Skip to main content

Uuel õppeaastal algas meedias elav diskussioon teemal „Miks poisid lahkuvad koolist”. Eesti Päevaleht avaldas septembris-oktoobris lausa kolm kirjutist teemal, miks poistele koolis ei meeldi ja kuhu mehed koolist kaovad. Autor: Anne Kloren, Jüri gümnaasiu

Teema pole uus, küll aga on Eesti jaoks uus rääkida koolist kui meeste loodud institutsioonist, soolisest ebavõrdsusest hariduses ning sellest, miks hästi õppivad tüdrukud ja kõrgharitud naised ühiskonnas märkamatuks jäävad ning hiljem tööturul vähemtasustatud sektoritesse koonduvad ja madalama palgaga lepivad.

http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=151&PHPSESSID=da0b956903856250da938b23060bca66

 

Eesmärk on võrdsus

Et tagada arengu ja tulemuste võrdsus, piisab Rootsi õpetajate väitel esmapilgul tähtsusetutest pisiasjadest, samas on oluline järjepidevus. Väidetavalt kipub õpetaja poistega suheldes jagama eelkõige korraldusi ja keelde: „Ära jookse!”, „Ära karju!”, aga tüdrukutele esitatakse pigem küsi­musi: „Miks sa nii tegid?” Poiss pälvib tunnis üldjuhul rohkem õpetaja tähelepanu kui tüdruk ning õpib käituma korralduste järgi: istub ja ootab, mida õpetaja käsib; kui õpetaja ei ütle, ei tee midagi. Olles rohkem hõivatud poistega, napib õpetaja tähelepanu tüdrukutele, kes jäävadki tagaplaanile. Tihtipeale õpetaja sellist käitumist ei teadvusta. Filminud oma käitumist klassiruumis sootundliku kooli projekti käigus, tunnistasid Rootsi õpetajad ise, et nende erinev käitumine poiste ja tüdrukutega ning tähelepanu mittejagumine tüdrukutele tuli neile ootamatusena. See on aga valdkond, kus õpetaja saab oma käitumist muuta.

Olla poisi moodi on cool

Õppereisilt jäi meelde ka hindamissüsteemi erinevus meie omast: hindeid pannakse alates 8. klassist, enne seda saavad laps ja tema vanemad igal nädalal tagasisidet sõnaliste hinnangute kaudu. Põhikooliosas ei ole negatiivset hinnet. Üleüldse torkasid külastatud kool ja lasteaed silma õpetajate-õpilaste sõbralike suhete ja lapse­sõbraliku koolimiljöö poolest, kus on kõigil hea olla.
Rootsi lasteaed ja kool on seadnud eesmärgiks sellise arengu- ja õpikeskkonna, kus kõik saavad tegelda kõigega. Poisid ja tüdrukud peavad saama samad võimalused, et proovida oma võimeid stereotüüpsete piiranguteta. Püütakse järgida põhimõtet: mitte võtta kummaltki ära, vaid anda mõlemale juurde; laiendada igaühe võimalusi.
Saime Rootsis osaleda kooli personali õppepäevadel. Nii oli võimalus ühisarutelus tõmmata paralleele oma koolis toimuvaga, arutleda arendusvõimaluste üle oma kooli arengu- ja õppekavas.

Õppida oli ja on veel palju.

Projekti jätkudes arutame koos Jüri, Loo, Aegviidu, Kehra ja Kose kooli esindajatega sedagi, kuidas teemaga jätkata. Kergem on seda teha siis, kui sooaspektist teadlikke õpetajaid ja haridusametnikke tuleb juurde. Uue asjaga tegelemine nõuab üksteise toetamist ja mõistmist ja koos edasiminekut. Eesmärk on aga tänapäevasem kool ja ühiskond.

Poistele on omane jõuline käitumine, tahe võistelda ja konkureerida. Kui poisid õpivad rohkem koostööd tegema ja vähem võistlema, siis nende hinded paranevad. Lisaks koostöö- ja kompromisside tegemise oskusele julgustatakse poisse ka tundeid väljendama. Mehed-ei-nuta-printsiip ei tule meestele alati kasuks, vaid viib stressi ja läbipõlemiseni. Tüdrukuid seevastu innustatakse omaalgatuslikkusele, püütakse luua võimalusi juhtpositsioonil olemiseks ja oma seisukohtade julgeks avaldamiseks. Motoorikas ergutatakse tüdrukuid käituma jõulisemalt ning ise otsustama, kuidas midagi teha. On oluline, mida täiskasvanu ütleb, mida lapsele lubab ja mida piirab.
Huvitav oli tähelepanek ühiskonna hoiakute kohta: kui poiss mängib nukkudega, on ta persona non grata; kui tüdruk mängib autodega, tegeleb nn poiste asjadega, on ta cool. See, mida poisid teevad, kipub olema suurema väärtusega ning kiitmist ja järele­tegemist väärt.

Kõik tegelevad kõigega Tundub, et aeg sugude aspekti nägemiseks hariduses on kätte jõudnud ning seda toetavad ka Avatud Eesti Fondi finantseeritud programmi „Lasteaiast ülikoolini – sootundlikkus hariduses” projektid. Just selle programmi raames said nelja Harjumaa kooli esindajad MTÜ AHA keskuse korraldusel osaleda septembri lõpus õppereisil Rootsi. Kaks päeva, mille vältel külastasime Ormkärrskolanit Västeråsis, eelkooli Stockholmis ja võrdsete võimaluste ombusdmani kontorit, avardas iga osaleja mõttemaailma. Näinud, kuidas sootundlikku pedagoogika meetodeid otse klassi- ja mänguruumis rakendatakse, olid osalenud õpetajad hiljem kõik seda meelt, et sellised meetodid peaksid olema teada igale haridustöötajale ja -ametnikule. Kindlasti pole eesmärk teha poistest tüdrukuid või vastupidi, vaid kasvatada tööturul oma andeid kõige paremini kasutavaid, töö- ja pereelu tasakaalustada oskavaid, oma laste eest võrdselt vastutavaid lapsevanemaid ning aktiivseid kodanikke.
Kogu Rootsi haridussüsteem on orienteeritud võrdsusele. Sooline võrdõiguslikkus on õppekava osa: kool peab sihipäraselt edendama meeste ja naiste võrdseid võimalusi. Sellest tulenevalt suunatakse õpilasi arendama oma võimeid, sõltumata sellest, kummast soost nad on. Igal koolil on Rootsis soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuskava, mis koostatakse õpilasi kaasates ja mille täitmist kontrollitakse.

Tüdrukutele napib tähelepanu