Saarte praost Vihuri ei poolda naisi vaimulikuametis. Autor: Ene Kallas
Esmaspäev, 28. aprill 2008. Oma Saar.
Kuressaare gümnaasiumi kaplan ja aastaid Saare maakonnas Saarte praostkonna vikaardiakonina teeninud Katrin Keso-Vares esitas 2008. aasta alguses otse peapiiskopile Andres Põdrale õpetajaametisse pühitsemise soovi, sest Saar-te praost Veiko Vihuri oli keeldunud esitamast vikaarõpetaja ametikohta, tuues põhjenduseks nii selle, et Saarte praostkonnas pole vaja vikaari, kui ka kandideerija soo.
“See on kõigi naisvaimulike ametiau solvamine. See, et Veiko Vihuri ei taha naisi ordineerimisele lubada,” oli Katrin Keso-Vares praosti käitumisest nördinud. “Eelmisel kevadel ordineeriti terve hulk diakoneid, ja ma küsisin praostilt, et kas ka mind ei võiks saata. Siis läks ta natuke närvi, et on nii kiire-nii kiire, et praegu ei saa. Hiljem rääkisime sellest ja lõpuks tuli siiski välja, et ta ei poolda naiste ordinatsiooni.” Eesti evangeelsel luterlikul kirikul ei ole muide seisukohta, et naisi ei ordineerita.
Praost Veiko Vihuri ei soovinud kommenteerida omaöeldud lauset, mis on kirjas Keso-Varese EELK vikaarvaimuliku 2007. aasta tegevusaruandes: “Ma ei poolda naiste ordinatsiooni, kuna see käib mu südametunnistuse vastu.” Töövestluste arutamist ajakirjanikuga peab ta ebaeetiliseks: “Ma ei hakka tööalaseid asju ajakirjandusse tooma, sest siis käituksin ma praostina ebaeetiliselt.”
Keso-Varese sõnul olevat praost ka väitnud, et Saaremaa ei vajagi vikaari. “Ega ma seda isikliku kasu pärast taha. See on oluline ja vajalik minu töös, kus tuleb armulauda seada ja sakramente jagada. Möödunud aastal oli mul aasta kohta ligi 70 jumalateenistust. On imelik ja kummaline kuulda praostilt, et vikaarõpetajat ei ole vaja,” oli Keso-Vares imestunud.
Vikaardiakonil ei ole luba jagada armulauda, kummatigi on Keso-Vares seda siiski teinud. Loa taotleb tema otsene ülemus vastavalt vajadusele tavaliselt pikemaks perioodiks, kolmest kuust kuni ühe aastani, et ta saaks sakramenti läbi viia.
Samas kinnitas Saarte praost, et kui Katrin Keso-Vares kandideeriks kuskile kogudusse, siis tuleks tema õpetajaks ordineerimine päevakorda. “Hooldatavas koguduses saab hooldajaõpetaja igal ajahetkel taotleda koguduse õpetaja ametikoha täitmise (ehk kõnekeeles vakantsi) väljakuulutamist,” rääkis Vihuri sellest, et see ei ole kindlasti olnud takistus, et keegi vakantsete kohtade puudumise tõttu kandideerida ei saaks. “Samuti võib suure töökoormusega koguduse õpetaja teha ettepaneku abiõpetaja koha loomiseks oma koguduses.
Kohalik probleem
“Ei ole mõeldav, et meil ei toimuks mõnel pühapäeval armulauaga jumalateenistust,” on kirjas Saarte praostkonna abipraosti Anti Toplaani soovituskirjas peapiiskop Andres Põderile.
Saarte praostkonna Saare maakonna piirkonnas on 15 kogudust ja seitse koguduseõpetajat. “Probleem on näiteks puhkustega. Kui õpetaja tahab puhkama minna, keda ta siis ennast asendama leiab. Selles suhtes võiks olla küll 1–2 vaimulikku Saare maakonnas juures,” möönis Veiko Vihuri, et tegelikult ei kata need seitse koguduseõpetajat tervet maakonda ära.
“Katrin Keso-Varese õpetajaks ordineerimine on õige ja vajalik ning EELK Saarte praostkond vajab vikaarõpetajat, kes saaks pidada kiriklikke talitusi ja armulauaga teenistusi,” on Kihelkonna, Kärla ja Mustjala koguduste õpetaja Rene Reinsoo seisukoht. “Katrin (Keso-Vares) on aidanud kaasa teiste koguduste teenimisel ja nõnda on juba teinud vikaarõpetaja tööd ning ta on seda teinud väga hästi.”
Sarnaselt arvavad ka teised Saaremaa kirikuõpetajad, kelle koguduste juures on Keso-Vares teenimas käinud – Anti Toplaan ja Anu Konks. Tal on head soovitused nii Saaremaa Usu ja Valguse liikumise juhilt Virge Nemvaltsilt kui ka Kuressaare linnavalitsuse lastekaitse spetsialistilt Helle Kahmilt.