Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad.

Alljärgnev ülevaade on koostatud 2010. aasta statistilise aruande andmete põhjal Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna poolt.
Naiste varjupaigad ning emade ja laste varjupaigad pakuvad vägivalda kogenud naistele (vajadusel koos lastega) turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohtu, vajadusel ajutist elupaika, psühholoogilist nõustamist ja kriisiabi, abi ametiasutustega suhtlemisel (nt politsei, sotsiaalosakond, ohvriabi), informatsiooni probleemi juriidiliste külgede kohta (nt lähenemiskeelu taotlemine, lahutamine, lapsega suhtlemis- ja hooldusõiguse määramine jms) ja sõltuvalt varjupaiga võimalustest juristi konsultatsiooni, tuge nn uue elu alustamisel (tugi eluaseme, töökoha leidmisel vms) lähtuvalt kliendi vajadustest.

Kõik varjupaigad kuuluvad eraõiguslikele juriidiliste isikutele. 2010. aastal osutasid ajutist varjupaigateenust 12 varjupaika, millest 9 olid naiste varjupaigad ning 3 emade ja laste varjupaigad. 2010. aasta lõpu seisuga osutas nendes varjupaigateenust 34 töötajat, neist 10 sotsiaaltöötajat ja 5 psühholoogi.
Kõige pikemat aega osutab varjupaigateenust Nõmme emade ja laste varjupaik, mis alustas tegevust 1999. aasta 2. jaanuaril, pakkumaks abi last ootavatele naistele ja lastega emadele. 2001. aastal avati Saaremaal EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse laste ja naiste varjupaik, mis oli mõeldud kodututele lastele ja perevägivallaohvritele. 2004. aastal avati Tartus Johannes Esto Ühingu ema ja lapse varjupaik. Esimene naiste varjupaik loodi Tartus 2002. aastal.
Naiste varjupaikade ning emade ja laste varjupaikade loetelu ja kohtade arv 2010. aasta lõpu seisuga on esitatud lisas 1.

Varjupaigateenuse kasutajad

2010. aastal sai naiste varjupaikades ning emade ja laste varjupaikades varjupaigateenust 630 inimest (vt tabel 1 ja joonis 1).
Varjupaigateenuse kasutajatest oli täiskasvanuid 65,2%, neist enam kui pooled (59%) olid 25–49-aastased. Lapsi oli 34,8%, kellest 64,4% olid 0–6-aastased.
Kõikidest varjupaigateenuse kasutajatest oli naisi 6,5 korda rohkem kui mehi ehk 86,7% teenusekasutajatest olid naised. Täiskasvanud teenusekasutajatest olid peamiselt kõik (99,3%) naised, laste puhul oli tüdrukute osakaal 63%.
 

Lähemalt loe Sotsiaalministeeriumi Soolise võrdõiguslikkuse osakonna kodulehelt:

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sooline_vordoiguslikkus/Naiste_varjupaigad_ning_emade_ja_laste_varjupaigad_2010.pdf