Puuetega inimeste ühendused soovivad Riigikogult ÜRO konventsiooni ratifitseerimist.

Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti Vabariigi Valitsus, EV Siseministeerium,
EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Koopia: Eesti Linnade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
ja teised kodanikuühendused

ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooni ratifitseerimine

 Pöördumine

Käesolevaga kutsume meie, allakirjutanud ühendused, Riigikogu, Valitsust jt ratifitseerimisprotsessiga seotud osapooli ning kodanikuühendusi konkreetsetele tegudele ÜRO Puuetega Inimeste Konventsiooni ja selle lisaprotokolli ratifitseerimisel. Konventsiooni eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning tunnustada lugupidamist nende
loomupärase väärikuse suhtes. Leiame, et nimetatud dokumendid on ühiskonna probleemidele lahendusi loovad abivahendid, milles korratakse demokraatia põhimõtteid, mida Eesti riik on juba tunnustanud kehtivas seadusandluses ning õigusaktides. Seetõttu soovime, et osapooled leiaks endas julguse ratifitseerimisprotsess kiiremas korras lõpule viia, mitte pugeda  reservatsioonide ning suurte kulude põhjendamatu hirmu taha. Miks peaks ükski osapooltest tahtma seada reservatsiooni ühiskonna arengule? Just seda ju tähendabki konventsiooni ratifitseerimata jätmine, selle protsessi põhjendamatu venitamine.

Järgnev on põhiliselt suunatud Eesti Vabariigi Riigikogule, kellel on ametist tulenev kohustus seada ühiskonna üldine heaolu oma inimlikest hirmudest ja valimistest ettepoole. Me kutsume Teid oma ametiaja lõppsirgel tegema viimase suure sammu Eesti heaolu nimel!

Enne, kui me ei hakka reaalselt püüdlema juurdepääsetava infrastruktuuri poole, ei ole Eestil loota ei majanduskasvust tulenevat rikkust ega ka jõudmist viie rikkama riigi hulka. Kulu, mida ühiskonnale toovad ligipääsmatu infrastruktuur ning selletõttu ühiskonda koormav elanikkonnagrupp, on kordades suurem, kui tulu ja kokkuhoid, mida saavutame tagades kõigile inimestele võrdse võimaluse osaleda täielikult
ja tõhusalt ühiskonnaelus. Eesti seadusandlus sätestab puudega inimestele õiguse osaleda kõigis valdkondades. Nt. põhiseadus kinnitab, et kõik on seaduse ees võrdsed; haridusseaduse kohaselt korraldab omavalitsus puudega laste hariduse; ehitusseadus näeb ette normid, mis tagavad kõigile võrdse
juurdepääsu avalikele hoonetele; sotsiaalhoolekande seaduses on toodud riigi ja omavalitsuse ülesanded.

Allakirjutanud leiavad, et ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon toetab olemasolevate seaduste täitmist ja õiguste tagamist, ega tooks riigile ülejõu käivaid kohustusi. Pigem vastupidi. Universaalse disaini kasutamine ning isikliku abistaja jt teenuste pakkumine vastavalt puudega inimeste vajadustele võimaldab puudega inimestel osaleda aktiivselt tööturul, elada iseseisvamalt ning seeläbi muutuda passiivsest abisaajast aktiivseks
kodanikuks. Konventsiooni ja selle lisaprotokolli  ratifitseerimine näitab, et riik hoolib oma elanikest ning tunnustab puudega inimeste õigust olla hea ja aktiivne kodanik. Ühtlasi aitab selle põhimõtete järgimine tagada puudega inimestele maksimaalsed osalusvõimalused, mis omakorda vähendavad  riigipoolseid pikaajalisi kulutusi.

Allakirjutanud loodavad mitte olla maailma viimase riigi kodanik, kel on olnud julgust võtta eesmärk universaalsema osalusvõimalustega ühiskonda toetada ja konventsioon ratifitseerida. Käesolevaga kutsuvad allakirjutanud Riigikogu üles näitama tegelikku tahet muuta Eesti riigiks, mis hoolib igast kodanikust. Selleks palume ratifitseerida ÜRO Puuetega Inimeste Konventsioon ja selle lisaprotokoll.

Lugupidamisega,

MTÜ Händikäpp
kontaktisik: Margit Rosental, handikas@handikapp.ee, GSM: 53232667

MTÜ Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühendus
03.12.10
——————————————————————————————————————————
Teatavasti oleme Soomega kaks riiki, kes pole veel ratifitseerinud (president Ilves on küll allkirjastanud, kuid parlament pole seda veel kinnitanud) ÜRO puuetega inimeste konventsiooni.

Oleme EPNÜ ja Händikäpaga seda teemat mõnda aega arutanud ja koos partneritega leidis meie juhatus, et kõige õigem aeg selle pöördumise teele saatmiseks on puuetega inimeste päev. Pöördumise teksti koostas Margit Händikäpast, siinkohal tänu Margitile hea töö eest!

Leiame, et poliitikuid tuleb survestada, et sõnadest (pole ühegi otsustaja suust kuulnud, et seda dokumenti pole vaja heaks kiita) lõpuks tegudeni jõutaks. Kes käisid reedel puuetega inimeste päeval Tallinnas konverentsil, panid tähele, et kõik panelistid imestasid, miks seda pole veel tehtud. Urmas Reinsalu, RK sotsiaalkomisjoni esimees, rõhutas eraldi ja korduvalt, et komisjon toetab konventsiooni kiiret vastuvõtmist. Millal see riigikogu päevakorda jõuab, on praegu teadmata.

Seetõttu oleme seisukohal, et ühenduste kindlad seisukohavõtud aitavad kaasa sellele, et meile nii oluline tegu lõpuks tehtud saaks.

Auli Lõoke
_______________________________________________________________________

Olen esindanud EPNÜ-d erinevatel konverentsidel ja koosviibimistel, kus on ka tihtipeale mitmeid tegevpoliitikuid. Kõneldes nendega olen alati rõhutanud, et puuetega inimesed ootavad kiiret konventsiooni ratifitseerimist täies ulatuses juba selle Riigikogu ajal. Sellist lobitööd alustasin juba kohe, kui EPNÜ kodulehele antud konventsioon sai lisatud.

See on rahvusvaheline dokument, millele saab toetada, kui koostatakse riigisiseseid programme puuetega inimeste eluolu edendamiseks. See on dokument, mis aitab seista puuetega inimeste õiguste eest elada täisväärtuslikku elu. See on tänapäevale vastav puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille allkirjastas meie president juba 2007. aastal. On täiesti arusaamatu, miks pole selle Riigikogu ajal seda kahepoolset kokkulepet jõusse viidud?!

Leian, et puuetega inimeste organsiatsioonid on õigustatud teadma, mis on konventsiooni täpne hetkeseis kõigepealt kuni märtsis toimuvatele valimisteni. Kelle laual ning kui kaua konventsiooni ja lisaprotokolli analüüsitakse?!

Tänan händikaid, kes aitas selle pöördumise kirjapilti panna!