Kaheksane uudis: Vähihaiged veedavad päevi elavates ravijärjekordades

20. september 2007
Autor: Kadri Ibrus

Regionaalhaigla Hiiu korpusele käib üha kasvav patsientide hulk üle jõu.

http://www.epl.ee/artikkel/400828

„Sel teisipäeval ootasin viis tundi, et saada tilguti alla,” kirjeldas Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse patsient Liivi Vastra oma viimast visiiti haiglasse. „Miks me peame ootama elavas järjekorras?” ei saa vähihaige naine aru haigla vastuvõtu korralduslikust poolest.

Naise kirjelduse järgi veedab ta ühe keemiaravi protseduuri saamiseks haiglas terve päeva, koos sõiduga kodust Maardust võtab kõik kokku aega üheksa tundi. Haiglas algab päev analüüsidega, siis tuleb nende vasutseid oodata. Oma arsti juurde on samuti elav järjekord. Kui arstilt luba käes, suunduvad kõik patsiendid taas ühisesse järjekorda tilgutite kabineti ukse taha. „See ootamine seal on kõige pikem,” sõnas Vastra. „Inimesed on väsimusest hallid nendes järjekordades,” märkis ta, mõeldes veel kaugematest Eesti nurkadest kohale tulnud kurnatud patsientide ja nende saatjate peale.

Enda sõnul tunneb ta kaasa ka ülekoormatud õdedele, kes kõigi patsientidega peavad korraga tegelema. „Need ei ole inimlikud töötingimused,” sõnas ta.

„Oleme probleemist teadlikud,” kinnitas Hiiu korpuse keemiaravi osakonna ülemarst Helis Pokker. Tema sõnul vähendab õdede koormust peagi avatav eraldi lahustamiskeskus, kus keemiraravi preparaadid valmistatakse ette tsentraalselt ning patsientidega tegelevad õed ei pea enam sellega tegelema. „Samuti on plaanis laiendada ambulatoorse ravi kabinetti ja juurde teha uusi ravikohti.” Hetkel on kabinetis kaheksa kohta, juurde tuleb Pokkeri sõnul umbes viis kohta.

Lisaks on Pokkeri kinnitusel loomisel uus IT-projekt, mis annab võimaluse registreerida inimesi protseduurideks elektrooniliselt konkreetseteks kellaaegadeks ning kaotada seeläbi elavad järjekorrad.

Pokker tunnistas et järjekordasid kasvatab üha kasvav patsientide arv. Keskmiselt käib kabinetist läbi 30-35 inimest päevas. „Aga patsiente tuleb üha juurde, eriti ambulatoorsele ravile.” Lisaks üha lisanduvatele uutele patsientidele kasvatavad üldarvu ka aina pikenevad ravikuurid. Arenevate ravivõimaluste tulemusel kasvab aina ka juba tervenenud inimeste hulk, kes käivad samas järelkontrollis. Näiteks rinnavähi puhul tuleb peale tervenemist käia esimesed viis aastat kaks korda aastas kontrollis.

„Paraku oleme täna sunnitud tunnistama, et regionaalhaigla Hiiu korpuse ruumid on haigete arvu suurenemisele ja keemiaravi võimaluste avardumisele kitsaks jäämas,” märkis Hiiu korpuse ülemarst ja ravijuht Andrus Arak oma vastukirjas Vastrale. „Probleemiks on ja ilmselt ka jääb õdede puudus,” kirjutas ta samas.

Vastna võttis abi otsides ühendust ka erinevate organisatsioonidega, sealhulgas Eesti vähiliiduga. „Meil on palju organisatsioone, kes tegelevad vähihaigetega, aga abi ei ole kusagilt saada,” teatas Vastra kahetusega. Eesti Päevalehe päringule, kuidas Vähiliidu hinnangul peaks üha kasvavat probleemi lahendama, vastas liidu tegevjuht Maie Egipt, et nemad tegelevad pigem ennetusega, voldikute tegemise ja muu sarnasega.