Kokkuvõte seminarist: “Universaalne disain Eestis – kuidas edasi?”
11. aprill 2008
Toompuiestee 10, Tallinn
Seminaril osales 50 inimest. Kõikide ettekandjate materjalid on lisatud EPIKoja
kodulehele rubriiki tegevuskava, 2008 – kus on eraldi alateema Universaalne disain
Eestis. www.epikoda.ee Seminari läbiviimist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu
MTÜde programm ja Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkool, samuti tehti koostööd
Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Seminari avasõnadega esines Peeter Tiks MKMist ja Pekka Tuominen Põhjamaade
liikumispuuetega inimeste katusorganisatsioonist.
Seminari alguses andsid tehtust riigiasutuste poolt ülevaate Peeter Tiks MKMist ja
Helmi Tampere Sotsiaalministeeriumist. Edasiminek on olnud mõiste paremas
tundmises, samuti on nii mitmeski valdkonnas hakkatud universaalse disaini sisuliste
lahendustega arvestama, kuigi tegevuskavas ei pruugi esineda seesama mõiste.
Universaalse disaini teema tutvustamiseks kohalikes omavalitsustes on taotletud
vahendeid Tarkade Otsuste Fondist.
Seejärel rääkis Valeri Falkenberg hetkeolukorrast arhitektide hulgas – kas osatakse
arvestada universaalse disaini nõuetega ning kes peaks olema eestvedajaks, et see
valdkond koguks tähelepanu. Puuetega inimeste organisatsioonid võiksid olla aktiivsed
teema tutvustamisel ja elluviimise kontrollil, eksperdid peaksid olema kaasatud
hoonete vastuvõtukomisjonide töösse. Falkenberg tõi hea näite Narva raekoja kohta, kus
Linnavalitsus võttis ise ühendust ja koos leiti hea lahendus.
Pekka Tuominen tutvustas Soome Invalidiliitto vastvalminud täielikult ligipääsetavat
kontorihoonet ja selgitas, et hoone valmimine ei osutunud kallimaks, kui ükskõik
milline kontorihoone Helsingis. Eriti suurt tähelepanu pöörati liftidele – need on
läbisõiduliftid, s.t. inimene ei pea liftist väljumiseks end ümber pöörama. Iga korrus on
saanud oma värvi, samuti on vaheseinu võimalik lihtsalt muuta ning igal korrusel on
sama funktsiooniga ruumid samas kohas.
Pärnu Linnaarhitekt Karri Tiigisoon kirjeldas hetkeolukorda Pärnus ja tõi välja rida
valupunkte. Samuti tutvustas ta Pärnu eesmärke kuurortlinnana, kus ligipääsetavus ja
kasutajasõbralikkus on väga tähtsal kohal. Kinnitatud on invapoliitika plaan aastani
2015, mille koostamisel tehti tihedat koostööd Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojaga.
Teiste väljakutsete hulgas juhtis linnaarhitekt tähelepanu ka sellele, et lahenduste
jooksev hooldamine – korrashoidmine on tähtis – nt. talveperioodil parkimiskohtade
nähtavus, kõnniteedel olevate liikumistakistuste probleem, eraomanike aedadest
väljaulatuvad puud jms.
Jüri Järve tutvustas portaali www.liikumisvabadus.invainfo.ee mis on kaardistanud
mitme aasta jooksul avalike hoonete – riigi ja omavalitsusasutused, sotsiaalobjektid,
kaubandus, majutus, koolid – ligipääsetavust. Portaal on seotud ka veebikaardiga, kus
on võimalik otsingusse panna kõik objektid, otsida ainult inva-WCga objekte või vaid
invaparkimiskohta. Väga hea on koostöö olnud Pärnu, Tallinna, Paide ja Viljandiga, töö
on käimalükkamisel Tartus ja Võrus.
Kokkuvõte töörühma arutelust
1. Kuidas parandada teadlikkust universaalse disaini teema kohta
2. Milliseid meetmeid rakendada, et hakkaks tekkima rohkem positiivset praktikat
Arutelul osaled ligi 25 seminarist osavõtjat, kes olid puuetega inimeste
organisatsioonidest, kohalikest omavalitsusest, õppeasutustest, riigiasutustest,
tudengid, disaini-alalt
Arutelu alguses keskenduti teemale, kuidas võiks toimuda Universaalse disaini
temaatika koordineerimistöö Eestis. Erinevates riikides on erinev tava, Eestis pole veel
lõplikult koordinaator selgunud – Norras on selleks Keskkonnaministeerium, töö
oluliseks läbiviijaks on Sotsiaalministeeriumi juurde loodud Delta –keskus. Eestis on
juhtroll olnud Sotsiaalministeeriumis, kuid mitmed osalejad leidsid, et MKM
oleks sobiv koordinaator, kuna tegeleb mitme teemat lähedalt puudutava valdkonnaga.
Väga oluliseks peeti õppeasutustes Universaalse disaini/disain kõigile õpetamist.
Mainori kõrgkool soovib taotleda vastava õppekava sisseseadmist ning on huvitatud
koostööst puuetega inimeste organisatsioonide ja teiste huvitatud osapooltega.
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu ELIL tegevjuht Auli Lõoke tõi esile vajaduse
tihedalt teha koostööd Haridus-ja Teadusministeeriumiga, et tagada universaalse
disaini teema õpetamine võimalikult laialt. Kristo Priks Astangult toonitas, et
Põhjamaade Tervishoiu Kõrgkoolil NHV-l on välja töötatud koolitusprogramm, kus 2
nädalase koolituse raames kuni 10-le inimesele igast Balti riigist saaks pakkuda
koolitust, 1 nädal kohapeal ja 1 nädal Rootsis NHV-s Göteborgis. Ainepunkte saaks
sellel koolitusel samuti, sest neid on võimalik EL Bologna protsessi raames üle kanda.
Arutelu käigus avaldati arvamust, et ligipääsetavuse ja universaalse disaini
põhimõtteid järgitakse paremini, kui arendaja, omanik näeb, et nende põhimõtete
rakendamine on majanduslikult kasulik – nt. kaubanduskeskuste ja majutus,
toitlustusettevõtete puhul.
Arutati, kuidas tekib olukord, et avalikud hooned, mis peavad olema ehitatud
ligipääsetavalt, ikkagi vastu võetakse – miks ei keelduta kasutusloa andmisest. Põhjusi
toodi välja mitmeid:
• Sageli on hoone kasutusseandmine seotud tähtaegadega – tulemas on mingi suur üritus, mis juba on ette valmistatud ja selle ürituse ärajäämist keegi enda õlgadele võtta ei taha, ning hiljem jäävad vajalikud kohandused ja vaegtööd tegemata
• Omavalitsused väljastavad tegevuslubasid, kuid tegevuslubade väljastamiseks pole vaja veenduda, et olemas oleks ka kasutusluba
• Sisekujunduslikud lahendused võivad tekitada mitteligipääsetavust ja halba disaini,sest nende jaoks pole vaja luba taotleda – näidetena toodi välja Tartu Kaubamaja söögikoht ja Otepää ööklubi Comeback ümberehitus
Haridusasutused on suuresti mitte-ligipääsetavad. Samuti on väga paljude lahenduste
puhul puudulik nende lahendamise kasutusmeetodid – nt.madalapõhjalise bussi astme
välja-aitamine on bussijuhi kohustus, kuid kasutajad pelgavad seda nõuda, kartes
saada halva kohtlemise osaliseks.
Pekka Tuominen rõhutas, et universaalse disaini edenemisel võiks seadusandlik aspekt
olla lahenduseks, kuna vananevas ühiskonnas on inimestele uue, ligipääsetava
elupaiga leidmine märksa kallim, kui juba kohe universaalse disaini põhimõtetel loodud
elupaigad. Lift peaks olema majades alates 2-3 korrusest – ehitusseadusliku nõudena,
samuti peaks suurendama toalettide pindala, et seal saaks vähemalt ümber pöörata
ratastool.
Tudengite seisukohalt on väga oluline sisustus- ja arhitektuuriajakirjadest leida viiteid
headele lahendustele või variantidele, mis pole kõige paremad. Disainerite liidul on
pressiesindaja, keda võiks selles töös ära kasutada.
Ettepanek tuli ka positiivse tava toetamisel nt. universaalse disaini auhinna
väljaandmisel, mis tooks teema tugevalt meediasse. Halbade lahenduste
ärahoidmiseks ühiskondlike avalike hoonete puhul pidasid paljud sobivaks ennetavaks
ja teadvustavaks meetmeks omavalitsuste vastu kaebuse esitamist, kuna nad on
jätnud täitmata ministri määruse.
Järgmised seminarid maakondades Universaalse disaini teemal toimuvad 9.mail Põlvas,
23.mail Viljandis ja 6. juunil Jõhvis.