Skip to main content

UURING: Meeste ja naiste võrdõiguslikkust toetavad hoiakud on ühiskonnas veidi tugevnenud. Sotsiaalministeerium Pressiteade 21. märts 2017

Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest.

Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ning õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele. Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide mõju nõrgenemisest, kuid muutused on olnud pigem väikesed.

Meeste positsiooni tänases Eesti ühiskonnas ning nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Monitooring näitas, et naistel on meestega võrreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebavõrdse kohtlemisega töökohal ning samuti on alaealiste lastega peredes naistel sagedamini raskusi töö- ja pereelu ühitamisel kui meestel. Keeruliseks osutub näiteks tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes käimine.

„Töö tegemise viisid on seoses tehnoloogia arenguga muutumas üha paindlikumaks ning sellega seoses muutub ka perede elukorraldus. Riik peab käima muutustega kaasas, mistõttu oleme välja töötanud eelnõu, et vähendada soolist palgalõhet ning tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine tööturul,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ministri hinnangul tuleb pidevalt tööd teha ka tööandjate hinnangute ja hoiakutega, sest hoolimata riikliku kontrolli olemasolust peab võrdse palga maksmise kohustuse täitmises olema veendunud ennekõike tööandja ise.

2013. aastal arvas 62% ja 2016. aastal 49% vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karjäärivõimalusi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riik töö ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. „Selleks, et mehed saaksid panustada rohkem hoolduskoormuse jagamisse, muudame olulise sammuna vanemapuhkuse paindlikumaks. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused töölkäimiseks,“ ütles minister.

Monitooringu andmetel ei ole soolist palgalõhet soosivad hoiakud elanikkonnas levinud. 95% küsitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on kuulnud 69% elanikkonnast, kellest omakorda 64% peab seda suureks probleemiks.

Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv. Igapäevad rutiinsed majapidamistööd on enamikus peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Naistest 27% ja meestest 18% oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast või elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast.

Kuigi meeste osavõtt igapäevastest rutiinsetest majapidamistöödest on pigem vähene, siis lastega tegelemisest võtavad suures osas lastega peredest osa ka mehed. Ajalises võrdluses on vähenenud arvamus, mille kohaselt peaks peres olema peamine leivateenija mees: tänavu arvas nii 18%, 2013. aastal 26%.

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas. Käesoleva monitooringu küsitlustöö viidi läbi sügisel 2016.

 

Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tellijaks on Sotsiaalministeerium, uuringut rahastati Norra finantstoetuste programmist „Sooline võrdõiguslikkuse ning töö ja pereelu tasakaal“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.

 

Uuringu raport on kättesaadav sotsiaalministeeriumi kodulehel.

 

Lisainfo:

 

Silvia Peets

Meediasuhete nõunik

Sotsiaalministeerium

626 9751 / 5341 6977

press@sm.ee/ silvia.peets@sm.ee

www.facebook.com/sotsiaalministeerium