[ELIL] OLULINE: 2009.a. rehabilitatsiooniteenuse rahastamisest
Palun nii ühingute juhte kui rehabilitatsiooniteenuse tarbijaid lugeda hoolega läbi alljärgnev pr Runno (SoM) kiri.
Kirjas selgitatakse rahade 2009. aasta seisu, mis tähendab seda, et täiskasvanutel on rahalise defitsiidi tingimustes teenusele pääsemine piiratud.
Ilmselt tuleb hakata teenusele soovijate hulgast tegema valikuid. Aga kuidas? Selleks pakub Marina Runno kokksaamisi/mõttetalguid vahemikus 13.-17.aprill.
Kas on meie piirkondlikest ühingutest neid, kes tunnevad vajadust sõna sekka öelda?
Andke, palun, teada selle nädala jooksul, et saaksin pr Runnole teatada meie liidu-poolsed kaasamõtlejad!
Tervitab
Auli 5293144
Tere,
oleme saanud kohtuda puudega inimesi esindavate allorganisatsioonide esindajatega. Kohtumiste eesmärk oli rääkida puudega inimestele suunatud hoolekandeteenuste tuleviku plaanidest ja hetkeprobleemidest. Kuid paraku selge on ka see, et ka hoolekandelise tegevuse võimalused on seotud meie riigi raske majandusliku olukorraga.
Oma ettekannetes andsin ma teada, et täisealistele puudega inimestele on rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks sellel aastal eelarves rahalisi vahendeid tunduvalt vähem võrreldes sellega, millises ulatuses eelmisel aastal teenust osutati. Selleks, et ennetada võimalikku pahameelt ja rahulolematust teadmatuse pärast, siis püüame veel kord anda ülevaate, et sellel aastal on teenuse osutajatega sõlmitud 24 miljoni krooni eest vähem lepinguid kui eelmisel aastal teenuseid osutati. See tähendab seda, et võivad kasvada teenusele saamise järjekorrad ja teenuse osutajad võivad varsti anda teada, et neil ei ole vahendeid teenust osutada. Samas püüame me siiski liikuda selle poole, et rehab teenusele jõuaksid ikka need puudega inimesed kellele rehab teenus saab abiks olla tööle saamise toetamisel ja iseseisva toimetuleku parandamisel ja loomulikult need inimesed, kes vajavad teisi toetavaid teenuseid ( raviteenuseid, hooldusteenuseid, kov tugiteenuseid jne) jõuaksid neile vajaliku ja tulemusliku abini. Eesmärk on kindlasti selles, et igale abivajajale abi osutamine õigest kohast, õigel ajal ja vastavalt vajadusele. Seega ei saa võtta ainukeseks mõõdupuuks rehab teenuse saajate arvu , eelarve mahtusid vaid ikka vajadustepõhisust ja teenuse tulemuslikkust.
Taustaks:
Riigieelarvest on rahalisi vahendeid 2009.aastaks eraldatud sama palju kui 2008.aastal. Miks siis selline probleem, et teenuse osutamiseks ikka vähe vahendeid ? See tähendab, et eelmisel aastal saime kasutada 2007.a kasutamata vahendeid, (mis tekkisid 2007 lõpus saadud lisaeelarve toel), aga 2009.aastal ei ole meil enam jääke e lisavahendeid.
Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutajatega sõlminud 2009.a halduslepingud sellistes jaotustes, mis peab tagama võimalikult ühtlase teenuse osutamise regiooniti, puudeliigiti (liikumispuudega, psüühikahäirega, nägemispuudega, somaatilistest haigustest põhjustatud puuded jne) ja vanusegruppe (tööealised ja eakad) arvestades. Kindlasti vaatab SKA kvartaalselt üle, kuidas on teenuse osutajatel teenuse osutamiseks vahendeid kulunud, kas on aasta jooksul vaja teha ümberjagamist, et raha lisada sinna, kus teenuse vajadus kõige suurem.
2008.a osutati rehabilitatsiooniteenust ligi 95 miljoni krooni eest sh
lastele ligi 28 milj eest
täisealistele isikutele ligi 66 miljoni eest sh psüühikahäirega isikutele 17,4 milj ja puudega täisealistele 47, 8 miljoni eest.
2009.aastaks on rehab teenuse osutamiseks vahendeid kokku 84 miljonit krooni
Lastele rehab teenuse osutamiseks eraldati 2009. riigieelarvest 25 miljonit ja sinna juurde lisandub 17 milj 2008 a kasutamata jäänud vahenditest, mis tõsteti üle 2009.aastale, mis tähendab, et kokku on laste rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on teenuse osutajatele kinnitatud enamuses teenuse osutaja poolt taotletud summad. Mis tähendab, et laste rehab teenuse osutamine peab olema osutajate jõudlusega kaetud.
Täisealistele on rehab teenuse osutamiseks 42 miljonit. Halduslepingutega on kaetud teenuse osutamine täisealistele puudega inimestele 26,8 milj ja psüühikahäirega isikutele ligi 13 milj. mahus.
See oli ülevaade hetkeolukorrast.
Meie edaspidine plaan on jätkuvalt teha koostööd puudega inimesi esindavate organisatsioonidega, et arendada rehab teenuse süsteemi regulatsiooni.
Pakun välja, et vahemikus 13-17 aprill võiks kohtuda meie majas, et rääkida rehab teenusele õigustatud isikute välja selekteerimist, kuidas eelnevalt hinnata, kas isikut saab aidata rehab teenus. Selleks võtame ette PITRA raames väljatöötaud kriteeriumid ja vaatame, kuidas erinevate puudeliikide puhul need kriteeriumid on hinnatavad. Enne kohtumist saadan kindlasti materjalid ette. Minu arvates võiks kohtumine toimuda väikses, kuid konstruktiivses töögrupis, näiteks 6-7 esindajat. See võiks olla sama, mis puudega inimeste koostöönõukogu või siis eraldiseisev töörühm. Peaasi, et oleksid esindatud näiteks liikumispuudega inimesed, nägemis- ja kuulmispuudega inimesed, psüühikahäirega inimesed (sh vaimupuudega inimesed ja kindlasti laste esindaja).
Nüüd minu palve, kas te saate aidata kokku kutsuda või soovitada esindajaid, keda kohtumisele kutsuda.
Ja teiseks, see info, mis puudutab selle aasta rahalisi mahtusid, palun edastage ja jagage infot allorganisatsioonidele, et ei oleks nö teadmatust.
Võite saata isegi kogu kirja edasi.
Parimate tervitustega ja lugupidamisega,
Marina Runno