Eriklassid on paratamatus. Kalle Niinas, Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktor

Puuetega lapsi on vaja integreerida ja nad võiksid õppida koos teiste lastega, kuid omaette eriklassis. Suurtes klassides erivajadustega laste õpetamine on komplitseeritud mitmel põhjusel.

Elus hakkama saamine on seotud kooliga, seetõttu on oluline, et võimali­kult paljudel inimestel oleks hea haridus. Integreerides puuetega lapsi tavakooli, satuvad nad kohe silmitsi probleemidega. Esiteks on puuetega lastel raske tavakooli õppekava järgida.
Toon näite oma pedagoogikarjäärist. Noore õpetajana töötasin koolis, kus õppis vaimse puudega 16-aas­tane neiu. Püüdsime kolleegidega teda igati aidata ja toetada, kuid hästi see ei õnnestunud, sest tema mahajäämus teistest oli liiga suur. Haridussüsteemis, kus on tähtsad eksamitulemused, puudega laps hakkama ei saa. Kutsusime kokku pedagoogilis-meditsiinilise komisjoni ja tegime otsuse, et tüdruk vajab erikooli, sest talle oli jõukohane lihtsustatud õppekava.

Ranged nõuded
Jakob Westholmi Gümnaasiumi on keeruline vastu võtta ka füüsilise puudega, kuid vaimselt terveid lapsi. Kuna meie kooli hoone kuulub muinsuskaitse alla, ei saa me ehitada välja vajalikke lifte, treppe jne. Näiteks mõni aasta tagasi soovisime maja fassaadile ehitada lifti, mille abil oleksid saanud ka ratastoolis inimesed liiku­da, kuid muinsuskaitse nõuete tõttu ei saanud seda teha. Fassaad pidi jääma selliseks, nagu see on.
Meie koolist võib siiski ka ühe positiivse näite tuua. Mõni aasta tagasi õppis meil liikumispuudega tüdruk, kes vajas kõndimiseks seina tuge või teiste abi. Püüdsime teda terve kooliperega jõudumööda aidata. Oli valus vaadata, kuidas ta keerulises koolihoones mööda kõrgeid treppe liikuma pidi. Kuid tihtipeale tõrjus ta ka meie abikäe – temas oli edasipüüdlikku jonni. Õppimises oli ta tubli ja lõpetas kooli koos klassikaaslastega. Seega ei saa väita, et Westholmi gümnaasiumis ei võiks õppida füüsilise puudega vaimselt terve laps – kõik sõltub puude raskusest –, kuid vaimse puudega laste vastuvõtmiseks ei ole meil kahjuks võimalusi.

Eriklass vastab vajadustele
Puuetega lapsi on vaja integreerida ja nad võiksid õppida koos teiste lastega, kuid omaette eriklassis. Suurtes tavaklassides õppides vajavad nad palju rohkem õpetajate tuge ja tähelepanu, kui õpetaja pakkuda suudab. Ka õpetajad vajavad sellisel juhul eriväljaõpet ning kindlasti ka mõningaid meditsiinilisi teadmisi.
Ka praegustes tavaklassides on väga erineva tasemega lapsi ja seegi olukord on õpetajale keeruline. Mõned lapsed saavad õppimisega kenasti hakkama, kuid mõned, näiteks närvilisemad lapsed, vajavad sageli järeleaitamist. Terve lapse puhul võib järeleaitamise vajadus olla ajutine, puudega lapse puhul on see pidev.
Kui nn tavalastel on kohati õppimistega raskusi, siis puuetega lastel oleks meie õppeprogrammi juures väga keeruline ja nad ei suudaks teistega sammu pidada. Neil on kindlasti vaja oma programmi. Arvan, et selliseid koole, kus on mõningad eriklassid, võiks igas omavalitsuses olla vastavalt vajadusele kas üks või kaks. Kui iga kool peaks ehitama eriklasse ning kaasama eriväljaõppega lisaõpetajaid, läheks see riigile tohutult kulukaks.