Uuest aastast jõustusid muudatused töökeskkonna korralduses
Sotsiaalministeerium Pressiteade 3.jaanuar 2019
Selle aasta jaanuarist jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis tühistavad mitmed ajale jalgu jäänud ning ebaselged töökeskkonna nõuded. Muudatustega kaasajastati töötajate tervisekontrolli korraldamist, töötajate juhendamist ja väljaõpet, esmaabi ettevõttes ning tööõnnetuste uurimist.
„Töökeskkonnal, kus veedame suure osa päevast, on oluline mõju inimeste tervisele ja heaolule, mistõttu peame hoolitsema selle eest, et töökeskkond oleks töötajate tervist hoidev,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Ohutu töökeskkonna loomine ning töökeskkonnas ohutult käitumine on paljuski tööandja ja töötaja kätes, kuid ka riik peab kujundama töökeskkonnapoliitika, mis motiveeriks ja toetaks tööandjaid ja töötajaid tööohutusega tegelema ja kaitsma töötaja tervist vahetut mõju omavate ohtude eest.“
Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning teatud ohutegurite, näiteks kantserogeenide ja asbesti esinemisel töökeskkonnas, tuleb töötajal tervisekontrollis käia enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi nelja kuu jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.
Töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi korraldus muudetakse ettevõtte vajadustest lähtuvaks. Näiteks on tööandjal edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle. Samuti on tööandjal rohkem paindlikkust esmaabiandja määramisel ja esmaabivahendite valikul.
Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb paika panna konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine.
Selleks, et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, seatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile ülempiir – töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei seata.
Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm.
Loe lähemalt: http://www.sm.ee/et/tootervishoiu-ja-tooohutuse-seaduse-kaasajastamine
Teate edastas:
Silvia Peets
Meediasuhete nõunik
Sotsiaalministeerium
626 9751 / 5341 6977