Võrdõigusvoliniku kantselei. Pressiteade 1. juuni 2015 Täna algaval soouurimuslikul konverentsil esitletakse uuemate teadusuuringute tulemusi.
1.- 2. juunini toimub võrdõigusvoliniku kantselei eestvõttel Tallinnas akadeemiline konverents “Saatused ja staatused: soolisuse mõtestamine postsotsialistlikus Eestis”, mis toob kokku hulgaliselt eri valdkondade teadlasi ning esitletakse mitmete uuemate teadusuuringute tulemusi. Konverentsi peaesinejad on professor Toril Moi (Norra/USA), professor Madina Tlostanova (Venemaa) ja professor Tiina Ann Kirss (Eesti).
Konverentsi peaesineja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi kultuuriteooria professor Tiina Ann Kirss märgib, et pärast pea veerand sajandit iseseisvust on Eestis nii feminismi kui ka soolisuse suhtes palju väärarusaamu ning eelarvamusi. „Õppejõuna ja kodanikuna tõden, et siin on vaja valgustada, õpetada mõtlema, mitte reageerima. Alustada tuleb siinmaisest ajaloost, elu-olust, teadvustades, et kriisiolukordades muutub ühiskondlike soorollide paigalhoidmine justkui hädapiduriks. Tänapäeva neoliberaalses Eestis ei ole feministlikud vaated tingimata eneseteostuse käepikendus. On vaja küsida: miks on mitmel pool "heaks tavaks", et teismelised tüdrukud (ikka) koolis ei räägi, vaid kuuletuvad vaikselt? Kas vaesusel on Eestis naise nägu? Kas eakate naiste lesena veedetud vanaduspõlv ei peaks olema mitte laidetav viga, vaid kutse anda inimlikku abi? Kas märkame neid naisi, kelle hooldada on põdurad vanakesed või kes kasvatavad puudega last?“ küsis Kirss.
Venemaa Rahvamajanduse ja Avaliku Halduse Akadeemia filosoofiaprofessori Madina Tlostanovaplenaarettekande teema on feminismi arenguvõimalused postsotsialistlikes riikides. „Modernsuse sotsialistliku versiooni kokkuvarisemisega on feminism leidnud ennast keerulisest olukorrast, kus tuleb minna tagasi ja elada moderniseerimine ja emantsipatsioon läbi juba teist/kolmandat/neljandat korda, seekord neoliberalismi mõju all. Selle tagajärjel on unustatud kohalike naisliikumiste ajalugu, sh ka sotsialistlikule režiimile eelnenud arengud, ent ka vastuoluline nõukogude periood. Nõnda oleme pidanud taas alustama nullist, jäädes igavesti püüdlema järelejõudmist. Samal ajal on riigisotsialismi ehk patriarhaalse süsteemi ja kommunistliku ideoloogia tandemi kokkuvarisemine viinud paljudes postsotsialistlikes riikides konservatiivsete, rahvuslike ja väljaarvavate väärtuste domineerimiseni, mis jätab naised ilma isegi neist vähestest sotsiaalsetest tagatistest, mis neil olid riigisotsialismi tingimustes, pakkumata asemele midagi positiivset. Postsotsialistliku feministliku mõttekogukonna peamine ülesanne on kujundada postsotsialistlikku sookriitikat ja positiivset tulevikuprogrammi, mis ei põhine järelejõudmise püüdlustel ega intellektuaalsel asümmeetrial, vaid võrdsel dialoogil teiste feminismidega nii põhjas kui lõunas,“ sõnas Tlostanova.
Konverentsi peaesineja Duke’i Ülikooli kirjanduse, inglise keele ja teatriuuringute professori Toril Moiettekanne keskendub sooliste erinevuste kultuurilise või bioloogilise päritolu eritlemise mõttetusele ning seksismi ületamise võimalustele. „Enamikes olukordades ei ole vahet, kas ühe või teise erinevuse põhjuseks on bioloogia või kultuur või mõlemad. Oluline on aga see, kas oskame tõkestada seksismi selle kõigis vormides. Seksism on süsteem, milles meest võetakse kui Normi, subjekti, universaalset ja absoluuti, naist kujutatakse seevastu Teisena, suhtelise ja ainulisena. Me ei pea vaidlema selle üle, millest tulenevad täna kehtivad soolised erinevused. Pigem tuleb lõpetada naise muutmine Teiseks, luues selle asemel tõelise sugudevahelise vastastikkuse ja solidaarsuse. Selleks on vaja austada naiste vabadust ja mõista, et naised on inimeseks olemisel sama universaalsed ja tüüpilised kui mehed,“ ütles Moi.
Kahepäevasel konverentsil arutletakse kaasaegsete soouurimuslike ja feministlike lähenemiste abil soosuhete üle Eestis ja otsitakse lahendusi ebavõrdsuste vähendamiseks. Ettekanded hõlmavad mitmekülgset teemaderingi, näiteks: milline perepoliitika toetab samaaegselt nii kõrget sündivust kui ka naiste võrdväärset tööturupositsiooni? millised olid eestlaste pereväärtused varauusajal? kui levinud on seksuaalvägivald Eestis? kuidas toimivad soolised stereotüübid teaduses? milline on olnud Eestis feminismi suhe neoliberalismiga?
Konverentsi lõpetab ümarlaud teemal „Kuhu Eesti feminism läheb?”, millel vahetavad mõtteid konverentsi akadeemilise komitee liikmed Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi vanemteadur, soouuringute ajakirja „Ariadne Lõng“ peatoimetaja), Tiina Kirss, Raili Marling (Tartu Ülikooli amerikanistika dotsent ja võrdleva kirjandusteaduse vanemteadur, „Ariadne Lõng“ tegevtoimetaja) ning Mari-Liis Sepper (võrdõigusvolinik).
Konverents toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames, mida rahastatakseNorra toetustest 2009–2014.
Tutvu konverentsi kavaga võrdõigusvoliniku veebilehel!
Konverentsi on võimalik vaadata ka otseülekandena Postimehe veebis.
Lisainfo:
Nele Meikar
Võrdõigusvoliniku kantselei
Meedianõunik
+372 53 584 968