Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit oli kaasatud Satu Hyttineni eesti keelde tõlgitud raamatu “Unistused ja ihad. Jutud seksuaalsusest lihtsas keeles” välja andmisesse.

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit on teinud koostööd paljude organisatsioonidega. Kui alustasime, oli tabu rääkida puudega inimestega väärkohtlemisest, sildistamisest, vägivallast, seksuaalsusest ja paljust muust, mis meid samuti puudutasid. Oleme nüüdseks palju avatumad, julgemad ja kõneleme ligipääsetavusest kõikidel tasanditel. Meie pole enam hall mass, kellel on probleemid. Meil on rohkem julgust rääkida oma abi vajadustest ja meil on soov olla võrdne partner igas sektoris.

Koolituste korraldamisega erivajadustega inimestele, mis said alguse aastal 2010. algas meie koostöö dr. Kai Pardiga, kes on alati oodatud esineja meie koolitustel, rääkides seksuaalsusest avatult ning arusaadavalt, kartmata puudutada ka raskemaid teemasid. Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskuse ja dr Kai Pardi eestvõttel ilmus Eesti keeles lihtsas keeles abimaterjal intellektipuudega inimestele. Raamatu eesmärk on aidata vestelda inimsuhetest ja seksuaalsusega seotud teemadest lihtsas keeles.
Lood on jagatud kuude eri teemasse:

• meeldimine ja armumine
• käimine
• seks üksinda ja kahekesi
• turvalisus ja tervis
• unelmad ja ihad
• tulevikuplaanid

Soome keelest tõlgitud raamatus on 30 lühilugu illustratsioonidega.

Tuletame meelde, et tasuta õigusnõustamise saamiseks on puude raskusastet omavatel inimestel võimalus abi saada SA Õigusteenuste Büroolt. Kirjutage oma murest otb@otb.ee või helistage 53 850 005.

Loomulikult saavad teenust kasutada ka inimesed, kes vajavad viipekeeletõlget. Tõlgi vajadusest tuleb ÕTB juristi enne kohtumist teavitada.

Kui teil on pöördumise osas kõhklusi, siis kuulake EPIKoja podcasti, kus SA Õigusteenuste Büroo juht Hille Raud nõustamisest räägib. Õigusnõustamise teemaline podcast on kuulatav (279) Tasuta õigusnõustamine puuetega inimestele – YouTube

Endiselt on võimalus puuetega noortel vanuses 18-30 aastat osaleda tasuta noorte arengunõustamise programmis.

Eesti Puuetega Inimeste Fond kutsub puudega noori üle Eesti vanuses 18-30 aastat tasuta arengunõustamisele.

Puudega noorte arengunõustamine on loominguline partnerlus, kus professionaalse ettevalmistusega nõustaja toetab noore arengut õpingute ja/või karjäärivalikute tegemisel ning toimetulekul muutustega. Nõustamisel keskendutakse tulevikule, aidates noorel eesmärke püstitada, takistustele lahendusi leida ning praktiliste tegevusteni jõuda.

Arengunõustamisel julgustatakse noort avastama oma potentsiaali ja seda maksimaalselt ära kasutama. Noor ja nõustaja lepivad esmalt kokku, kas ja mis teemal täpselt koostööd tehakse.

“Meie koostöö keskmeks on noor oma teadmiste ja oskustega, kes leiab kahepoolse suhtlemise käigus vastused enda küsimustele. See aga ei asenda psühholoogilist abi, teraapiat, ega individuaalset mentorlust,” Selgitab Liis Tamman.

Iga huvitatud puudega noor võib saada kuni kolm tasuta individuaalset arengunõustamise sessiooni kahe kuu jooksul. Vajadusel tagame viipekeele- või kirjutustõlke.

Noored, kellel on soov arengunõustamisel osaleda, on oodatud võtma ühendust e-posti aadressil:
noor@signicha.com või telefonil 56 272 707

Arengunõustamisest
Arengunõustamine on EPIFondi ja EPIKoja poolt ning eraannetajate toel pilootprojektina loodud võimalus 18-30-aastastele puudega noortele saada tasuta individuaalset tuge õpingute ja/või karjäärivalikute tegemiseks.

tutvustav video: https://www.facebook.com/EPIFond/videos/728581851188324 

Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel on valmis saanud raamat „Inimõigused“, mis on esimene põhjalik eestikeelne inimõiguste valdkonda käsitlev kogumik. Raamatu peatoimetaja on Õiguskantsleri Kantselei inimõiguste valdkonna juht Liiri Oja, PhD.

Teos koosneb 26 peatükist, milles käsitletakse peamisi inimõiguste teemasid: näiteks inimõiguste ajalugu, ÜRO inimõiguste kaitse süsteem, inimõiguste uurimise metodoloogia, usuvabadus, kogunemis- ja sõnavabadus, laste õigused, puuetega inimeste õigused, naistevastane vägivald, seksuaal- ja reproduktiivõigused.

Raamat on tasuta kättesaadav veebilehel www.inimõigusteraamat.ee. Samalt veebilehelt on võimalik alla laadida ka raamatu PDF-, MOBI- ja EPUB-failid.

Teose 33 autori seas on õiguskantsleri nõunikud, Eesti ülikoolide ja mitme välisülikooli teadlased, kohtunikud, advokaadid, eksperdid teistest riigiasutustest ja vabakonnast.

Tegemist on interdistsiplinaarse raamatuga, mis on mõeldud kasutamiseks nii kõrgkoolide õppe- ja teadustöös kui ka näiteks kohtutes, vabaühendustes ja ministeeriumides.

Raamatus antakse ülevaade inimõiguste kaitse teooriast ning tuuakse näiteid Eesti ja rahvusvahelisest praktikast, lisaks leiab rohkelt viiteid kõige uuemale teaduskirjandusele.

Inimõigusi käsitlev teaduskirjandus aitab mõista inimõiguste olemust ning annab ülevaate olemasolevatest riigisisestest ja rahvusvahelistest inimõiguste kaitse mehhanismidest, aidates nõnda kaasa inimõigushariduse edendamisele ja inimõiguste paremale kaitsele. Paljusid teemasid käsitletakse inimõiguste kaitse küsimustena eesti keeles esimest korda.

Lisaks raamatule leiab veebilehelt www.inimõigusteraamat.ee inimõigusteteemalise blogi, milles ilmuvad regulaarselt lühemad raamatu teemasid toetavad postitused.

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Pressiteade, 05.04.2022

Justiitsministeeriumi toetusel annab järgmisel kolmel aastal erivajadustega inimestele õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos SA Õigusteenuste Bürooga.

„Oma õiguselu korraldamine võib  inimestele sageli keeruline väljakutse olla, mis probleemide ilmnemisel vajab esimese sammuna asjatundlikku “diagnoosimist” ja toetamist. Riigi poolt seatud fookuse jätkumine erivajadusega inimeste abistamisele väärib kiitust“ ütles SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud. 

EPIKoja nõunik Tauno Asuja täiendab: “Eelneval viiel aastal on justiitsministeeriumi toetusel EPIKoda koostöös SA Õigusteenuste Bürooga andnud õigusnõu tuhandetele erivajadusega inimestele. Küsimusi on olnud pea igast õigusvaldkonnast, kuid kõige enam on need puudutanud perekonnaõigust, võlaõigust ning täitemenetlust.”

Projektist saavad tasuta õigusnõustamist inimesed, kellele on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusabi tagatakse toimetulekuks olulistes valdkondades: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused kohtumisega õigusnõustamisega ning vajadusel ka veebisilla vahendusel. Õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 esmaspäevast neljapäevani kell 10- 16.

Täiendavat infot nõustamise kohta leiab EPIKoja kodulehelt: https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/oigusnoustamine

Eesti Puuetega Inimeste Koja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks valitsuse määruse sätted, mis kohustasid nõrgenenud kuulmisega vanglaametniku teenistusest vabastama ega lubanud kuulmislangust näiteks kuuldeaparaadiga korrigeerida või vajadusel ametniku tööülesandeid muuta. Lähtudes Eesti põhiseadusest aga ka Euroopa Liidu ning rahvusvahelisest õigusest on Eesti riigil kohustus enne inimese puude tõttu töölt vabastamist otsida lahendusi, mis
võimaldaksid tal tööd jätkata, kui see ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Riigikohtu otsusel on oluline tähendus Eesti põhiseaduse ja EL-i õiguse vahekorra selgitamisel, sest vaegkuuljaid ebavõrdselt kohelnud valitsuse määruse sätted olid samal ajal vastuolus nii Eesti põhiseaduse kui ka EL-i õigusaktidega. Ringkonnakohus algatas kaebaja vallandamise kaasa toonud normide suhtes riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ning riigikohtu üldkogu leidis teisipäeval 15.03.2022 avaldatud otsuses, et valitsuse määruse sätted rikuvad põhiseaduses tagatud kutsevabadust ja õigust võrdsele kohtlemisele ning on vastuolus ka põhimõttega, et puuetega
inimesed on riigi erilise kaitse all.

Otsuse kohta saab täpsemalt lugeda Riigikohtu kodulehel:
https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-tunnistas-vaegkuu…

Alates märtsikuust on kuulmislangusega pensioniealistel, kellele on määratud kuulmispuue, võimalus Sotsiaalkindlustusameti kaudu tellida tasuta kirjutustõlke teenust. Kirjutustõlketeenus on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele või hea eesti keelega kurtidele inimestele, kelle jaoks kirjutustõlk teeb kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida saab ekraanilt kohe lugeda.  Vaata täpsemalt https://epikoda.ee/uudised/alates-martsikuust-saavad-tasuta-kirjutustolketeenust-kasutada-ka-vanaduspensioniealised

Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub täiendavat nõustamisteenust töövõime või puude raskusastme hindamist taotlevatele isikutele ja nende seaduslikele esindajatele. Nõustamisteenuse eesmärk on tagada täiendav ja sõltumatu tugisüsteem töövõime ja puude raskusastme hindamist puudutavate küsimuste lahendamiseks.

Vaata lähemalt https://epikoda.ee/mida-me-teeme/noustamine/noustamine-toovoime-voi-puude-raskusastme-hindamise-taotlejatele

1. märtsist võtab Eesti Rahvusringhääling kasutusele automaatsubtiitrid, mis hõlbustavad vaegkuuljate jaoks päevakajaliste otsesaadete jälgimist.

Automaatsubtiitritega varustatakse tänasest ETV otsesaated “Terevisioon”, “Aktuaalne kaamera”, “Ringvaade”, “Esimene stuudio” ja “UV Faktor”, samuti Ukraina teemadele keskenduv “Ukraina stuudio”. Uus tehnoloogiline lahendus võimaldab senisest paremini jälgida otsesaateid vaegkuuljatel ja neil vaatajatel, kes soovivad lisaks helile saada tuge ka subtiitritena esitatud tekstist.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liikme Urmas Oru sõnul on rahvusringhäälingu vastutus ja soov ühendada ühtsesse info- ja aruteluruumi võimalikult palju Eesti inimesi. “Oleme aasta-aastalt suurendanud nende saadete hulka, mis on varustatud subtiitritega vaegkuuljate tarbeks, ent seni oleme saanud seda pakkuda üksnes ettesalvestatud saadete või korduste puhul. Automaatsubtiitrid on suur hüpe selles, et ka päevakajaline info jõuaks vaegkuuljateni võimalikult operatiivselt. Tänane pingeline rahvusvaheline olukord ja viimased kaks muutlikku aastat kinnitavad seda vajadust veelgi.”

Projekt on sündinud Eesti Rahvusringhäälingu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keele Instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös ning tugineb Tallinna Tehnikaülikoolis loodud lahendusel Kiirkirjutaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Kadri Vare märkis, et riik on toetanud Eesti keeletehnoloogia arendamist juba veerand sajandit ning automaatsubtiitrite sedavõrd laialdane kasutuselevõtt näitab eesti keele tugevust. “Eesti keel on maailma mastaabis väike, kuid meie keeletehnoloogia on rahvusvahelises võrdluses väga kõrgel tasemel. Automaatsubtiitrid on abiks mitte üksnes vaegkuuljatele, vaid ka paljudele teistele, näiteks keeleõppijatele ja väikeste laste vanematele.“

Vaegkuuljatele mõeldud subtiitreid saavad hetkel valida vabalevi, Telia, Elisa ja STV kliendid. Automaatsubtiitrid on valitavad teleripuldi abil ja need on leitavad vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikust. Kõikidele vaatajatele automaatsubtiitreid tavavalikuna ei esitata.

Rahvusringhääling käivitab automaatsubtiitrite projekti päevakajaliste otsesaadete puhul. Subtiitrid on loodud tehisintellekti poolt ning need kuvatakse kõnega samaaegselt ekraanile. Erinevalt tavasubtiitritest on masina poolt loodud subtiitrid toimetamata ja seetõttu võib ekraanil kuvatavas tekstis esineda ebatäpsusi, samuti lühiajalist viivitust kõne ja teksti esitamise vahel. Kui programm ei suuda algteksti tuvastada, kuvatakse ekraanile automaatselt punktiir.

Lisaks automaatsubtiitritele jätkab ERR ka toimetatud subtiitrite lisamist saadetele “Osoon”, “Prillitoos”, “Pealtnägija”, “Hommik Anuga”, “Prillitoos”, “Plekktrumm” ja “Õnne 13”. Nii automaat- kui ka toimetatud subtiitreid esitatakse ühes ja samas vaegkuuljatele mõeldud subtiitrivalikus. Toimetatud subtiitritega saated on ETV saatekavas märgistatud (S)-ga, automaatsubtiitrite puhul kasutatakse märgist (S^a).

Praktilise info automaatsubtiitrite kohta leiab: https://info.err.ee/1608515516/praktiline-info-automaatsubtiitrite-kohta