Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole volinikul võimalik praegu iga diskrimineerimisvaidlust lahendada, kuna kehtiva seaduse järgi oleks erinevatel gruppidel justkui erinevad õigused.
Näiteks, kui usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja hariduse omandamisel, (võrdse kohtlemise seadus § 2 lg 2), siis rahvuse, rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum. Diskrimineerida ei tohi ka sotsiaalhoolekandeteenuste, tervishoiuteenuste ja –toetuste, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja muude kaupade ja teenuste saamisel (VõrdKS § 2 lg 1).
Seega võib jääda kehtiva seaduse põhjal mulje, justkui diskrimineerimine on keelatud vaid teatud eluvaldkondades, kuigi keelatud on igasugune ebavõrdne kohtlemine.
«Olenevalt diskrimineerimise tunnusest ning eluvaldkonnast ei saa volinik teatud juhtumeid menetleda, diskrimineeritut abistada ega anda ebavõrdse kohtlemise osas arvamusi,» muretseb sotsiaalministeerium dokumendis, kus selgitab, miks on vajalik uus eelnõu välja töötada.
Näiteks ei saavat volinik aidata, kui tema poole on pöördunud puudega inimene, keda on haridusvaldkonnas ebavõrdselt koheldud. Samuti ei saavat volinik uurida juhtumit, kus homoseksuaalset inimest või eakat on koheldud ebavõrdselt üüriturul.
Sotsiaalministeerium nendib, et tegelikult ei ole voliniku arvamus hädavajalik kohtusse pöördumiseks, kuid volinik saaks eksperdina aidata nõu ja abiga.
Seni on volinik koostanud hagisid ja kaebuseid ning otsinud esindaja kohtumenetluse jaoks. Paljud diskrimineeritud aga ei soovi enda nimel kohtusse pöörduda, kuna kardavad negatiivseid tagajärgi.
«Kohtuvaidlused kestavad kaua, õigusabikulud on suured ning reaalne võimalus saada efektiivne õiguskaitse on tagasihoidlik,» hindab sotsiaalministeerium.
Kannatanu eest kohtusse
Senine kohtupraktika ei julgusta seega diskrimineeritut oma õiguste eest võitlema. Ka summad, mida kahju korral hüvitatakse, on väga tagasihoidlikud, nendib ministeerium. Samuti on suur risk, et kohus ei arvesta soolise võrdõiguslikkuse seadust ega võrdse kohtlemise seadust, vaid lahendab vaidluse muu sätte järgi.
Nii teeb ministeerium ettepaneku muuta seadust, et volinik saaks enda nimel kohtusse pöörduda ja nõuda kannatanu eest kohtu kaudu soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse täitmist.
Teine probleem on see, et volinikul pole pädevust diskrimineerimisvaidluse pooli lepitada. Sellega peaks tegelema õiguskantsler.
«Kannatanute huvide seisukohast oleks kõige ökonoomsem ja parem kui lepitusmenetluse viib läbi volinik ning ei pea pöörduma eraldi õiguskantsleri poole,» pakub välja ministeerium.
Lisaks leiab ministeerium, et volinik peaks teostama järelevalvet ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise üle.
Vaja juurde üle 120 000 euro
Hetkel on ministeerium alles teada andnud, et kavatseb muudatuste ellu viimiseks töötada välja eelnõu ja ootab arvamusi.
Volinikule kohustusi juurde pannes peab suurenema aga ka rahastus, leiab ministeerium. Juba praegu olevat voliniku kantselei ressursid puudulikud, kuid pöördumiste arv samas suureneb.
Praeguse voliniku hinnangul on juurde vaja 120 000 eurot lisaraha aastas (tööjõukulu – 60 000 eurot, majandamiskulu – 60 000 eurot).
2014. aasta aruandest selgub, et riigieelarvest eraldati voliniku kantseleile üle 160 000 euro (sh. 81 955 eurot tegevuskuludeks, 74 311 eurot personalikuludeks). Norra toetusena saadi kokku veel üle 150 000 euro.
Veel selgub ülevaatest, et mullu pöörduti voliniku poole 192 korral, et anda teada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest. Seda on 76 pöördumise ehk 65 protsendi võrra rohkem kui 2013. aastal. Mullu mõisteti voliniku kantselei töö tulemusel (nõustamine, vaidlustes õigusabi andmine) diskrimineerimisohvritele välja ligikaudu 70 000 eurot.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna nimetas 3. juulil uueks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikuks Liisa Pakosta, kes alustab tööd 3. oktoobrist.
Praeguse võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku Mari-Liis Sepperi viieaastane ametiaeg lõpeb 2. oktoobril. Sepper ise uuesti sellele kohale ei kandideerinud, kuna soovib pühenduda akadeemilisele tegevusele.
Kommentaarid
Maavalitsused
«Maavalitsused toetavad võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuses toodud põhimõtteid,» kommenteeris Hiiu maasekretär Piret Sedrik. Küll aga toodi välja, et arusaamatuks jäi eelarve osa. «Seal ei ole lahti kirjutatud põhjuseid – millest tuleneb võrdõigusvoliniku kantselei vajadus lisaressursi eraldamiseks (majanduskulu 60 000 eurot). Seega peame vajalikus kaaluda enne muudatusi täiendava analüüsi vajadust.»
Politsei- ja piirivalveamet teatas, et ei esita täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kapäästeamet teatas, et neil ettepanekud puuduvad.