Aasta naine Tea Varrak: eriline julgustükk on olla juhina naine. Marina Lohk, vanemtoimetaja. 11.11.2011

Endine rahandusministeeriumi kantsler ja eurole ülemineku asjatundjate komisjoni juht ning praegune TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor ja rektoraadi liige Tea Varrak on läbi aastate olnud juhi rollis nii mõneski ettevõttes.

Aastatel 2002-2005 oli ta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees. Ta on olnud ka Juura Õigusteabe ASi nõukogu esimees, ASi Audentes asutaja, juhatuse esimees ja nõukogu esimees, samuti Fontese Koolituse ASi juhatuse esimees, asutaja ja tegevjuht ning Mainori Majanduskooli asutaja ja direktor.

Kuid aasta naise tiitli pälvis ta eelkõige sujuva eurole ülemineku korraldamise eest.

Tea Varrak tunnistas, et kui ta julges ühel hetkel ajakirjanikele öelda, et eurole üleminekuga on kõik kontrolli all, pidi ta kuulma raadios julgele kinnitusele järgnenud kommentaari, et no küll on naine, mis ta seletab, ta ei tee seda nagunii ära.

Naised peavad Varraku sõnul paratamatult ennast palju rohkem tõestama.

«Kui me jälgime meediat, siis meeste puhul öeldakse, et nad on julged, kindlakäelised, otsustusvõimelised. Kuid naiste puhul hakatakse alati rääkima, et kas ta ikka teab, mis ta teeb, kas ta ikka oskab, kas ta intrigeerib,» selgitas ta.

Läbilöögivõime ei sõltu soost

Ometi on Tea Varrak absoluutselt veendunud, et naised on palju otsustusvõimelisemad ja kindlakäelisemad, kui nad millessegi usuvad. «Naised teevad tööd kindlasti rohkem südamega ja panustavad rohkem, naised lihtsalt on nii palju põhjalikumad!» kinnitas ta.

Naised lähenevad Varraku hinnangul probleemidele teisiti kui mehed – mõtlevad pikemaajaliselt ette ja vaagivad süsteemsemalt, kuidas olukordi lahendada.

«Vähemalt mina oma eluteel olen näinud, et kui sa enda jaoks asjad väga hästi läbi mõtled ja paned järjekorda kõik, mis on oluline, siis üldjoontes saad asjadega hakkama süsteemsemalt ja ei jookse kindlasti esimeste raskuste korral ära ega löö käega,» võrdles ta naisi meestega.

Tea Varrak ise polevat iialgi tundnud, et naisena oleks kuidagi raskem läbi lüüa. Pigem sõltub läbilöögivõime tema sõnul inimesest endast – sellest, kas ta teab, mida ta teeb, mitte aga tema soost.

Nii ei ole edukas naine kunagi mõelnud ka võrdõiguslikkuse tagaajamise vajalikkusele. «Ma olen kõige vähem feminist elus, kõige vähem üldse,» kinnitas ta, lisades: «Ma vastupidi loen ennast väga naiselikuks naiseks, kellele väga meeldib, kui mehed on mehed ja naised on naised.»

Pere on õnnelik, kui ema on õnnelik

Edukate naisjuhtide puhul kerkib ikka ja alati üles küsimus, kuidas nad küll töö- ja pereelu ühitamisega hakkama saavad. Eriti kui nende peres kasvab lausa mitu last. Tea Varrakul on kolm poega, kellest kaks on juba suured ja elavad oma elu ning üks on alles 10-aastane. Ning naine kinnitab, et saab ilusti hakkama.

«Mina arvan seda, et nii mees on õnnelikum kui ka lapsed on õnnelikumad, kui ema ja abikaasa ise on õnnelik ehk et ta saab teha ka seda, mis talle endale meeldib. Kui seetõttu pere jaoks vähe aega jääb, siis tuleb maksimum võtta vabast ajast,» selgitas ta.

Näiteks käib pere temaga koos sporti tegemas, rulluisutamas – nii saab vabadel hetkedel rohkem koos olla.

Ka kinnitas Varrak, et äärmiselt oluline on naisjuhile mehe toetav roll. «Ilma oma meheta ma kindlasti ei oleks saanud nendel töökohtadel töötada,» tunnistas ta. Mees on tema sõnul ka lastega palju abistanud. «Aga lapsed on mul ka suhteliselt iseseisvad.»

Kuidas mõjub aga lastele see, kui ema on niivõrd ettevõtlik? «Ma ei usu, et halvasti mõjub. Kindlasti oleks võinud rohkem lastega kodus olla, aga proovin siis, kui kodus olen, parem ema olla,» ütles ta.

Ja kuidas jõuab töö ja pere kõrvalt nii hea välja näha? Tea Varraku ilunipp on lihtne: «Sport ja lõbus tuju!»