Skip to main content

Muudatused uuel aastal sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas 2010

Alates 1. jaanuarist 2010 on võimalik määrata püsiv töövõimetus ja puude raskusaste samaks tähtajaks, kestusega 6 kuud, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat või viis aastat. Muudatus võimaldab tööealiste puhul, kellele on määratud või edaspidi määratakse nii püsiva töövõime kaotuse protsent kui puude raskusaste, ühitada korduva ekspertiisi tegemise ja püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme kehtivuse tähtajad. Pensioniealistel puudega inimestel on võimalik tuvastada puude raskusaste samuti kuni viieks aastaks varasema kolme aasta asemel. Puude tuvastamise tähtaeg lastele jääb endiselt kuni kolm aastat.

http://www.sm.ee/aktuaalne/uudised/b/a/muudatused-uuel-aastal-sotsiaal-tervise-ja-toovaldkonnas-2010.html

Püsivat töövõimetust taotlevale inimesele antakse alates 01.01.2010 pikem tähtaeg töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks peale püsiva töövõimetuse tuvastamist. Kui seni oli aega töövõimetuspensioni avalduse esitamiseks kolm kuud alates ekspertiisitaotluse esitamisest pensioniametile, siis nüüd hakatakse kolme kuud lugema alates püsiva töövõimetuse otsuse tegemise päevast.

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkab kehtima omaosalus hooldusravis. Hooldusravi omaosaluse kehtestamine on olnud kaua päevakorras. 2004. aastast kehtiva valitsuse poolt heaks kiidetud hooldusravivõrgu arengukava (2004-2015) kohaselt nähti hooldusravis omaosaluse olemasolu juba aastast 2006. Elanikkonna vananedes suureneb ka vajadus hooldusteenuste järele. Kui Euroopa rahaga saab valmis ehitada hooned ja voodikohad, siis omaosaluse sisseseadmine tekitab võimaluse senisest rohkem hooldusravi pakkuda. Ministeeriumi jaoks on väga oluline ka koduse õendusabi arendamine, et inimene saaks teenust pigem harjumuspärases keskkonnas – oma kodus. Paralleelselt täiendavate voodikohtade loomisega käib koduõendusteenuse järk-järguline arendamine ja mahtude suurendamine. Näiteks on omaosaluse rakendamise tõttu statsionaarsest hooldusravist vabanevate vahendite arvel võimalik parandada 2010. aastal statsionaarse hooldusravi kättesaadavust 11% ning tõsta ravijuhtude arvu kogu hooldusravis 12% (võrreldes 2009. aasta täitmise prognoosiga). Veelgi enam paraneb kättesaadavus ambulatoorses hooldusravis (13%), kus koduõenduses on ravijuhtude arvu kasv 14% ning vähihaigete koduses toetusravis 10%. Hooldusravi omaosaluse määr ühes kalendrikuus jääb alla keskmise pensioni suuruse. Siin saab tõmmata paralleeli hooldekodudega – ka seal elavad inimesed maksavad osa hinnast (kogu Eesti mastaabis üle 50% kõikidest hooldekodu teenuste rahastamisest maksavad inimesed ise). Samuti on kohalikel omavalitsustel kohustus vajadusel elanikku toetada.

1. jaanuarist 2010 hakkab kehtima digiretsept. Digiretsepti kasutusele võtt tähendab üsna suurt muutust ning seetõttu jääb kuni 28. veebruarini 2010 kasutusele kaks paralleelset süsteemi. Arstid saavad tulevikus vajadusel siiski ka paberretsepti koostada. Vaata lähemalt siit: http://www.haigekassa.ee/digiretsept  .

1. jaanuarist alustab tööd Terviseamet siit: http://www.terviseamet.ee/

Seoses Rahvastikuministri büroo tegevuse lõpetamisega 2009. aastal ning perepoliitikat kujundavate tegevuste ületulemisega Sotsiaalministeeriumisse on Sotsiaalministeerium kujunenud ainsaks riiklikku perepoliitikat koordineerivaks valitsusasutuseks. Veebruarist 2010 eraldub Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonnast perepoliitika ja hoolekande osakonnas lastepoliitika ning sotsiaalministeeriumis luuakse laste ja perepoliitika osakond, mille põhiülesandeks on koordineerida terviklikku perepoliitika kujundamist eesmärgiga tõsta laste ja perede heaolu.

1. aprillil 2010 alustab tööd sotsiaalteenuste andmeregister STAR. STAR on sotsiaaltöö elektroonne dokumenteerimise ja menetlemise süsteem kliendi juhtumite lahendamiseks, sotsiaalteenuste ja –toetuste ning muu abi osutamise menetlemiseks, lapsendamise ja eestkoste korraldamiseks. STARi kantavad andmed on aluseks hoolekandealase teabe kogumiseks ja samuti valdkondliku statistika loomiseks.

Alates 1. maist 2010 asendatakse Euroopa Liidus praegu kehtivad määrused uue määrusega (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmäärusega (EÜ) nr 987/2009. Määrustes on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeemide koordineerimisreeglid. Sotsiaalkindlustuse koordinatsioonisüsteem loob eeldused tööjõu vabaks liikumiseks Euroopa Liidus, säilitades tööelu vältel ühenduse piires liikunud töötajatele varasemates töösuhetes omandatud sotsiaalkindlustusõigused. Olulisemaks uuenduseks on elektrooniline andmevahetus. See kiirendab dokumentide menetlemist sotsiaalkindlustusasutuste vahel.

15. detsembril 2009 kinnitati Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatav programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-2013", mille üldeesmärgiks on suurendad sotsiaalsete või majanduslike toimetulekuprobleemidega ja erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivet.

2010-2011 on planeeritud pakkuda järgmisi tööturuteenuseid ja koolitusi:

  • Abivahendite alast nõustamisteenust ning nõustamist nii kodu kui töökoha kohandamisel Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse juures tegutseva Puudealase Teabe ja Abivahendite Keskuse poolt (www.abivahendikeskus.astangu.ee );
  • Kvaliteetset ja kättesaadavat toimetulekualast nõustamisteenust erivajadustega inimestele ja nende peredele (http://noustamisteenused.sm.ee / );
  • Rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi parandamiseks kompleksseid rehabilitatsiooniprogramme (vähemalt 250 inimesele);
  • Nõustamisteenust asenduskodudest ning perekonnast hooldamiselt lahkunud noortele, et tagada noorte sujuvam sisenemine ning toimetulek tööturul (vähemalt 100 noorele);
  • Koolitust Tervise Arengu Instituudi poolt hooldusabi töötajatele (50 inimesele), psüühilise erivajadusega inimeste tegevusjuhendajatele (125 inimesele) ning koduhooldustöötajatele (75 inimesele);
  • Koolitust KOV töötajatele või teenuse osutajatele STAR kasutamisel (500 inimesele);
  • Abivahendite tehniku koolitust rehabilitatsiooniasutustes töötavatele füsio- ja tegevusterapeutidele (45 inimesele) ning abivahendeid eraldavate ettevõtete spetsialistele (15 inimesele);
  • Võlanõustajate koolitust (15 inimesele);
  • Koolitust rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise ekspertidele ja nõustajatele (10 inimesele).

 

Lisaks programmidele korraldatakse meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed” ellurakendamiseks tegevusi ka avatud taotlusvoorude kaudu rahastatavate projektidena. 2010. aasta esimeses kvartalis kuulutatakse välja teine taotlusvoor, mille toetatavad tegevused on eakatele, puudega inimestele või dementsetele suunatud päevane ja koduhooldusteenuse pakkumine ning sügava puudega inimestele ja dementsetele suunatud ööpäevaringse teenuse pakkumine.

Muutuvad puhkuse kasutamise ja aegumise reeglid – 01.07.2009 jõustus uus töölepingu seadus, mis muutis puhkuse kasutamise ja aegumise reegleid. Puhkust arvestatakse kalendriaastapõhiselt ning puhkused aeguvad aasta jooksul puhkuseaasta lõppemisest. Vaata lähemalt siit: http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/puhkuse-reeglid.html  

Alates 1. jaanuarist 2010 hakkavad kehtima lihtsustatud tingimused palgatoetuse saamiseks.
Palgatoetust makstakse tööandjale kui ta võtab tööle:

 

  • töötu, kes on olnud töötukassas töötuna arvel vähemalt 6 kuud ega ole tööd leidnud.
  • 16–24-aastase töötu saab palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel vähemalt 3 kuud.

 

Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on võimalik palgatoetust maksta tööandjale ainult siis, kui tööandja sõlmib töötuga tähtajatu töö- või teenistussuhte. 2010. aastal makstakse palgatoetust tööandjale ka siis, kui ta võtab töötu tähtajaliselt tööle või teenistusse. Sellisel juhul makstakse palgatoetust siis, kui tööleping sõlmitakse või ametisse nimetatakse vähemalt kuueks kuuks. Tähtajalise töö- või teenistussuhte korral makstakse tööandjale palgatoetust töö- või teenistussuhte kestusest poole aja vältel, kuid mitte rohkem kui 6 kuu eest.

Alates 1. jaanuarist 2010 hüvitatakse tööandjale, kes võtab tööle puudega või pikaajalise tervisehäirega töötu, kuni 100% tööruumide ja –vahendite kohandamise maksumusest.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles@sm.ee   
www.sm.ee