Eesti Naisteühenduste Ümarlaua kiri varivalitsusele
V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti
Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
V.a. proua tulevane peaminister Siiri Oviir
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) analüüsis kuue suurema erakonna (Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahavaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse aspektist.
Meie eesmärgiks oli välja selgitada, missuguseid eesmärke ja meetmeid kavandavad erakonnad järgmistes valdkondades:
Naiste ja meeste võrdväärne majanduslik toimetulek;
Töö- ja pereelu ühitamine;
Naiste ja meeste esindatus otsustustasanditel;
Naiste vastu suunatud vägivalla lõpetamine;
Sooliste stereotüüpide ületamine ühiskonnas.
Analüüsi kokkuvõte on esitatud ENÜ veebilehel http://www.enu.ee/lisa/news_94_Valimisprogrammide%20analyys%202011.pdf .
Töö tulemusena on heameel tõdeda, et kõigi erakondade valimisplatvormides on ühel või teisel kujul puudutatud soolise võrdõiguslikke saavutamise meetmeid, mis kõigi erakondade ideid koondava ühtse tegevuskavana järgmiseks neljaks aastaks võimaldaks saavutada märkimisväärse edasimineku
soolise võrdõiguslikkuse edendamisel.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud teeb erakondadele ettepaneku algatada valimiste järgselt soolise võrdõiguslikkuse saavutamise võtmeküsimuste lülitamine koalitsioonilepingusse, milles ühtlasi näha ette riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegia väljatöötamine ja ellurakendamine.
Esitame omapoolse panusena loetelu olulisematest eesmärkidest ja meetmetest, mis põhinevad tänastel erakondade seisukohtadel ning on lisatud käesolevale kirjale.
Need on läbi arutatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua poolt 12. veebruaril 2011.
Loodame siiralt, et erakonnad mõistavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamise strateegilist olulisust eesti rahvuse ja kultuuri säilimiseks ning astuvad konkreetseid samme naisi ja mehi ning nende panust ühiskonna- ja majandusellu võrdselt väärtustava ühiskonnani jõudmiseks.
Loodame ka, et võtate meie ettepanekud arutusele oma tulevase valitsuse esimesel kokkusaamisel 5. märtsil.
3. märtsil 2011
Laine Tarvis, ENÜ eesistuja
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär
Eesti soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid ja meetmed aastateks 2011-2015
Eesti suuremate erakondade valimisplatvormide analüüsi käigus selgusid erakondade poolt soolise ebavõrdsuse vähendamisele suunatud eesmärgid ja meetmed, samuti meetmed, mis otseselt või kaudselt puudutavad soolise ebavõrdsusega seotud ilminguid tööturul, perepoliitikas, sotsiaalkindlustuses, hariduses, inimõiguste kaitstuses jms.
Erakondade lubadused on rühmitatud vastavalt EL liikmesriikidele kehtivatele soolise võrdõiguslikkuse strateegilistele eesmärkidele ja prioriteetsetele valdkondadele.
Enamik allpool toodud ettepanekutest sisaldub ühel või teisel moel erinevate erakondade 2011. aasta valimisplatvormides.
Lisatud on mõned ENÜ ettepanekud (kaldkirjas), võttes eeskujuks teiste riikide positiivseid kogemusi ja ka erinevate erakondade platvormides toodud analoogseid meetmeid Eesti ühiskonna kitsaskohtade lahendamiseks.
Naiste ja meeste võrdse majandusliku sõltumatuse saavutamine
Kindlustada kehtivate seaduste täitmine. Selleks, et iga tööandja maksaks oma nais- ja meestöötajatele võrdväärse töö eest võrdset palka, anda Tööinspektsioonile tagasi vastav järelevalveõigus.
Toetada õiglase palgapoliitika juurutamist Eestis. Õiglase palgapoliitika põhimõtete järgi (Euroopa Sotsiaalharta art. 4) peab enamus Eesti töötajatest (90%) saama palka vähemalt 60% Eesti keskmisest palgast. Alampalk ei tohi jääda alla 45% keskmisest palgast, et vältida suurenevaid palgalõhesid.
Töötada rahvusvahelisele kogemusele tuginedes välja töö väärtuse hindamise metoodikad, mida tööandjad saavad kasutada organisatsioonisiseste palgapoliitikate väljatöötamiseks. Muuta töö tasustamise alused läbipaistvaks ja palgad ettevõtte/ asutuse/organisatsiooni siseselt avalikuks.
Algatada diskussioon soolist palgavahet arvestava indeksi alusel makstava riikliku toetuse kohta, mida makstakse ettevõtetele sektoreis, kus töötavad valdavalt naised. Eesmärgiks oleks väärtustada naiste tehtavaid töid ning kompenseerida kulutusi palga kasvule, ilma et ettevõte ei peaks seetõttu konkurentsivõimes kaotama.
Käivitada toetusprogramm ( EL struktuuritoetuste vahenditest?), mis toetaks naisettevõtjate töö- ja pereelu ühitamist mikro- ja väikeettevõtluses ja aitaks ettevõtluse alustamisel, sh aidata välja töötada ja üles ehitada süsteem, kus naisettevõtja saaks oma ettevõttest eemalviibimise perioodil kasutada asenduspersonali, toetada sellise asenduspersonali väljaõpet.
Luua riikliku elatise tagamise fond nende perede toetuseks, kus lahutatud või perega mitte koos elav vanem ei maksa lapsele elatisraha. Riik tegelegu ise hiljem kohuslaselt summade sissenõudmisega.
Võimaluste loomine töö, isikliku ja pereelu paremaks ühitamiseks
Võimaldada vanemahüvitise kasutamist senisest pikema perioodi jooksul nii, et vanemahüvitise kogusumma ei kahane ja vanemahüvitise perioodi kestvus päevades ei muutu, sest praegune vanemahüvitise süsteem hoiab emad liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada, kuidas parimal viisil ühitada töö- ja pereelu. Muuta peresõbralikumaks haige lapse hooldamise võimalused.
Taastada tasustatud 10-tööpäevane isapuhkus. Kaaluda võimalust lapsehoolduspuhkuse raaames ette näha teatud kindel päevade hulk, mida on võimalik saada ainult isadel.
Aidata kaasa perede heaolule, pakkudes täiendavaid meetmeid töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks nii naistele kui ka meestele, ennekõike arendades lastehoiuteenuse kõrval ka teisi peredele suunatud teenuseid, sh koduhooldust ja telemeditsiini ning luues täiendavaid võimalusi eakate kvaliteetseks päevahoiuks.
Luua riiklikult toetatud pikapäevakoolid, et vähemalt 1.–6. klassi õpilastele oleks tagatud turvaline ja arendav keskkond, tundideks valmistumine ja huvitegevus kooli juures. Tagada igale lapsele kooliks ettevalmistus ja soovijatele lasteaiakoht.
Käivitada programm (EL struktuuritoetuste vahenditest?) ettevõtlustoetuste andmiseks tööandjale, kelle ettevõttes töötab eelkooliealiste laste vanemaid, et korraldada lapsepuhkuselt naasvatele vanematele vajalikku täiend- ja ümberõpet, tagada väikelaste vanematele osaajaga töötamise võimalus või paindlik töögraafik ja teha muid vajalikke ümberkorraldusi.
Naiste ja meeste võrdse osaluse edendamine otsuste vastuvõtmise tasandil.
Sätestada ja tagada, et Riigikogus arutusele tulevatele olulisematele seaduseelnõudele lisab esitaja analüüsi selles kavandavate muutuste sotsiaalsete mõjude kohta, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse vaatekohast.
Edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis poliitikavaldkondades ja poliitilistes tegevustes.
Seada eesmärgiks, et kõigis esinduskogudes on ühe sugupoole esindajaid vähemalt 40%.
Tagada üleriigilistele kodanikeühendustele, sh naisorganisatsioonidele, sõnaõigus Riigikogu komisjonide töös. Suurendada Riigikogu töö demokraatlikkust ja avatust, võtta seadusandlikud otsused vastu toetudes avalikule arutelule ja mõjude analüüsile ning kaasates otsuste
ettevalmistamisse kodanikuühenduste esindajad ja asjatundjad.
Soolise vägivalla ja inimkaubanduse kaotamine
Tõsta elanike arusaamu sellest, et riigipoolne eluterve keskkonna ja inimeste põhiõiguste kaitse peab ulatuma ka koduseinte vahele.
Tagada seaduste toimimine, mis tõhustavad võitlemist perevägivallaga. Sätestada norm, mille kohaselt kodust peab lahkuma vägivallatseja, mitte kannatanu.
Ennetada perevägivalda ja aidata hättasattunuid. Tagada, et ohvreid koheldaks professionaalselt ja suure empaatiavõimega igal pool: politseis, kohtus, koolis, sotsiaaltöötajate poolt. Kindlustada selleks töötajatele asjakohane koolitus. Suurendada turvalisusteenuseid osutavate kodanikeühenduste, muuhulgas naiste varjupaikade, rahastamist.
Täiendada seadusi, et paremini kaitsta inimkaubanduse ohvreid ning karistada selle organiseerijaid ja algatada debatt ühiskonnas selleks, et vääteona karistada seksi ostmist.
Soostereotüüpide kaotamine ühiskonnas
Võtta eeesmärgiks Eesti hariduse viimine Põhjamaade tipptasemele.
Soostereotüüpide taastootmise vältimiseks lülitada soolise võrdõiguslikkuse temaatika õpetajakoolitusse, sh lasteaiaõpetajate koolitusse.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 10st lähtuvalt aitada tagada olukord, kus õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud aitavad kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Seega tuleks tagada pedagoogilise kaadrile selle ülesande täitmiseks vajalikud koolitused ja soostereotüüpe süvendavate õppematerjalide kasutuselt kõrvaldamine.
Lähtuda põhimõttest ja seadusnormist, mille kohaselt tuleb kõikide poliitiliste meetmete ja programmide puhul lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas.