Skip to main content

[ELIL] Arvuti ja internet peaksid olema kuulmisabivahendite nimistus

Tere,
see, et arvuti on paljudel juhtudel liikumis- ja nägemispuudega inimestele oluliseks abivahendiks, nõustuvad kõik, kellega sel teemal rääkida. Abivahendite nimistus on arvuti lisaseadmed nägemispuudega inimeste tarbeks. Arvutit kui sellist tõrgutakse abivahendite nimekirja võtmast, kuigi oleme selliseid ettepanekuid teinud SoMile aastaid. Artikkel tõestab veenvalt, et sama vajadus kehtib ka kuulmispuudega inimeste puhul.

Tervitab Auli

Arvuti ja internet peaksid olema kuulmisabivahendite nimistus

16.09.2008 / Meie Maa / Merike Kungla / Kommentaar

Kõlab ehk isegi ülbelt, kuid arvuti ja internet on sage­li ainsad vahendid, mis või­maldavad vaegkuuljal ja kurdil saada infot, suhelda, õppida, ajada asju ses kuuljate maailmas.

Tõsi, arvuti-internet ei anna kuul­mist tagasi, kuid ega seda anna ka kuuldeaparaadid. Need ainult või­mendavad kuulmisjääki ja mingist punktist alates lasevad kuulda küll müra ja kõnekõminat, kuid kõnest arusaamine on siiski raske või isegi võimatu. Mis tähendab, et vaegkuul­ja jääb hätta nii kiirabi ja päästeame­ti kutsumisega kui ka kuuljate jaoks lihtsates elutoimingutes, kas või oma lapse õpetajaga suhtlemisel.

Õnneks on olemas arvutid ja see müstiline virtuaalmaailm, internet. See lubab "rääkida" ja "kuulda" olenemata ini­mese kuulmisvõimest – võimaldab suhelda, evida pisutki rohkem kuuljatega võrdseid võimalusi. Siinmail veel seda enam, sest Eestil on ka hiiglaslik tiigrihüpe tehtud…

Seepärast tahan öelda, et arvuti ja internet peavad ole­ma kui elementaarsed kommunikatsioonivahendid kuul­misabivahendite nimekirjas. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge abivahendi muretsemisel.

Briti teadlaste hiljuti­ne uuring vaegkuuljate ja kurtide suhtest internetti toetab minu ideed. Leedsi ülikooli teadlased uuri­sid, milline on interneti roll kurtide kaasamisel info­ühiskonda. Mis selgus: 79 protsenti kurtidest kasutas inter­netti oma igapäevaelus märksa enam kui muu elanikkond (vastavalt 59 protsenti). Valdav osa netisõbralikest vaegkuuljaist (87 protsenti) kasutas internetti seejuures kodus, vaid 8 protsenti käis internetis asju ajamas kurtide ühingutes ja muudes avalikes netipunktides.

Enamik nendest vaegkuul­jatest, kes netti ei kasutanud, lihtsalt pelgas arvutit, sest nad ei osanud seda kasutada, kuna polnud kokku puutunud. Uuring tõestas, et internet parandas vaegkuuljate ja kur­tide ligipääsu infole, suhtlemisele jne, ehk siis sellisele elule, mis kuuljate jaoks on loomulik ja iseenesestmõistetav. Seejuures leidsid teadlased, et vaegkuuljad-kurdid kasu­tavad internetti peamiselt meditsiinilise, tööalase jms tea­be otsimiseks ja argisuhtlemiseks ning kuuljatest oluliselt vähem arvutimängudeks.

Vaegkuuljad tõdesid ka, et inter­neti pakutavad võimalused lubavad neil asju ajada ja toime­tada ilma võimaliku diskrimineerimiseta, mis päriselus, näi­teks pangakontoris või mujal on üsna tavaline. Leedsi teadlaste uuring on põhjalik ning sellega tasub vaegkuuljatel, aga ka kuuljatel ja eriti vastavatel ametiinimestel tutvuda. Uuringu lingi leiab Leedsi ülikooli, samuti Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu kodulehelt. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge eluks vajaliku abivahendi muretsemisel