[ELIL] Arvuti ja internet peaksid olema kuulmisabivahendite nimistus
Tere,
see, et arvuti on paljudel juhtudel liikumis- ja nägemispuudega inimestele oluliseks abivahendiks, nõustuvad kõik, kellega sel teemal rääkida. Abivahendite nimistus on arvuti lisaseadmed nägemispuudega inimeste tarbeks. Arvutit kui sellist tõrgutakse abivahendite nimekirja võtmast, kuigi oleme selliseid ettepanekuid teinud SoMile aastaid. Artikkel tõestab veenvalt, et sama vajadus kehtib ka kuulmispuudega inimeste puhul.
Tervitab Auli
Arvuti ja internet peaksid olema kuulmisabivahendite nimistus
16.09.2008 / Meie Maa / Merike Kungla / Kommentaar
Kõlab ehk isegi ülbelt, kuid arvuti ja internet on sageli ainsad vahendid, mis võimaldavad vaegkuuljal ja kurdil saada infot, suhelda, õppida, ajada asju ses kuuljate maailmas.
Tõsi, arvuti-internet ei anna kuulmist tagasi, kuid ega seda anna ka kuuldeaparaadid. Need ainult võimendavad kuulmisjääki ja mingist punktist alates lasevad kuulda küll müra ja kõnekõminat, kuid kõnest arusaamine on siiski raske või isegi võimatu. Mis tähendab, et vaegkuulja jääb hätta nii kiirabi ja päästeameti kutsumisega kui ka kuuljate jaoks lihtsates elutoimingutes, kas või oma lapse õpetajaga suhtlemisel.
Õnneks on olemas arvutid ja see müstiline virtuaalmaailm, internet. See lubab "rääkida" ja "kuulda" olenemata inimese kuulmisvõimest – võimaldab suhelda, evida pisutki rohkem kuuljatega võrdseid võimalusi. Siinmail veel seda enam, sest Eestil on ka hiiglaslik tiigrihüpe tehtud…
Seepärast tahan öelda, et arvuti ja internet peavad olema kui elementaarsed kommunikatsioonivahendid kuulmisabivahendite nimekirjas. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge abivahendi muretsemisel.
Briti teadlaste hiljutine uuring vaegkuuljate ja kurtide suhtest internetti toetab minu ideed. Leedsi ülikooli teadlased uurisid, milline on interneti roll kurtide kaasamisel infoühiskonda. Mis selgus: 79 protsenti kurtidest kasutas internetti oma igapäevaelus märksa enam kui muu elanikkond (vastavalt 59 protsenti). Valdav osa netisõbralikest vaegkuuljaist (87 protsenti) kasutas internetti seejuures kodus, vaid 8 protsenti käis internetis asju ajamas kurtide ühingutes ja muudes avalikes netipunktides.
Enamik nendest vaegkuuljatest, kes netti ei kasutanud, lihtsalt pelgas arvutit, sest nad ei osanud seda kasutada, kuna polnud kokku puutunud. Uuring tõestas, et internet parandas vaegkuuljate ja kurtide ligipääsu infole, suhtlemisele jne, ehk siis sellisele elule, mis kuuljate jaoks on loomulik ja iseenesestmõistetav. Seejuures leidsid teadlased, et vaegkuuljad-kurdid kasutavad internetti peamiselt meditsiinilise, tööalase jms teabe otsimiseks ja argisuhtlemiseks ning kuuljatest oluliselt vähem arvutimängudeks.
Vaegkuuljad tõdesid ka, et interneti pakutavad võimalused lubavad neil asju ajada ja toimetada ilma võimaliku diskrimineerimiseta, mis päriselus, näiteks pangakontoris või mujal on üsna tavaline. Leedsi teadlaste uuring on põhjalik ning sellega tasub vaegkuuljatel, aga ka kuuljatel ja eriti vastavatel ametiinimestel tutvuda. Uuringu lingi leiab Leedsi ülikooli, samuti Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu kodulehelt. Nimistus olemine tähendab aga ka riigi tuge eluks vajaliku abivahendi muretsemisel