Skip to main content

Poistele pööratakse koolis liialt tähelepanu. Heidit Kaio

Kool on ajalooliselt konstrueeritud poiste õpetamiseks ja seetõttu pigem poiste poole kaldu, väidab Soome professor Elina Lahelma (65). Kahe tütre ema elina lahelma: Muretsema peaks keskpäraste hinnetega tüdruku pärast, sest tema karjäärivõimalused on oluliselt kitsamad. Keskpäraselt õppivad poisid leiavad ikkagi tasuva töö. (Vallo Kruuser)

Kohtume Helsingi ülikooli haridusuuringute professori Elina Lahelmaga Tallinna ülikooli uue hoone moodsas fuajees. Ta tuli siia pidama loengut poistest ja tüdrukutest koolis. Nii eestlased kui ka soomlased muretsevad poiste kehvade õpitulemuste pärast. Näiteks Eestis moodustavad poisid 70 protsenti põhikoolist välja langenutest. Üllataval kombel on 30 aastat haridusuuringutega tegelenud Lahelma hoopis tüdrukuõiguslane.

Poistel on koolis rohkem probleeme kui tüdrukutel. Kas kool on vildakas — tüdrukutekeskne ja ei sobi poistele?

Ka Soomes käib kõva arutelu, justkui koolikorraldus ei sobiks poistele. Järeldame seda, sest poiste tulemused paljudes ainetes, näiteks keeltes, on keskmiselt kehvemad kui tüdrukutel. Samas pole erinevusi reaalainetes.

Ma ei nõustu väitega, et kool on viltu tüdrukute poole. Kool on ajalooliselt konstrueeritud poiste õpetamiseks ja põhistruktuurid on säilinud siiani. Pigem on kool poiste poole kaldu. Soomes valmis hiljuti üks järjekordne uuring, mis näitas, et praegu kasutusel olevad töövihikud ikka kirjeldavad pigem poiste ja meeste kui naiste ja tüdrukute tegevusi. Meil on see aastaid teemaks olnud.

Kui ma aga vaatan oma laste klasse, näen ma seal probleeme ikkagi poistega ja mitte tüdrukutega.

Poiste probleemid on nähtavamad. Loomulikult peab jälgima, et poisid loeksid huviga raamatuid ja õpiksid keeli — seda nad hästi teha ei viitsi –, aga minu seisukoht on, et küsimus pole sugudevahelises erinevuses. Oluliselt suuremad probleemid tekivad sotsiaalse tausta erinevusest.

Kodu ja perekond on tähtsamad?

Jah, aga sotsiaalseid seaduspärasusi on palju raskem uurida ja kaardistada. Lihtsam on üldistada poiss-tüdruk skaalal. Rahvusvahelise PISA-testi tulemused tuuakse alati sugude põhjal, aga mitte sotsiaalse või kultuurilise tausta järgi. Töölisklassist või immigrandist poisi kehvadest hinnetest räägitakse ikkagi kui poistele iseloomulikust probleemist, aga mitte kui sotsiaalsest probleemist.

Kas teie meelest ei saa väita, et tüdrukud on koolis edukad ja poisid kehvad?

Esiteks on selles tihti korratud väites üldistus, justkui oleks kõik tüdrukud tublid ja kõik poisid nõrgad. Kehvasti toimetulevad tüdrukud on jäetud tähelepanuta.

Teiseks on siin eeldus, et õppeedukusel on otsene seos tööturu ja edaspidises elus toimetulekuga.

Mulle ei meeldi tonaalsus, et tüdrukute head hinded on justkui probleem, poiste toimetulematust aga heroiseeritakse.

Neljandaks ei pea ma õigustatuks, et me Soomes võtame käibetõena, nagu oleks poiste edutuse taga poistele sobimatud pedagoogilised meetodid ja naissoost õpetajad.

Kas iPadi või tehnoloogiliste vidinate abil õpetamine ei muudaks õppimist poistele huvitamaks?

Tehnoloogilised vidinad eeldatavasti meeldivad poistele, aga igas klassis on poisse, keda ei huvita tehnoloogia, ja tüdrukuid, kellele see pakub huvi. Poistele või tüdrukutele omasema õpetamisviisi otsimisele keskendunud katsed pole olnud edukad. Peame otsima õpetamismeetodeid, mis on huvitavad lastele, mitte poistele või tüdrukutele.

Mida te arvate ühesoolistest klassidest? Meil on neid katsetatud ning nad tunduvad olevat edukad, sest võtavad poistelt teismeeas maha konkureerimise pinge.

Kasvamise jooksul on perioode, mil võib olla hea, kui noored õpivad lahus. Soomes oli meil aga näide, kus loodi poiste klass selleks, et poisid saaksid olla poisid. See osutus stereotüüpide võimendamiseks. Ma leian, et tüdrukud ja poisid peavad õppima koos toimima.

Noored musitavad koridorides, tüdrukud riietuvad väljakutsuvalt, ehk see takistab poistel koolis keskendumist?

Tõsi, seksuaalne kultuur jõuab järjest rohkem kooli. Aga ma ei arva, et siin on probleem ainult poistel, ikka tüdrukutel ka — tüdrukud saavad küpseks poistest varem. Neil on samuti raske keskenduda.

Eesti koolides on 65 protsenti õpetajatest vanemad naised, kas poistele oleks vaja, et koolides oleks rohkem noori mehi?

Ka Soomes on selle üle olnud elav arutelu ja seda on ka palju uuritud. Lapse seisukohalt pole sel tähtsust ja mulle näib see täiskasvanute tekitatud probleemina. 13aastased noored, kellest mina tegin uurimuse, küsisid, et miks see peaks olema probleem. Poiste lemmik oli ranget distsipliini nõudev vanem naisõpetaja. Küsimus on selles, et ühiskond pole naiste, eriti vanemate naiste suhtes lugupidav.

Väide, et poisid vajavad meesõpetajaid, on nii tugev, et naisõpetajad võivad end suisa tunda süüdlastena, nagu näitas üks Rootsis tehtud uurimus.

Eestis me arutleme, et mehed ei tule õpetajaks, sest palk pole motiveeriv. Aga miks Soomes on vaatamata heale palgale ikkagi enamik õpetajaid naised?

Tööturu ülesehitus eeldab, et naised lähevad õpetajateks. Kuhu me paneksime kõik need kõrgharitud naised? Kui me tahame, et oleks rohkem meesõpetajaid, siis peaks olema ka rohkem naisinsenere.

Naised on paremini haritud, 65 protsenti bakalaureuse või magistrikraadi saajatest Eestis on naised. Te väidate, et tööturul ei saa nad sellegipoolest meestest paremat tööd.

Haridus on meestele ja naistele erinev vahend. Naised panustavad keskmisest rohkem haridusse, neid on rohkem ülikoolides, nad on usinamad täiskasvanuna õppijad. Et mitte olla vaene täiskasvanuna, on korralik haridus naiste võimalus. Kusjuures tööturul konkureerivad heade hinnetega tüdrukud omavahel ja mitte poistega.

Mehed töötavad tehnoloogia aladel, kus pole vaja häid hindeid, on rohkem vabu töökohti ja pole ambitsioonikaid kõrgharitud naisi konkureerimas. Ka palgad on tehnoloogia aladel kõrgemad. Poisid saavad elus hakkama kehvemate koolihinnetega.

Kas ma siis peaksin ütlema oma tütrele, et õpi nii hästi, kui suudad, ning pojale, et võta vabalt?

Kui poistel on haritud vanemad, siis nad õpivad hästi. Vaadates head Helsingi kooli — seal pole erinevus tüdrukute ja poiste vahel suur. Mäeahelik aga lahutab nigela kooli kehva poissi ja hea kooli tublit poisi. Erinevus koolide vahel on suurem kui sugude vahel.

Palju räägitakse poistest, nii halbadest kui headest, aga hoopis tähelepanuta on tublid tüdrukud, nende eriannete või oskustega ei tegeleta?

Tõsi, poisse jälgides unustame tüdrukud. Poistest saavad tähelepanu nii need, kes on tublid, kui ka need, kellel on toimetulekuga raskusi. Hästi õppivas poisis nähakse potentsiaali, aga tublid tüdrukud unustatakse, neid võetakse enesestmõistetavalt.

Kohtume Helsingi ülikooli haridusuuringute professori Elina Lahelmaga Tallinna ülikooli uue hoone moodsas fuajees. Ta tuli siia pidama loengut poistest ja tüdrukutest koolis. Nii eestlased kui ka soomlased muretsevad poiste kehvade õpitulemuste pärast. Näiteks Eestis moodustavad poisid 70 protsenti põhikoolist välja langenutest. Üllataval kombel on 30 aastat haridusuuringutega tegelenud Lahelma hoopis tüdrukuõiguslane.

Poistel on koolis rohkem probleeme kui tüdrukutel. Kas kool on vildakas — tüdrukutekeskne ja ei sobi poistele?

Ka Soomes käib kõva arutelu, justkui koolikorraldus ei sobiks poistele. Järeldame seda, sest poiste tulemused paljudes ainetes, näiteks keeltes, on keskmiselt kehvemad kui tüdrukutel. Samas pole erinevusi reaalainetes.

Ma ei nõustu väitega, et kool on viltu tüdrukute poole. Kool on ajalooliselt konstrueeritud poiste õpetamiseks ja põhistruktuurid on säilinud siiani. Pigem on kool poiste poole kaldu. Soomes valmis hiljuti üks järjekordne uuring, mis näitas, et praegu kasutusel olevad töövihikud ikka kirjeldavad pigem poiste ja meeste kui naiste ja tüdrukute tegevusi. Meil on see aastaid teemaks olnud.

Kui ma aga vaatan oma laste klasse, näen ma seal probleeme ikkagi poistega ja mitte tüdrukutega.

Poiste probleemid on nähtavamad. Loomulikult peab jälgima, et poisid loeksid huviga raamatuid ja õpiksid keeli — seda nad hästi teha ei viitsi –, aga minu seisukoht on, et küsimus pole sugudevahelises erinevuses. Oluliselt suuremad probleemid tekivad sotsiaalse tausta erinevusest.

Kodu ja perekond on tähtsamad?

Jah, aga sotsiaalseid seaduspärasusi on palju raskem uurida ja kaardistada. Lihtsam on üldistada poiss-tüdruk skaalal. Rahvusvahelise PISA-testi tulemused tuuakse alati sugude põhjal, aga mitte sotsiaalse või kultuurilise tausta järgi. Töölisklassist või immigrandist poisi kehvadest hinnetest räägitakse ikkagi kui poistele iseloomulikust probleemist, aga mitte kui sotsiaalsest probleemist.

Kas teie meelest ei saa väita, et tüdrukud on koolis edukad ja poisid kehvad?

Esiteks on selles tihti korratud väites üldistus, justkui oleks kõik tüdrukud tublid ja kõik poisid nõrgad. Kehvasti toimetulevad tüdrukud on jäetud tähelepanuta.

Teiseks on siin eeldus, et õppeedukusel on otsene seos tööturu ja edaspidises elus toimetulekuga.

Mulle ei meeldi tonaalsus, et tüdrukute head hinded on justkui probleem, poiste toimetulematust aga heroiseeritakse.

Neljandaks ei pea ma õigustatuks, et me Soomes võtame käibetõena, nagu oleks poiste edutuse taga poistele sobimatud pedagoogilised meetodid ja naissoost õpetajad.

Kas iPadi või tehnoloogiliste vidinate abil õpetamine ei muudaks õppimist poistele huvitamaks?

Tehnoloogilised vidinad eeldatavasti meeldivad poistele, aga igas klassis on poisse, keda ei huvita tehnoloogia, ja tüdrukuid, kellele see pakub huvi. Poistele või tüdrukutele omasema õpetamisviisi otsimisele keskendunud katsed pole olnud edukad. Peame otsima õpetamismeetodeid, mis on huvitavad lastele, mitte poistele või tüdrukutele.

Mida te arvate ühesoolistest klassidest? Meil on neid katsetatud ning nad tunduvad olevat edukad, sest võtavad poistelt teismeeas maha konkureerimise pinge.

Kasvamise jooksul on perioode, mil võib olla hea, kui noored õpivad lahus. Soomes oli meil aga näide, kus loodi poiste klass selleks, et poisid saaksid olla poisid. See osutus stereotüüpide võimendamiseks. Ma leian, et tüdrukud ja poisid peavad õppima koos toimima.

Noored musitavad koridorides, tüdrukud riietuvad väljakutsuvalt, ehk see takistab poistel koolis keskendumist?

Tõsi, seksuaalne kultuur jõuab järjest rohkem kooli. Aga ma ei arva, et siin on probleem ainult poistel, ikka tüdrukutel ka — tüdrukud saavad küpseks poistest varem. Neil on samuti raske keskenduda.

Eesti koolides on 65 protsenti õpetajatest vanemad naised, kas poistele oleks vaja, et koolides oleks rohkem noori mehi?

Ka Soomes on selle üle olnud elav arutelu ja seda on ka palju uuritud. Lapse seisukohalt pole sel tähtsust ja mulle näib see täiskasvanute tekitatud probleemina. 13aastased noored, kellest mina tegin uurimuse, küsisid, et miks see peaks olema probleem. Poiste lemmik oli ranget distsipliini nõudev vanem naisõpetaja. Küsimus on selles, et ühiskond pole naiste, eriti vanemate naiste suhtes lugupidav.

Väide, et poisid vajavad meesõpetajaid, on nii tugev, et naisõpetajad võivad end suisa tunda süüdlastena, nagu näitas üks Rootsis tehtud uurimus.

Eestis me arutleme, et mehed ei tule õpetajaks, sest palk pole motiveeriv. Aga miks Soomes on vaatamata heale palgale ikkagi enamik õpetajaid naised?

Tööturu ülesehitus eeldab, et naised lähevad õpetajateks. Kuhu me paneksime kõik need kõrgharitud naised? Kui me tahame, et oleks rohkem meesõpetajaid, siis peaks olema ka rohkem naisinsenere.

Naised on paremini haritud, 65 protsenti bakalaureuse või magistrikraadi saajatest Eestis on naised. Te väidate, et tööturul ei saa nad sellegipoolest meestest paremat tööd.

Haridus on meestele ja naistele erinev vahend. Naised panustavad keskmisest rohkem haridusse, neid on rohkem ülikoolides, nad on usinamad täiskasvanuna õppijad. Et mitte olla vaene täiskasvanuna, on korralik haridus naiste võimalus. Kusjuures tööturul konkureerivad heade hinnetega tüdrukud omavahel ja mitte poistega.

Mehed töötavad tehnoloogia aladel, kus pole vaja häid hindeid, on rohkem vabu töökohti ja pole ambitsioonikaid kõrgharitud naisi konkureerimas. Ka palgad on tehnoloogia aladel kõrgemad. Poisid saavad elus hakkama kehvemate koolihinnetega.

Kas ma siis peaksin ütlema oma tütrele, et õpi nii hästi, kui suudad, ning pojale, et võta vabalt?

Kui poistel on haritud vanemad, siis nad õpivad hästi. Vaadates head Helsingi kooli — seal pole erinevus tüdrukute ja poiste vahel suur. Mäeahelik aga lahutab nigela kooli kehva poissi ja hea kooli tublit poisi. Erinevus koolide vahel on suurem kui sugude vahel.

Palju räägitakse poistest, nii halbadest kui headest, aga hoopis tähelepanuta on tublid tüdrukud, nende eriannete või oskustega ei tegeleta?

Tõsi, poisse jälgides unustame tüdrukud. Poistest saavad tähelepanu nii need, kes on tublid, kui ka need, kellel on toimetulekuga raskusi. Hästi õppivas poisis nähakse potentsiaali, aga tublid tüdrukud unustatakse, neid võetakse enesestmõistetavalt.

Eesti Ekspress, 04.11.11: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/poistele-pooratakse-koolis-liialt-tahelepanu.d?id=60975025

Elina Lahelma

On olnud kaheksa aastat Helsingi ülikooli kasvatusteaduste õppetooli professor.

Sooküsimustega hariduses on ta tegelenud 30 aastat.

Ta tegutses 1980ndatel haridusministeeriumi juures riigi esimeses nõukojas, mis uuris võrdseid võimalusi hariduses.

Alates 2008. aastast juhib haridusministeeriumi kutsel riiklikku projekti, mis peaks aitama õpetajate koolituses toetada teadlikkust sugudest.