Lätis skandaali põhjustanud lasteaialastele mõeldud võrdõiguslikkuse raamat tõlgiti eesti keelde. Kristi Helme
Lätis mullu skandaali põhjustanud lasteaialastele mõeldud soolise võrdõiguslikkuse raamat “Päev, mil Frederik oli Frida ja Riina oli Rasmus” on nüüd ka Eesti lasteaiaõpetajatele ja -lastele kättesaadav.
Tallinnas Õpetajate majas toimunud raamatuesitlusel ütlesid raamatu autorid Louise Windfeldt ja Katrine Clante, et soovivad oma raamatuga panna lasteaialapsed omavahel soo teemadel arutelma ning pidama loomulikuks, et tüdruku võib võtta jalgpalli meeskonda ning poisid võivad mängida ka nukkudega.
"Raamatu metoodiline juhend annab õpetajale nõu, kuidas nendel teemadel lapsi arutlema suunata," ütles Windfeldt, kelle sõnul jäi Taani õpetajatel metoodiline juhend märkamata. "Raamat sai laste kätte, kui metoodiline materjal rändas sahtlisse, loodetavasti Eestis nii ei lähe."
Lätis saatsid aga 54 ühiskondlikku organisatsiooni mullu septembris kirja riigi juhtkonnale, milles nõuti heaoluministri Ilze Viņķele tagasiastumist "sugude võrdõiguslikkusest rääkivate tendentslike raamatute "Päev, kui Kārlis oli Karlīna" ja "Päev, kui Rūta oli Rihards" ilmumise pärast. Nõuti lausa materjali levitamise ja lastele näitamise viivitamatut keelamist.
Raamatu tegelased on 5-aastased Frederik ja Riina (Eesti versioonis), kes ärkavad hommikul üles Frida ja Rasmusena. Raamatu esimeses pooles ärkab tüdruk "poiste-maailmas" rallikamustrilise teki all. Teises pooles aga poiss "tüdrukute-maailmas" – printsessitoas. Mõlemal lapsel seisab ees seiklusterohke päev n-ö uues maailmas.
Taani keelest tõlgitud raamat (Den dag da Rikke var Rasmus og Frederik var Frida) on ilmunud lisaks Taanile ka Islandil, Fääri saartel, Leedus ja Lätis. Raamatu tõlkis eesti keelde Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak, projekt maksis kokku 9400 eurot.
Üks eestikeelse metoodilise materjali väljatöötajatest Kadri Aavik ütles, et raamatu Eesti konteksti sobitamine tähandas eelkõige seda, et mõned võõrapäraselt kõlanud tegelaste ja kohtade nimed muudeti eestipäraseks. "Näiteks ühest peategelasest Rikkest sai eestikeelses versioonis Riina. Peale taoliste pisimuudatuste suuremaid sisulisi muudatusi ei teinud," ütles Aavik Delfile..
"Nagu raamatu autor on öelnud, polegi raamat niivõrd soost, kuivõrd inimestevahelisest empaatiatundest ja mõistmisest. Stereotüübid ja soostereotüübid võivad sageli jätta paljud oskused ja talendid märkamata," leiab Aavik.
Seda, et Eestis võiks raamati põhjustada samasuguse reaktsiooni nagu Lätis, kus paljud organisatsioonid olid nördinud "sugusid tendentslikult kujutavate raamatute pärast", Aavik ei usu.
"Üks põhjus, miks Lätis selline reaktsioon tekkis, võis olla see, et raamatu eesmärke ja sisu tõlgendati valesti. Tegemist ei ole soovahetusoperatsioonide vms propageerimisega, milles mõned Läti organisatsioonid raamatut süüdistasid. Selline tõlgendus viitab raamatu sisuga mitte kursis olemisele," ütles Aavik.
Allikas: http://www.delfi.ee 6.03.2013