Liikumise Kodukant tutvustus, tegemised aastal 2007 ja strateegia aastateks 2008-2013

Tutvustus

Termin Kodukant tuleb sõnast koda (koonuselise kujuga elamu). Kodukolle on kojas keskusel kohal , koja koonusjas kuju tekitab hea tõmbetuule, mis hoiab tule koldes leekimas. Eesti traditsiooni kohaselt seostatakse tuuli ja tõmmet Vaimuga. Kodukant sümboliseerib kodusid, mida ühendab ühine Vaim. Liikumise Kodukant ühise vaimu kandjaks on kohalikud vabatahtlikud – sädeinimesed. Kodukandi ülesanne on hoida tuld põlevana ja maaelu vaim virgena.
Liikumisel Kodukant on 21 liikmesorganisatsiooni, s.h. 15 maakonnaühendust ja Ühendus Kodukant Harjumaa.

Tegemised aastal 2007

17. – 19. august toimub Jõgevamaal VII Eesti Külade Maapäev.
Maapäeva teema on Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus, mida lahkame omakorda kümnes teemagrupis.

Järgnevad Maapäeva töögruppide teemad on pikemalt lahti kirjutatud töögrupi moderaatorite poolt:
1. Teenused külas
Eestis on juba päris palju külaseltse, kes on korda teinud või ehitanud külamajad. Nende majade edukas haldamine nõuab teadmisi ja oskusi. Kindlasti tulevad siin kasuks oma ja teiste seltsi liikmete kogemused ja juba rakendatud äriideed või projektid.
Külades on häid erinevate oskustega elanikke, keda on võimalik välja koolitada edukateks teenuse pakkujateks. Avarad võimalused teenuse pakkumise käivitamiseks annab koostöö külaseltsiga. Teenuse pakkumine tähendab seltsile sisuliselt majandustegevuse alustamist, mille planeerimisel tuleks uurida kogukonna vajadusi, soove ja mida on juba tehtud. Mõistlik on külaseltsil tutvustada oma plaane ka kohalikus omavalitsuses (vallas) ja selgitada seal välja avalike teenuste korraldamise vajadus.
Teenuste kaudu saavad külaseltsid lisaressursse külaseltsi eelarvesse, pakkuda rakendust seltsi liikmetele ja lahendada külades olevaid probleeme.

2. Meie tunne, sotsiaalne kapital ja selle osatähtsus regionaalses arengus.
Sinna paika, kus on tugev meie-tunne, tuleb juurde ettevõtjaid ning noori peresid, kasvab turvatunne, sünnib lapsi. Seal hoitakse aateid, kultuuri, emakeelt ja loodust, seal on hea elada.

3. Külaturism – külalised külas
Küla on meie kodu. Mida saan teha mina ise ja meie küla koos, kuidas saab meid aidata vald ja riik, et parasjagu õigeid külalisi meie küla üles leiaks. Missugune on "õige" külaline? Toimetulemine naabritega. Kuidas jääda iseendaks, hoida oma kodu ja naabreid ning samas vastata külaliste ootustele?

4. Rahvakultuur, maalähedane eluviis
Igal kogukonnal ja kohal on oma loodus- ja kultuuripärand (minevik),
olevik ja tulevik. Rahvakultuur kui kohalike kogukondade omakultuur
väljendub meie inimeste väärtushoiakutes, pärimustes, ilumeeles, tavades, teadmistes, kogetud oskustes ning nutikates tegudes. Kogukond, kui ta on saanud aru oma kodupaiga väärtustest, on ainus jõud, kes suudab kaitsta oma elupaika, tema loodust, kultuuripärimust ja -maastikku – hoida oma kodupaiga elukvaliteeti selle terviklikkuses ja mitmekesisuses nii loodus- kui kultuuripärandis. Me ei lepi ühepäevaperemeheliku mentaliteedi vohamisega, ME VASTUTAME, ET MEIE LASTEL OLEKS ELAMISVÄÄRNE KODU TÄNA, HOMME JA TULEVIKUS. ET NAD TUNNEKSID OMA KODUPAIKA, HOIAKSID JA KAITSEKSID KODUPAIGA LOODUST JA JA KULTUURI.

5. Noored ja külaelu
Kas elamine ja tegutsemine külas on täna noortele vaid pealesunnitud paratamatus või siiski kõikelubav võimaluste maa ? Kui palju saavad täna külades elavad noored kaasa rääkida külategevustes. Kas noored üldse tahavad kaasa rääkida?
Neid mõtteid ja küsimusi arutleb maapäeva noorte töörühm

6. Euroopa Liidu maaelu arengu programm LEADER
Töögrupis viime arutelu läbi avatud ruumi meetodil: Töörühmas osalejail endil on võimalus tõstatada probleemküsimused ja neid väiksemates töögruppides arutleda, vastata oma tõstatatud küsimusele ja olla ise väikese töögrupi juhiks.
Võimalikud teemakäsitlused:
Kuidas hoida LEADER-i juures ettevõtjate huvi?
Kuidas korraldada rahastus?
Millised peaksid olema LEADER-tegevusgrupi prioriteedid suheldes kolme sektoriga?
Kas LEADER tegevusgrupp käitub nagu organisatsioon või projekt?
Milline roll on kaasamisel ja kuidas seda tegelikkuses realiseerida?
Milline peaks olema hea LEADER-strateegia?
Kas LEADER vajab "katust" ja milline see peaks olema?
Kuidas administreerida LEADER-it?
Mis osa on Eesti tegevusgruppide puhul rahvusvahelisel ja siseriikliku tasandi koostööl?

7. Elukestev õpe külas.
Töögrupis osalejatega arutame elukestva õppe võimalusi kohaliku kogukonna kontekstis, keskendudes võimalustele ning kasuteguritele. Käsitleme seltside rolli elukestva õppe arendamisel, elukestva õppe kaudu sotsiaalse kapitali kujunemist ning vabahariduse võimaluste üle. Töögrupis tuleb juttu Kodukandi Koolituskeskuse tegevustest ning pakutavatest teenustest erinevatele sihtrühmadele (seltsidele, LEADER-tegevusgruppidele, omavalitsustele jne).

8. Kodukandi EL Projekt Õppiv küla – Õpiettevõtted külas (ÕE)
Arutleme selle üle
– kes on siis ikkagi konkreetselt ÕE sihtrühm
– mis tingib ÕE tegemise vajaduse ehk mis tingimustes see "töötab" mis tingimustes ei "tööta"
– mis tagab ÕE-(te) loomise järjepidevuse
Ja seda kõike ikkagi siis kolmest vaatevinklist vaadatuna: ise ehk külad, kohalik omavalitsus ja riigi tasand.

9. Külaliikumise mootorid: passiivsete külade äratamine, algajate külaliigutajate tugimine.
Eestis on sadu passiivseid külasid, mille elanikud ei moodusta kogukonda selle sõna sisulises mõttes. Teineteist ei tunta või tuntakse vaid põgusalt; koos ei käida, küla probleeme ühiselt ei arutata ega lahendata. Kas külaliikumise eestvedajatel on põhjust sellises olukorras positiivselt sekkuda ning passiivset küla “äratada”? Kuidas seda teha ning milliseid eeldusi selleks vaja on? Kuidas toetada algatajat, küla eestvedajat? Neile küsimustele otsime vastust selles töögrupis.

10. Külaliikumise mootorid – külavanemad, sädeinimesed. Koostöö võimalused ja mõju piirkonna arengule
Eestimaa rikkuseks on elujõulised ja tegusad külad. Aga mis oleks külaliikumine ilma aktiivsete inimesteta? Sädeinimene on sütitaja, uutele tegudele ärgitaja, kaasaja ja tegutseja. Sädeinimesest võib kasvada külavanem. Külavanem olla ei ole pelgalt auasi. Külavanem on amet, hinge ja südamega tehtav töö. Et külavanem ei väsiks ega sädeinimene ei kustuks, on neil vaja kindlat seljatagust: aktiivseid külaelanikke, tunnustavat omavalitsust ning toetavat seadusandlust riiklikul tasandil.

Liikumise Kodukant strateegia 2008-2013

MISSIOON – meie tegemine

Eesti Külaliikumine Kodukant on mittetulundusühenduste liit, mis ühendab oma kodukandi elukeskkonda arendavaid ühendusi.

.Oma missiooni täidame läbi:
• kohaliku omaalgatuse toetamise
• kohaliku ettevõtlikkuse
• koostöövõrgustike loomise ja koordineerimise
• esindatuse ja koostöö omavalitsuse ja riigiga
• maaelanike koolitamise
• informatsiooni vahendamise ja tutvustamise
• sädeinimest toetava keskkonna loomise.

Kogu meie strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklähenemisest külale nähes kõigis tegemistes kesksel kohal inimest.

VISIOON 2013 – meie nägemine

Liikumine Kodukant on Eesti tunnustatum ja eelistatum maaelu edendav maakondlike ühenduste koostöövõrgustik ühes toimiva meeskonna, tööjaotuse ja koolitatud maaelu arendajatega nii küla, valla, maakonna kui riigi tasandil.

• Kodukant oma tegevusega kannab edasi maaelu väärtusi, tugevdab/säilitab kogukondi ning soodustab koostööd, korraldab info levikut, avardab teadmisi ja vahendab kontakte.
• Kodukandist on kujunenud maaelupoliitika mõjutamise organisatsioon. Regionaal- ja maaelualastes küsimustes ollakse usaldusväärne partner riigile, osaletakse riiklikes komisjonides ning Riigikogu kuulamiste ettevalmistuses.
• Kodukant on toimiv Eestisisene ja rahvusvaheline koostöövõrgustik.
• Kodukandil on avalikkusele tuntud ja mainekad traditsioonilised suurüritused Külade Maapäev ja Eesti Küla konkurss ning toimivad programmid maanoorte (15-26 aastat), külavanemate tegevuse ja kogukonna ettevõtluse edendamiseks.
• Kodukandil on koostöö Leader tegevusgruppidega.
• Kodukandil on maaeluarendajate poolt kõrgelt hinnatud ja hästi tunnustatud Koolituskeskus.

Liikumise Kodukant järgneva 6 aasta tegevussuunad ja oodatavad olukorrad aastal 2013
• Koostöö
• Noored
• Ettevõtlikkus
• Kultuur ja keskkond
• Organisatsiooni juhtimine

• KOOSTÖÖ
Tugevdada ning laiendada Kodukandi Liikumise koostöövõrgustikku, tõhustada eestvedamist ning kaasamist Eesti maaühiskonna arengusuundade aruteludes ning maapiirkondade (külade ning väikelinnade) seltside ja ühenduste huvide esindamist riigi, maakondade, kohalike omavalitsuste ja samuti Euroopa Liidu institutsioonide tasandil, et aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule ja maaelu edenemisele.

• NOORED
Liikumisel Kodukant on oma Noorteprogramm noorte kaasamiseks külaseltside tegemistesse. Kohtadel osalevad küla arengu kavandamisel noored, kes väärtustavad maaelu ning soovivad oma kodukoha arenguks ka ise midagi ära teha.

• ETTEVÕTLUS
Maapiirkonnas tegutsevad inimesed on ettevõtlikumad, asutavad ettevõtteid ja tegutsevad aktiivselt seltsitegevuses. Tahavad maal elada.

• KULTUUR ja KESKKOND
Nii vana kui uue rahvakultuuri varamut on kasutatud kogukondade elukvaliteedi tõstmiseks, tagades seeläbi kohalike elanike omakultuurilise jätkusuutlikkuse

• JUHTIMINE
Liikumise Kodukant haldus-ja juhtimissuutlikkus on tagatud läbi kõrge organisatsioonikultuuri, hästi toimiva võrgustiku ning stabiilse rahastamise.