Jagamismajandus kui võimalus e-riigile sotsiaalhoolekande ja tööotsingute ümberkujundamisel

Pressiteade, Helpific 12.06.2019

Sellel nädalal kohtusid idufirma Helpificu eestvedamisel Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti, Eesti Töötukassa, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tallinna Linnavalitsuse esindajad. Helpificu kaasasutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi tutvustas IKT (informatsiooni – ja kommunikatsioonitehnoloogia) ning jagamismajanduse platvormide võimalusi, et suurendada erivajadusega inimeste, eakate ja töötute sotsiaalset kapitali, paremat integratsiooni ühiskonda ning lisatoe võimalusi kohalikele omavalitsustele avalike teenuste pakkumisel.

Üks kohtumise eesmärke oli arutada ka võimalusi, kuidas tuua sotsiaalhoolekandesse, kus valitseb tugev nn iseseisva elu teenuste (isiklik abistaja, transport, abi kodustes toimingutes) defitsiit, lisaressursse inimkapitali näol, ning kuidas saaksid töötud osaleda tööturul jagamismajanduse põhimõtete kohaselt ilma töötuskindlustusstaatust ning sellega kaasnevaid toetusi ja hüvitisi kaotamata.

Eestis kui e-riigis on väga tugev iduettevõtete ökosüsteem. Digitaalne „tsunami“ on läbinud panganduse, transpordi, majutuse jne – samas on sotsiaalne sektor nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil jäänud „vaese kutsika“ rolli. Kuid ka digitaalsed platvormid võivad sotsiaalsektoris rakendada kogukondlikke ressursse nt erivajadusega inimeste suurema iseseisvuse ja heaolu tagamiseks. Jagamismajandus (Bolt, TransferWise jne) on üks kiiremini kasvavaid majandusvorme ja tõusev trend, kuid sotsiaalhoolekandes on täielik potentsiaal seni kasutamata.

Keiu Roosimägi peab oluliseks koostööd erinevate sektorite vahel, eesmärgiga kohandada teenused vastavalt kodanike uutele harjumustele ja vajadustele. „Kodanikud ei ole ega taha olla passiivsed tarbijad – erivajadusega inimesed koostöös kohalike omavalitsuste ning riigiga loovad andmeplatvorme, kus saavad kokku abivajajad ja abipakkujad. Digitehnoloogia kasutuselevõtt annab kodanikele tagasi nende hääle ja võimu ning seeläbi suureneb ka kodanike usaldus riigi vastu,” ütleb Roosimägi.

Infotehnoloogilisel ajastul on võimalik saada sotsiaalteenuseid mugavalt ja kiirelt, kombineerides tasulised ja vabatahtlikud teenused. Üheks digitaalse kultuuri märksõnaks on ka vaba turg teenuste osutamisel ja tarbimisel. Tehnoloogia areng võimaldab kokku viia tarbijad ja pakkujad ning soodustab turu tekkimist väga suurel skaalal. Paindlikud töövõimalused on olulised vähemkindlustatud ühiskonnagruppide jaoks (noored, püsiva töökohata inimesed, vanemaealised jne). Majandusele tervikuna tekitab jagamismajandus pigem turgu juurde, meelitades ligi ka neid tarbijaid, kes varem antud teenust ei kasutanud (liiga kõrge hind, ebamugav tarbida, toote/teenuse mittesobivus vms).

Digitaalsed platvormid võimaldavad saada teenust ja teavet kiiresti, mugavalt ning turvaliselt, on kohandatavad väheste piirangutega ning globaalselt kiiremini ja lihtsamini skaleeritavad kui nn offline lahendused.

Täna on erivajadusega inimestel nt isiklike abistajatega lepingulised suhted, kuid alternatiivseks lahenduseks on isiklik eelarve. „Ei ole vaja üle reguleerida erivajadusega inimese elu. Erivajadusega inimestel on õigus võtta vastu otsuseid ja kasutada oma isiklikku eelarvet vastavalt oma vajadustele – selles seisnebki iseseisvus,” rõhutab Roosimägi.

Helpificu kaks toodet on inimeselt inimesele lahendus ja kolmnurklahendus, milleks on Helpific Professional – uus funktsioon, mis aitab spetsialistidel luua tugivõrgustiku abivajajate, vaimse tervise häirega inimeste või eakate ümber. Milleks Helpific veel hea on? Omastehooldajad soovivad aeg-ajalt puhata ning veebiplatvormi kaudu on võimalik tellida paariks tunniks abistaja. Vahel on soov erivajadusega inimesel minna kontserdile, aga sotsiaaltöötaja ei tule kaasa, sest tema tööpäev on läbi.

Andmeplatvormide turvalisus on tagatud ID kaardiga autentimise süsteemi kaudu, platvormidel on võimalik teenuse osutajaid kommenteerida ja tagasisidestada. Kiire tagasisidestamine võimaldab platvormi omanikul disainida teenused vastavalt tarbija vajadustele, märkimisväärne roll on dialoogil teenuse ja selle kasutaja vahel. Seega on kodanikul võimalus teenuseid mõjutada ja parandada. Teenused on nähtavad, projekteerimis/disainiprotsess algab kasutajate vajadustest.

Digitaalse kultuuri võidukäiguks sotsiaalhoolekandes on vajalikud sotsiaalsed, poliitilised ja seadusandlikud muudatused. Strateegiline koostöö hõlmab sidusust erinevate organisatsioonide vahel ning arutelusid töörühmades.