Uuel õppeaastal algas meedias elav diskussioon teemal „Miks poisid lahkuvad koolist”. Eesti Päevaleht avaldas septembris-oktoobris lausa kolm kirjutist teemal, miks poistele koolis ei meeldi ja kuhu mehed koolist kaovad. Autor: Anne Kloren, Jüri gümnaasiu

Et tagada arengu ja tulemuste võrdsus, piisab Rootsi õpetajate väitel esmapilgul tähtsusetutest pisiasjadest, samas on oluline järjepidevus. Väidetavalt kipub õpetaja poistega suheldes jagama eelkõige korraldusi ja keelde: „Ära jookse!”, „Ära karju!”, aga tüdrukutele esitatakse pigem küsi­musi: „Miks sa nii tegid?” Poiss pälvib tunnis üldjuhul rohkem õpetaja tähelepanu kui tüdruk ning õpib käituma korralduste järgi: istub ja ootab, mida õpetaja käsib; kui õpetaja ei ütle, ei tee midagi. Olles rohkem hõivatud poistega, napib õpetaja tähelepanu tüdrukutele, kes jäävadki tagaplaanile. Tihtipeale õpetaja sellist käitumist ei teadvusta. Filminud oma käitumist klassiruumis sootundliku kooli projekti käigus, tunnistasid Rootsi õpetajad ise, et nende erinev käitumine poiste ja tüdrukutega ning tähelepanu mittejagumine tüdrukutele tuli neile ootamatusena. See on aga valdkond, kus õpetaja saab oma käitumist muuta.

Olla poisi moodi on cool

Poistele on omane jõuline käitumine, tahe võistelda ja konkureerida. Kui poisid õpivad rohkem koostööd tegema ja vähem võistlema, siis nende hinded paranevad. Lisaks koostöö- ja kompromisside tegemise oskusele julgustatakse poisse ka tundeid väljendama. Mehed-ei-nuta-printsiip ei tule meestele alati kasuks, vaid viib stressi ja läbipõlemiseni. Tüdrukuid seevastu innustatakse omaalgatuslikkusele, püütakse luua võimalusi juhtpositsioonil olemiseks ja oma seisukohtade julgeks avaldamiseks. Motoorikas ergutatakse tüdrukuid käituma jõulisemalt ning ise otsustama, kuidas midagi teha. On oluline, mida täiskasvanu ütleb, mida lapsele lubab ja mida piirab.
Huvitav oli tähelepanek ühiskonna hoiakute kohta: kui poiss mängib nukkudega, on ta persona non grata; kui tüdruk mängib autodega, tegeleb nn poiste asjadega, on ta cool. See, mida poisid teevad, kipub olema suurema väärtusega ning kiitmist ja järele­tegemist väärt.