Muudatused töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas 2013. aastal. Toimetaja: Aive Sarjas

Sotsiaalministeeriumi teatel muutuvad töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonnas alanud aastal mitmed õigusaktid. Vaata, millised ja kuidas.

Töövaldkond
1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.

Jaanuarist 2013 tõuseb töötutoetus 65,41 eurolt 101,5-le. Lisainfot taotlemise ja määramise kohta Töötukassa kodulehelt.

Jaanuarist 2013 on isapuhkus tasuline. Isapuhkust on õigus saada kokku kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkus tasutakse töötaja keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Alates jaanuarist 2013 tõuseb lapsepuhkuse tasu. Töölepingu seaduse järgi on emal või isal igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps. Alates 2013. aastast on lapsepuhkuse tasu, senise 4,25 euro asemel, koosmõjus töötasu alammäära tõusuga 15,18 eurot päevas. Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Tervisevaldkond
Alates 1. jaanuarist 2013 on tervishoiu esmatasandi korraldusfunktsioon Terviseameti pädevuses. Sellest aastast on Terviseameti ülesanneteks perearsti nimistu moodustamise konkursi korraldamine, perearsti nimistute kinnitamine, perearstide ajutine asendamine ja järelevalve korraldamine. Lisainfot uue korralduse ja kontaktide kohta Terviseameti kodulehelt.

Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad muudatused Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelus. Lisainfo Eesti Haigekassa kodulehelt. Uuest aastast jõustunud muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades leiate ministeeriumi kodulehelt.

10. jaanuarist jõustub ravikindlustuse seaduse muudatus, mis kehtestab eriarsti visiiditasu piirmääraks 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks 2,50 eurot. Tervishoiuteenuse osutajal on õigus, kuid mitte kohustus eelnimetatud piirmäärade piires visiidi- ja voodipäevatasud kehtestada.

1. märtsist 2013 tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 2,6 euroni, kiirabitehnikutel 3,83 euroni, õdedel, ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 4,5 euroni ja arstidel 8 euroni tunnis.

Käesoleva aasta oktoobrist jõustub Euroopa piiriülese tervishoiu direktiiv. Hiljemalt 25. oktoobril 2013 võtavad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid üle direktiivi, mis võimaldab patsiendil saada vajaminevat tervishoiuteenust ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis. Tuleb aga meeles pidada, et Eesti Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse eest ainult siis, kui teenuse saamise õigus Haigekassa kulul oleks patsiendil olnud ka Eestis. Ühtlasi hüvitab Haigekassa teenuse eest oma hinnakirja, mitte välismaise hinnakirja alusel. Kui välismaal saadud tervishoiuteenus maksab rohkem, kui Haigekassa hinnakirjas olev summa, siis tuleb patsiendil vahe ise kinni maksta.

Sotsiaalvaldkond
Alates 1. jaanuarist 2013 langevad töötuskindlustusmaksed nii töötajale kui ka tööandjale. Kui 2012. aastal oli töötuskindlustusmakse 4,2 protsenti, siis tänavu on see 3%. Sealjuures on kindlustatu maksemääraks 2% ja tööandja maksemääraks 1%. Lisainfo Töötukassa kodulehelt.

Käesoleval aastal on vanemahüvitise ülempiir 2234,19 eurot. Hüvitise alampiir ehk hüvitise määr on 290 eurot. Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, siis makstakse vanemahüvitist töötasu alammääras. 2013. aasta töötasu alammäär on 320 eurot. Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus ja isikut tõendav dokument. Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Rakendub vanemapension. Riik teeb 4%-list täiendavat sissemakset Eesti keskmiselt töötasult kogumispensioni II sambasse 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse eest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Riiklikule pensionile arvutatakse juurde pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses lapse kasvatamise eest, kes on sündinud ajavahemikus 31. detsember 1980 – 31. detsember 2012 ning keda pensionilisa taotleja on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat ning kelle eest vanem ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaži (pensioniõiguslikku staaži arvestati kuni 31.12.1998). Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab ja millise lapse eest. Alates 2015. aastast makstakse enne 2013. aastat sündinud lapse vanemale ühe aastahinde vääringus pensionilisa. Täiendava 4%-lise sissemakse või pensionilisa saamiseks tuleb vanemal esitada Sotsiaalkindlustusametile avaldus. Lisainfo Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Juunist 2013 saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Toetust hakatakse maksma alates juulist. Täiendava toetuse suuruseks on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ning 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last. Taotlusi võtavad vastu ning toetuse maksavad välja kohalikud omavalitsused. Toetus määratakse kolmeks kuuks, seega tuleb taotlus esitada neli korda aastas.

1. juulist 2013 tõuseb kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euro peale lapse kohta ehk kolmikute ühekordne sünnitoetus tõstetakse 3000 euroni, nelikutel 4000 euroni jne.

1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni.

Suvi 2013 toob muudatused ka peredele, kus on põhikooli lõpetav laps. 2013. aastal makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest sõltumata õpingute jätkamisest. Hiljem, s.o oktoobris makstakse välja vaid toetus septembrikuu eest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus peretoetusi saada septembrist (varasemalt juulist).

Lisainfot peretoetuste kohta saab Sotsiaalkindlustusametist.

Allikas: Maaleht 3. jaanuar 2013