Skip to main content

Riigikogu otsustas vastuseisust hoolimata töövõimereformiga jätkata. Tiina Jaakson

Riigikogu koalitsioon hääletas kolmapäeval selle poolt, et töövõimereformi peatama ei hakata. Puudega inimesed tõid Toompeale riigikogu ette teerulli, et protestida valitsusliidu kava vastu saata töövõimereformiga seotud seaduseelnõu lõpphääletusele.

Selle teerulliga näidati poliitikutele, kuidas paistab see, kui puuetega inimeste soove ja ettepanekuid ei arvestata ja nad jäetakse reformi tehes silmitsi hirmuga, mis saab siis, kui reform käivitub, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Puudega inimesed on mures, kas aastaga ikkagi tekivad vajalikud teenused enam kui 100 000-le inimesele, keda reform puudutab.

"Näiteks isikliku abistaja teenus, invatransport, kodu kohandamine. Kõik sellised asjad, mis aktiivsele inimesele on hädavajalikud," loetles Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Tom Rüütel.

Rüütel arvab, et vajalikke teenuseid suudavad pakkuda suuremad omavalitsused.

"Aga võtame näiteks lõuna maakonnad, näiteks Põlva. Kas nemad suudavad neid teenuseid pakkuda? Praegu ei suuda," tõdes ta.

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige Jüri Lehtmets rääkis, et omavalitsustel on võimalik taotleda 50 miljonit, kuid kõigi puudega inimeste vahel jagades muutub summa väga väikeseks.

Teine küsimus on, et raha saab taotleda projektivormis, mida kõik omavalitsused teha ei suuda.

Lehtmets on Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistriõppes ja elab ülikooli ühiselamus. Aitavad ülikoolikaaslased ja nädalavahetustel ka ema.

"Karm tõde on see, et kui ma nüüd selle ülikooli ära lõpetan ja olen sunnitud ühiselamust välja kolima, siis ma pean koju minema. Väiksesse valda, Kehtna valda, kus mind ootaks siis ees n-ö kodus istumine," nentis Lehtmets.

Ta möönis, et mitmel noorel jääb haridustee gümnaasiumiastmes toppama, sest pole kooli, kuhu puudega inimene ligi pääseb. Sama küsimus on kutseharidusega.

"Keda kõige rohkem ohustab – puudega noored. Kui neil ei teki seda järgnevust, et põhikool, keskkool, ülikool, töö. Kui seal jääb toppama asi, siis on oht, et me oleme ta nagu põhimõtteliselt ühiskonna jaoks kaotanud," tõdes Lehtmets.

Peaminister selgitas, et töötukassa vajab seaduse vastuvõtmisest alates aasta, et reformiks valmis olla ja valimistega võiks seisma pandud eelnõu hoopis riigikogust välja kukkuda.

"Reform lükkuks 2018. aastasse ja ei ole jätkuvalt piisavalt abivahendeid puuetega inimestele, mis täna on minu meelest väga suur probleem, ei ole piisavalt rehabilitatsiooniteenuseid, mida reform kindlasti lahendab ära," märkis peaminister Taavi Rõivas.

Toimetas
Liis Velsker