnou-sai-valmis  

 

UUED JA PAREMAD TEENUSED 

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. Alates 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi ei tohi anda alust temaga töösuhte lõpetamiseks.  
https://www.sm.ee/et/uudised/euroopa-liidu-noukogu-vottis-vastu-direktiivid-tootingimuste-suurema-labipaistvuse-ning-too  

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid, meditsiiniseadmeid ja ravimeid. Riskirühmadele hakatakse hüvitama ka COVID-19 suukaudseid ravimeid koduseks raviks 

·        Diagnoosimis- ja ravivõimalused paranevad nii onkoloogias, hematoloogias, neuroloogias, kardioloogias, kirurgias, uroloogias, depressiooniravis kui ka haavaravis. https://www.sm.ee/et/uudised/riik-hakkab-tulevast-aastast-rahastama-mitmeid-uusi-tervishoiuteenuseid  

·        Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu täieneb tulevast aastast 566 uue meditsiiniseadmega. Lisaks muutuvad vajalikud seadmed paljudele inimestele ka rahaliselt kättesaadavamaks, kuna mitmete tooterühmade hüvitamine tõuseb 90%ni piirhinnast. Märkimisväärselt paraneb diabeetikutele veresuhkru kontrolliks vajalike meditsiiniseadmete kättesaadavus. https://www.sm.ee/et/uudised/uuest-aastast-paraneb-abivahendite-ning-meditsiiniseadmete-kattesaadavus  

·        Seoses uute haigla- ja retseptiravimite lisamisega soodusravimite loetellu paraneb ravimite kättesaadavus ning arstide ja patsientide valikuvõimalus leida soodsam ja sobivaim raviviis. 100% hüvitatavate ravimite loetellu lisanduvad COVID-19 ravimid riskirühma patsientidele. https://haigekassa.ee/uudised/jaanuarist-huvitab-haigekassa-mitmeid-uusi-ravimeid ja https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-toetas-covid-19-ravimite-soetamist  

Haiglates tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid 

Jaanuaris jõustub nn ravimivalmistamise haiglaerand, millega haiglatel tekib võimalus valmistada ja kasutada erandkorras uudseid ravimeid. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine ja kasutamine Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Haiglaerandi korras võib ravimit valmistada, kui patsiendi senised ravivõimalused on ammendunud, ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ning ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevad riskid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad.  https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-algatas-ravimite-kliiniliste-uuringutega-seotud-ravimiseaduse-muudatused   

Tervise Arengu Instituut hakkab katsetama laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhist  sekkumisprogrammi Seikluste Laegas  

Seikluste Laegas on laste tervisliku eluviisi kujundamise teaduspõhine sekkumisprogramm, kuhu kaasatakse lapsevanemaid. See on suunatud 4-6-aastaste laste tervislike toitumis-ja liikumisharjumuste kujundamisele. Seikluste Laegas aitab lasteaia tegevusse järjepidevalt ja mõtestatult põimida nelja käitumisharjumust: tervislikku toitumist, vee joomist, piisavat liikumist ja istumisaja vähendamist. 2022/2023 õppeaastal on kavas katsetada sekkumisprogrammi kuni kümnes lasteaias.  

Omavalitsused saavad kohustuse elanike andmete uuendamiseks 14 päeva jooksul, mis võimaldab muuta täisautomaatseks üksielava pensionäri toetuse maksmise ning kaotaks iga-aastase kohustuse hooldekodu elanikel oma elukoha tõendi esitamiseks. 

Aasta jooksul jõustuvad sotsiaalhoolekande seaduse muudatused võimaldavad lõplikult automatiseerida üksi elava pensionäri toetuse väljamaksmise ning lõpetada hooldekodus elavatelt inimestelt iga-aastaselt tõendi küsimise hooldekodus elamise kohta. Selleks viiakse sisse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi nõue, mille kohaselt peavad KOV-d esitama seal elavate inimeste andmeid 14 päeva jooksul seal elama asumisest või sealt lahkumisest. 

Alates 1. septembrist hakkab sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Perelepituses on võimalik kokku leppida, kuidas toimub lapse ja vanemate suhtlemine pärast lahkuminekut ning leppida kokku lapse ülalpidamises. Lisaks suunatakse edaspidi üldjuhul kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks, perelepitusse. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda, küll aga on spetsiaalse väljaõppega perelepitajad valmis ka selliseid peresid vastu võtma, kui pere seda soovib. Riiklik perelepitusteenus on tasuta. https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-riikliku-perelepitussusteemi-loomise  

Väärkoheldud laste paremaks abistamiseks avatakse Lastemaja ka Lääne-Eestis  

Aasta teisel poolel avab sotsiaalkindlustusamet Lääne-Eestis lastemaja. 

Lastemaja on lapsesõbralik koht seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks, kus lapse heaolu nimel tegutsevad koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, arst, psühholoog jt. Praegu asuvad lastemajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid abi saavad vajaduse korral kõik lapsed elukohast sõltumata.  
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/lastekaitse/lastemaja  

 

Päästeameti toetusel ilmunud videod näitavad, kuidas puudega inimest ohuolukorras aidata

Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldas ülevaatlikud õppevideod enim levinud puudeliikide kohta, mis on mõeldud päästjatele, politseinikele aga ka laiemale avalikkusele. Koostöös Päästeametiga valmis projekt “Ennetus ja erivajadus”, mille eesmärk on näidata, kuidas arvestada erinevate erivajadustega ohtlikes olukordades. 

Kokku on saadaval 4 kuni seitsme minutilist õppevideot nägemis-, kuulmis-, (sh vaegkuulmine ja kurtus), intellekti- ning liikumispuude kohta. 

“See on mitmete konsultatsioonide ja ajurünnakute lõpptulemus, kus lühikese aja jooksul räägime meist paljusid puudutavatest erivajadustest ja seda eluliste olukordade näitel,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Vladislav Veližanin. “Toome videotes välja nii taustainfot puudeliikide kohta kui ka lihtsaid ja praktilisi soovitusi, mis aitavad meil olla üksteise vastu empaatilisemad ning ennetada võimalikke õnnetusjuhtumeid seoses puuetega inimestega,” lisas ta.

Kõik Eesti Puuetega Inimeste Koja poolt valminud videod on tehtud võimalikult ligipääsetavateks: videod on varustatud nii subtiitrite kui ka viipekeeletõlgega, ekraanis toimuvad peamised sündmused kirjeldatakse häälega.

Videod võib vaadata lehelt https://epikoda.ee/ennetus

või otse EPIKoja YouTube kanalist https://www.youtube.com/playlist?list=PLZ-tVB1v8yk_G6hLykMfJ6439qmTNKrBz

 

EPIKojast

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Sotsiaalministeeriumi minivideote sarja avaloeng aitab märgata süvenevat vägivalda paarisuhtes

Sotsiaalministeerium avaldab alates 5. aprillist kuni jaanipäevani 10-osalise minivideote sarja “Võrdsem Eesti”, kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Esimene miniloeng keskendub lähisuhtevägivallale.

„Eesti inimesed on aastate jooksul üha enam hakanud mõistma, et erinevus on ühiskonna tavapärane osa ja sooliselt võrdsem ühiskond on kasulik kõikidele. Järjest enam inimesi nõustub, et lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi ja sellesse tuleb sekkuda,“ ütles projekti eestvedaja, sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Airi Mitendorf. „Pakume miniloengute sarjaga võimalust laiendada enda teadmisi ja juhime tähelepanu näiteks võrdse kohtlemise põhimõtetele, avalike ruumide ligipääsetavuse olulisusele, soolise ebavõrdsusega seotud väljakutsetele ühiskonnas, samuti aitame ära tunda soopõhist kübervägivalda.“

Üleeuroopalistes vägivallauuringutes on selgunud, et Eestis esineb Euroopa riikide võrdluses kõige rohkem füüsilist vägivalda ja kõige sagedamini on vägivallatsejaks pereliige. Iga kolmas naine Eestis on kogenud mingit liiki vägivalda.

Mitendorfi sõnul algab näiteks lähisuhtevägivalla puhul kontroll tavaliselt üsna pehmel moel, olles kaugel sellest, mida oleme harjunud pidama vägivallaks ning uuringud on isegi näidanud, et lähisuhtevägivalla hoiatusmärgid aetakse segamini romantika või armastusega. „Lähisuhtevägivalla ennetamine tähendab seega selle ilmnemise riskide äratundmist ning esimeses miniloengus vaadeldakse tähelepanekuid käitumismustritest, mida väärkohtlejad kasutavad süsteemselt oma partneri kontrollimiseks.“ 

Kuidas tunda ära süvenevat vägivalda paarisuhtes? Kust jookseb piir silmapaistva hoolivuse ning järk-järgult süveneva võimu ja kontrolli vahel paarisuhtes? Kas on üldse võimalik hoiduda end sidumast vägivaldse ja kontrolliva partneriga? Vaata esimest miniloengut: https://www.youtube.com/watch?v=bAC8duxbB90

Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. 

 Videote ajakava:

  1. aprill – Airi Mitendorf: “Kus algab kontroll paarissuhtes?”
  2. aprill – Kristiina Luht: “Kuidas toime tulla kübervägivallaga?”
  3. aprill – Jaanika Hämmal: “Miks meil on vähe meesõpetajaid?”
  4. aprill – Christian Veske: “Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?”
  5. mai – Helen Biin: “Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?”
  6. mai – Liina Kanter: “Mitmekesisus töökohal”
  7. mai – Agnes Einman: “Milles seisnevad võrdsed võimalused?”
  8. mai – Meelis Joost: “Kellele on mõeldud ligipääsetavus?”
  9. mai – Mariana Saksniit: “Kes on unustatud ohver?”
  10. juuni – Merike Sisask: “Mida tähendab säilenõtkus?”

Sotsiaalkaitseminister: noorte vaimne tervis vajab eritähelepanu

Eilsel kohtumisel sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga rõhutasid noorteorganisatsioonid vajadust pöörata erilist tähelepanu kriisis tugeva löögi alla sattunud noorte vaimsele tervisele, ka lapsevanemate olukord on keeruline.  

„Pean väga oluliseks, et laste ja noorte vaimse tervisega seotud tähelepanekuid ja muresid võetaks tõsiselt. On hea meel, et järjest enam on lapsed ja noored julgenud ka abi otsida ja märkavad oma sõprade muresid. Koolipsühholoogide abi on paljudele, kuid siiski mitte veel kõigile noortele kättesaadav ning neile tuleb luua rohkem võimalusi vaimse tervise abi saamiseks,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Mitte ükski noor ei tohiks jääda oma vaimse tervise murega üksi.“

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise huvikaitse eestvedaja Birgit Malken tõdes, et noorte jaoks on oluline, et ka riigi tasandil nende muredesse tõsiselt suhtutakse. „Noorte vaimne tervis sai aasta tagasi eriolukorras tugeva löögi – pea pooled meie aasta taguses küsitluses osalenud noored tunnistasid, et tajusid enda vaimse tervise seisundi halvenemist seoses piirangute ja eriolukorraga. Vaimsete raskuste keskmes on paljude noorte jaoks enda mõtetega üksi jäämine ja muret tegi ka distantsõppega seotud ekraaniaja suurenemine ning huvitegevuse võimaluste vähenemine. Ka pere ja lähedastega seonduvalt tunti kodus lõksus olemise tunnet, mis tõi kaasa suurema hulga konflikte ning piiras võimalusi saada tuge, samal ajal tundsid paljud noored üksi jäätust ja toe puudumist,“ selgitas Malken, kes märkis, et ka sel aastal on plaanis läbi viia noorte vaimse tervise küsitlus.

Noored leidsid, et lapsevanematel tuleks rohkem tähelepanu pöörata nii laste kui enda vaimsele heaolule. Nende hinnangul on piirangute ja laste distantsõppe olukorras lapsevanematel praegu väga keeruline, mistõttu tuleb pakkuda ka neile rohkem infot ja nõustamist. Selleks on lähiajal Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut kavandamas teavitust lapsevanematele, et innustada neid nõu ja abi saamiseks helistama lasteabitelefonile (116111) või kasutama www.lasteabi.ee lehel olevat chati võimalust. Lapsevanemad leiavad lastekasvatusalaseid nõuandeid kriisiolukorras toimimiseks ka www.tarkvanem.ee lehelt.

Väga oluliseks peeti vajadust võtta erilise tähelepanu alla need noored, kellel oli juba enne kriisi raske ning seetõttu on nende vaimne tervis suurema löögi all. Näiteks asendushooldusel olevad noored, kes on juba oma olukorrast tulenevalt traumeeritud, varasema psüühikahäire diagnoosiga ning suitsiidiriskis olevad või LGBT noored, kes kogevad niigi negatiivset tähelepanu ja kiusamist. Noorte jaoks on oluline, et täiskasvanud oskaksid tähele panna märke, mis võivad viidata noorte vaimse tervise probleemidele ning oskaksid neid aidata. Selleks tuleb laste ja noortega töötavaid spetsialiste rohkem koolitada. 

Kohtumisel osalesid Eesti Õpilasesinduste Liidu, LGBT noorte, Lastekaitse Liidu Noorte, Eesti Noore Vaimse Tervise liikumise, Eesti Noorteühenduste Liidu, MTÜ Suunatuli ja Haridus- ja teadusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.

TAUST:

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine viis 2020 aastal läbi uuringu, et kaardistada noorte muresid ja vajadusi eriolukorras, millega saab tutvuda siin: https://envtl.ee/noorte-mured-ja-vajadused-eriolukorras/

EPIKoja e-uudiskiri

EPIKojal ilmub igakuiselt e-uudiskiri, mida iga soovija saab endale e-mailile tellida. Nii kriisiajal kui väljapool seda on uudiskirja koondatud kuu kõige olulisem info puuetega inimeste valdkonnas. Nii säästate end surfamisest erinevate allikate vahel.

Uudiskirja saamiseks oma e-mailile tuleb sisestada oma nimi ja e-maili aadress EPIKoja kodulehel (kerige leht kindlasti allaotsa!) asuvasse kastikesse ja vajutada nuppu “Liitu uudiskirjaga”. https://www.epikoda.ee/uudiskiri