PRESSITEADE: Kaasame töötud jagamismajandusse!
Heinakuu töisel nädalal, mil paljud ametnikud ja linnakodanikud nautisid suvepuhkust, kohtusid jagamismajanduse platvormide esindajad Keiu Roosimägi (Helpific) ja Kristjan Vanaselja (Goworkabit) Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega, et arutada võimalusi, kuidas läbi liberaalsemate meetmete aidata kaasa pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse leevendamisele,sotsiaalse kaasatuse edendamisele ja luua paremaid võimalusi iseseisva majandusliku toimetuleku suurendamiseks. Üheks võimaluseks on nn tööampsud, kus töötu saab teha ühekordseid tööotsi jagamismajanduse platvormide kaudu, tundmata hirmu töötu staatusega kaasnevate teenuste, toetuste ja hüvitiste kaotamise ees.
Poliitikauuringute keskus Praxis on välja toonud, et Eestis on töötuse puhul probleemiks ebapiisav sotsiaalne kaitse, mis ei kindlusta inimesele majanduslikku toimetulekut tööotsimise ajal ja ei hoia ära inimeste vaesusesse langemist.
Analüüsi “Töötuskindlustuse põhimõtete analüüs vaesuse ennetamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks” kohaselt töötute suure vaesusriski põhjusteks on esiteks madal katvus, mille tõttu hüvitist või toetust saab väike osa töötutest. Näiteks 2018. aastal sai üksnes 33% uutest registreeritud töötutest töötuskindlustushüvitist ja 26% töötutoetust. Kõikidest registreeritud töötutest said 2018. aastal töötuskindlustushüvitist või töötutoetust keskmiselt 47% (Töötukassa 2018). Ka OECD riikides (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) laiemalt on probleemiks madal ja vähenev tööotsijate kaetus töötushüvitistega, mis omakorda on toonud kaasa kasvava sissetulekute ebavõrdsuse. Seoses uute töövormide laienemisega ja võimaliku töökohtade kadumisega – tehnoloogiline areng ja digitaliseerimine, on töötushüvitised ja nende katvus muutunud järjest olulisemaks küsimuseks.
“Helpific osutab teenust eakatele ja erivajadusega inimestele, kuid tihtilugu on abistajatest puudus. Poes käimine, transport, majapidamistööd, saatmine üritustel ja vabaajategevustel on olukorrad, mis ei vaja professionaalset sekkumist. Nii on meil võimalik sotsiaalhoolekandesse sisse tuua täiendavat inimressurssi, mis aitab leevendada teenusteosutajate (abistajate) puudujääki sotsiaalhoolekandes,” lausub Helpificu asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi.
Eestis saab tööampse teha veel näiteks sõidujagamises (Uber, Bolt) või tööamspuportaal Goworkabit vahendusel – pakkumisel on peamiselt lihttööd, mis ei vaja suuri kogemusi.
Varasemalt on välja toodud, et tööampsundus võiks lausa olla riiklik prioriteet kui ka, et koostöömajandus on kui eksam e-riigile. Ilmselgelt nõuavad aga ka uued liberaalsemad lahendused poliitilisi otsuseid ning seadusandlikke muudatusi. See hõlmab ka piirangute seadmist (nt periood, mille kestel võib tööampse teha või tööampsude tundide arv kuus), muuhulgas ka näiteks lihtsustatud maksustamist, mis võib osutuda võimalikuks läbi ettevõtluskonto, mille saab avada füüsiline isik ja millele laekunud summalt on maksumäär 20 protsenti ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas. Maksukohustuse suuruse arvutamiseks esitab krediidiasutus Maksu- ja Tolliametile elektroonsel kujul andmed iga maksumaksja ja iga tema ettevõtluskontole laekunud summa kohta. Maksu- ja Tolliamet arvutab ettevõtlustulu maksu summa ja edastab selle krediidiasutusele, kes broneerib Maksu- ja Tolliametilt saadud informatsiooni alusel maksumaksja ettevõtluskontol maksukohustuse suurusele vastava summa.
Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitikajuhi Kadi Kanarbiku sõnul on ministeerium alustanud väljatöötamiskavatsuse protsessi – töötuskindlustuse seaduse ja töötturuteenuste ja -toetuste seaduse jt seaduste seaduseeleelnõude väljatöötamist.
Kohtumise käigus nõustusid kõik osapooled, et töötuskindlustushüvitise saamise ajal tööampsude tegemine ei tohi soodustada töötuks olemist. Ajutiselt motivatsiooni kaotanud või erivajadusega inimesed ei tohiks teha selliseid lihttöid, mis alandavad nende enesehinnangut ning teevad raskemaks “päris” tööle naasmise. Samuti võib tööandjatel olla mugav kasutada ära eneseusu kaotanud inimesi, kes on lisaks kõigele veel arvel Töötukassas.
Link: https://web.helpific.com/2019/07/18/kaasame-tootud-jagamismajandusse/
Teie küsimustele vastame:
Keiu Roosimägi
(+372) 53 477 636