Sotsiaalkindlustusameti uudiskiri, oktoober 2019

REHABILITATSIOONI UUDISED Algas rehabilitatsiooniprogrammi piloot eakate inimeste füüsilise ja vaimse võimekuse toetamiseks
Elin-Külliki Kruusmaa, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse arendusspetsialist

Märtsis teavitasime, et valminud on rehabilitatsiooniprogramm, mille eesmärk on parandada mitme tervisemurega eakate elukvaliteeti, osalemis- ja tegutsemisvõimet, sotsiaalset aktiivsust ja iseseisvat toimetulekut. Programm kestab üheksa kuud. Tulevaste klientide põhiprobleemid olid halvenenud mälu, liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingutes, vähenenud suhtlemisaktiivsus ning motivatsiooni- ja meeleolulangus.
 
Programmi tulemusel soovitakse toetada eakate inimeste võimalikult pikaajalist, vähemalt üheaastast iseseisvat toimetulekut ja vähendada lähedaste hoolduskoormust. Programmi üks suurimaid väärtusi on see, et lisaks inimesekesksetele individuaal- ja rühmategevustele toetatakse inimest, tema lähedasi ja kohaliku omavalitsuse spetsialiste võrgustikutöö meetodil.
 
Sotsiaalkindlustusamet otsis programmi piloteerima kuni kuut rehabilitatsiooniasutust. Igal piloteerijal oli kohustus kaasata kuni kuus programmi sobivat eakat. Mais ja juunis avaldati hankes osalemise pakkumuskutse lausa kahel korral, sest teenuseosutajad kõhklesid pakkumust esitamast. Kuna pakkuja rehabilitatsioonimeeskonda pidid kuuluma sotsiaaltöötaja, füsioterapeut, psühholoog, tegevusterapeut ja õde, oli sagedasem pakkumuse esitamisest keeldumise põhjus tegevusterapeudi puudumine või füsioteraapiateenuse vähene maht programmis, millega seati kahtluse alla programmi efektiivsus liikumispiirangutega klientide puhul.
Juulis jõudis sotsiaalkindlustusamet hankelepingute sõlmimiseni järgmiste partneritega: MTÜ Kristiine rehabilitatsioonikeskus ja MTÜ Tugi- ja koolituskeskus Usaldus Tallinnas, MTÜ Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskus Võrumaal, SA Jõhvi haigla Ida-Virumaal, MTÜ Virumaa tugiteenused Lääne-Virumaal ja MTÜ Sotsiaalne kaasatus Pärnus.
 
Tänaseks on partnerid kliendid leidnud ja käsil on programmi sissejuhatavad tegevused. Esimene kogemuskohtumine on planeeritud oktoobri teise poolde. Seejärel saame anda programmi hoovõtuperioodi kohta juba täpsemalt infot, sest hiljemalt oktoobris algavad individuaal- ja rühmateenused.
 
Programmi koostamist ja piloteerimist rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest. Haridusnõuded rehabilitatsioonis
Ewe Alliksoo, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talitusejuhataja
 
Alates 1. jaanuarist 2020 hakkab rehabilitatsioonimeeskonnale kehtima uus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) nõue. Selle kohaselt peab vähemalt üks rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olema läbinud valdkonna eest vastutava ministri määrusega (määrus 67) kehtestatud rehabilitatsioonivaldkonna koolituse või rehabilitatsioonivaldkonna koolituse õppekava moodulites nimetatud ained.
 
Koolitusena lähevad arvesse Astangu RAKK üksuse, sotsiaalkindlustusameti ja 2009. aastal Pärnu kolledži juures toimunud koolitused, mille õppekava vastab kehtestatud määrusele. Arvestame nõude täitmisena eriala õpingute raames omandatud aineid tingimusel, et need on läbitud vähemalt samas mahus.
 
Ülevaate saamiseks oleme palunud kõigil meeskondadel märkida koolituse läbinud spetsialistid MTRis. Spetsialisti registreerimise juhise leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehel teenuseosutajate rubriigis.
 
Samuti peab peab meeskond alates 1. jaanuarist 2020 vastama SHS § 68 lõikes 6 sätestatud nõetele. Eelkõige mõjutab see nõue tegevusteraapia assistente, kellele hakkab kehtima kõrgharidusnõue.
 
Kõigi nõuetele mittevastavate teenuseosutajatega võetakse ühendust. Kui selgub, et spetsialist on koolitust läbimas, lepitakse kokku, mis ajaks peab tal olema koolitus läbitud. Asutused, kelle meeskonnad ei täida nõudeid, ei saa kahjuks jätkata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisega. Kogemusnõustajate read täienevad
Elin-Külliki Kruusmaa, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse arendusspetsialist

Suve keskel, magusaimal puhkuste ajal otsis sotsiaalkindlustusamet partnerit, kes korraldaks ja viiks läbi erineva puudega inimeste kogemusnõustajate baaskoolituse. Koolituse algusajaks planeeriti sügist. Koolitus toimub sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“ (RT I, 10.07.2018, 7) alusel. Koolituse pikkus on 182 akadeemilist tundi ning koolitus koosneb auditoorsest õppest, praktikast ja iseseisvast tööst õppekirjandusega.
 
Koolitusele oodati kandideerima eelkõige tõsise füüsilise puude või haigusega, diabeediga ning alko- ja narkosõltuvusest vabanenud inimesi. Koolitusele kandideerimise eeliseks oli elu- (ja töö)koht väljaspool Tallinna ja Tartut, sest need piirkonnad on kogemusnõustajatega üsna hästi varustatud. Koolituse sihtrühma määratlemisel küsiti töötukassa, kogemusnõustajate koja ja erivajadustega inimeste ühenduste ettepanekuid.
 
Sotsiaalkindlustusameti koolituse läbiviimiseks laekus kolm küllalt võrdset pakkumust, mille hulgast osutus edukaks Loov Ruum Koolitused OÜ. Tänaseks on võitjaga sõlmitud hankeleping ja hetkel tehakse kogemusnõustajateks kandideerijatega intervjuusid.
 
Programmi koostamist ja piloteerimist rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest. Lastele suunatud integreeritud teenuste mudeli ja lapse abivajaduse tuvastamise töövahendi piloteerimine
Alice Juurik, sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni talituse arendusspetsialist Märtsis kuulutas sotsiaalkindlustusamet välja konkursi, et leida partnereid, kes katsetaksid erivajadusega laste abistamisel uut hindamise ja toe korraldamise mudelit. Uue teenusemudeli eesmärk on saavutada olukord, kus laps ja tema pere saavad kiiremini ja mugavamalt vajalikku tuge. Uues mudelis kaovad dubleerivad hindamised. Last hindab ühe asutuse spetsialist, kes arutab lapse vajadused läbi teiste valdkondade spetsialistidega. Eri valdkondade teenuseid integreerides tagatakse olukord, kus last ja perekonda vaadeldakse tervikuna. Abi korraldatakse eri valdkondade spetsialistide koostöös lapse igapäevases keskkonnas. Töökorralduse mudeleid testides on toe tagamisel keskne roll kohalikul omavalitsusel. Kohaliku omavalitsuse töötaja täidab juhtumikorraldaja rolli. Ta koordineerib vajaduste hindamise protsesse, on kõigi osapoolte vahel kontaktiks, korraldab vahehindamisi jne. Uut teenusemudelit hakkavad piloteerima järgmised omavalitsused ning nende tervishoiu- ja rehabilitatsioonivaldkonna koostööpartnerid: Saaremaa vallavalitsus (partnerid Kallemäe kool, SA Kuressaare haigla, Kuressaare perekodu), Võru ja Kambja vallavalitsused (partnerid OÜ Varajase kaasamise keskus, SA Tartu ülikooli kliinikum, Dr Aune OÜ), Kuusalu vallavalitsus (partnerid MTÜ Papaver, OÜ Kuusalu tervisekeskus), Tartu linnavalitsus (partnerid SA Agrenska fond, SA Tartu ülikooli kliinikum), Haapsalu linnavalitsus (partnerid MTÜ Papaver, TÜ Haapsalu perearst Helle Saarsoo), Rakvere vallavalitsus (partnerid MTÜ Lumi teraapia, Sõmeru perearstikeskus, Sõmeru lasteaed, OÜ Rakvere laste tervisekeskus), Väike-Maarja vallavalitsus (partnerid MTÜ Virumaa tugiteenused). Kohalikele omavalitustele on toeks piirkondlikud Rajaleidja keskused. Augustist alustati laste kaasamisega integreeritud teenuste mudelisse ning kohaliku omavalitsuse tasandil juhtumikorraldusega. ERIHOOLEKANDE UUDISED Erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisest
Helen Alton, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse nõunik

Alates aprillist hindavad erihoolekandeteenust taotlevate psüühikahäirega inimeste iseseisva toimetuleku ja toetusvajadust sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad. Hinnatakse seitset eluvaldkonda: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis, hõivatus, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ning igapäevatoimingud.
 
Varem tuli erihoolekandeteenuse taotlemisel esitada mitmeid lisadokumente nagu rehabilitatsiooniplaan või psühhiaatri hinnang, mille kogumine võis kesta kuid. Alates aprillist teeb sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja hindamisele tuginedes otsuse, millistes eluvaldkondades inimene abi vajab ning milliste abimeetmetega saab teda kõige paremini aidata. Seetõttu on keskmine menetlusaeg taotlusest otsuseni oluliselt lühem. Teenusele jõudmise teekond on muutunud inimese jaoks selgemaks ja lihtsamaks.
 
Aprillist maini esitati sotsiaalkindlustusametile üle 620 erihoolekandeteenuse taotluse. Kui maikuuks oli läbi viidud 91 hindamist, siis juuli lõpus oli hindamiste arv tõusnud 438-ni. 
 
Tänu muudatustele saame koostöös omavalitsuse sotsiaaltöötajaga suunata inimese just talle vajaliku teenuse või abini. Teenuseosutaja saab koostada vastavalt teenuse iseloomule ja inimese vajadusele personaalse tegevus- või hooldusplaani eluvaldkondades, milles tuvastatakse hindamise käigus inimese toetusvajadus.
 
Põhjalike kokkuvõtete tegemiseks on veel vara, kuid esialgseid numbreid kokku võttes näeme juba praegu, et hindamise põhjal on otsused selgemad ja kõigile osapooltele täpsemad. Gripivastane vaktsineerimine üld- või erihooldekodu elanikele
Mari Kalbin, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna spetsialist

Eestis tegutseb sotsiaalkindlustusameti andmetel 212 üld- ja erihoolekandeasutust, kus on 10963 inimest. Perearsti- ja eriarstiteenuse kättesaadavus on korraldatud hoolekandeteenuse osutaja ja kliendi lähedaste koostöös. Terviseameti 2016. aasta uuringu andmetel oli ligi 40% hooldekodu kliendid ühe perearsti nimistus ning perearst tegi hooldekodusse regulaarselt visiite. Pooltes hooldekodudes on tervishoiuteenused keskselt korraldamata. Teenust korraldatakse juhtumipõhiselt, kaasates inimeste lähedasi ja vajadusel kohalikku omavalitsust. On ka hooldekodusid, kus puudub teave tervishoiuteenuse osutamise tagamisest.
Kõik hooldekodude inimesed kuuluvad mõne perearsti nimistusse, kes peab neile soovi korral tagama immuniseerimise. Perearstid vastavad ka immuniseerimise korraldamise nõuetele ning tagavad vaktsiinide ja immuunglobuliinide soetamise, jaotamise, säilitamise ja veo ning külmaahela toimimise korra. Seda arvesse võttes on Eesti Haigekassa lisanud oma teenuste loetellu gripivastase vaktsineerimise üld- või erihooldekodus, koodiga 3096. Gripivastast vaktsineerimist saab teostada kõigile inimestele, kes elavad antud ajahetkel üld- või erihooldekodus. Gripivastase vaktsineerimise viivad läbi hooldekodus elavate inimeste perearstid või hooldekodu teenindav perearst. Haigekassa tasub perearstile kogu vaktsineerimisega kaasnenud kulu. Hooldekodu elanikelt ei tohi võtta vaktsineerimise eest lisatasu.
Vaktsineerimise teostamise lepivad hooldekodudega kokku perearstid. Üld- või erihooldekodudes elavatelt inimestelt või nende lähedastelt küsitakse gripivastase vaktsineerimise teostamise kohta kirjalik nõusolek. Lõpliku otsuse vaktsineerimise teostamise kohta hooldekodu elanikule teeb vastavalt nende terviseseisundile tervishoiutöötaja, kes vastutab vaktsineerimise läbiviimise eest.
Hetkel on hangitud 9000 doosi vaktsiini (VaxigripTetra süstesuspensioon süstlas intramuskulaarne 1annust 0.5ml N1, ravimikoodiga 1606935). See ladustati lepingujärgselt 2019. aasta septembri lõpuks terviseameti hallatavasse kesklattu.
Perearstile väljastatakse vaktsiinid analoogselt teiste immuniseerimiskavas olevate vaktsiinidega.
Eesti Haigekassa loodab, et perearstid ja hooldekodud suhtuvad oma patsientide ja hoolealuste gripivastase ennetustegevuse teostamisse mõistvalt.
 
Võtke küsimuste korral julgelt ühendust mari.kalbin@haigekassa.ee. Kohalikes omavalitsustes asutakse katsetama uut erihoolekande teenusmudelit
Kärt Saarsen, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse projektijuht
 
Kohalikud omavalitsused asuvad oktoobris katsetama uut ja inimesekesksemat mudelit, millega korraldada psüühilise erivajadusega inimestele teenuseid. Teenusmudeli piloteerimise eestvedaja on sotsiaalkindlustusamet, kes leidis konkursiga kohalike omavalitsuste hulgast partnerid. Konkursi tulemused on nüüdseks selgunud ning mudelit asutakse katsetama Tallinna linnas, Kose vallas, Jõelähtme vallas, Kohila vallas, Kohtla-Järvel, Lüganuse vallas ning Haapsalu ja Lääne-Nigula valla koostöös.
Psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatakse uues teenusmudelis abi ühe tervikliku teenuspaketina, mis kujuneb abivajaja toetamiseks vajalikest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste tegevustest. Abi andmist korraldab kohalik omavalitsus, kes kaasab oma piirkonna inimeste toetamiseks vajalikud teenusepakkujad. Teenusmudeli testimise märksõnadeks paindlikkus nii abi vajava inimese kui ka kohaliku omavalitsuse seisukohast. Projekt annab omavalitsustele inimeste abistamiseks lisavõimalusi ning laseb arendada elanikele vajalikke teenuseid, kaasates nii kohalikke teenuseosutajaid kui ka kaugemaid partnereid.
Mudelit katsetatakse aastatel 2019–2021. Selle aja jooksul osutatakse teenuseid kuni 700 tööealisele psüühilise erivajadusega inimesele. Projekti kogumaht on kuni 7,4 miljonit eurot.
Sotsiaalkindlustusametil on kavas viia lähiajal läbi ka erihoolekande teenusmudeli piloteerimise konkursi teine voor. Nii saaksid teisedki omavalitsused katsetada alates 2020. aasta algusest psüühilise erivajadusega inimeste teenuste uut korraldusmudelit. Info järgmise konkursivooru väljakuulutamise kohta avaldatakse sotsiaalkindlustusameti kodulehel ja mujal. Kohalikke omavalitsusi teavitatakse sellest ka otse.
Teenusmudeli katsetamise infot saab sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse projektijuhtidelt Pille Soonmannilt (Pille.Soonmann@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5383 4488) ja Kärt Saarsenilt (Kart.Saarsen@sotsiaalkindlustusamet.ee, 5334 0328), samuti sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.
Teenusmudelit piloteeritakse Euroopa sotsiaalfondi projekti „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine“ raames. Haritud tegevusjuhendajad aitavad tagada erihoolekandeteenuse kvaliteetsema osutamise
Katrin Tsuiman, sotsiaalkindlustusameti erihoolekande talituse nõunik
 
Uuest aastast ei saa enam inimesed, kellel on põhiharidus või kes pole läbinud tegevusjuhendaja koolitust, töötada erihoolekandeteenuste tegevusjuhendajana. Kutse omandamise tähtaega on korduvalt pikendatud ja töötajatel on olnud aega omandada nõutavad kutsealased pädevused.
 
Alates 1. jaanuarist 2020 saavad  erihoolekandeteenuste tegevusjuhendajatena töötada vähemalt keskharidusega ja erialase tegevusjuhendaja baaskoolituse läbinud inimesed. Tegevusjuhendajatena saavad töötada ka sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud erialase haridusega spetsialistid: sotsiaaltööalase kutse- või kõrgharidusega sotsiaaltöötajad, kõrgharidusega eri- ja sotsiaalpedagoogid, tegevusterapeudid, kutse- või kõrgharidusega vaimse tervise õed ja kõrgharidusega psühholoogid.
 
Sotsiaalkindlustusamet on teadlik, et osad lepingupartnerite juures töötavad tegevusjuhendajad ei ole 1. jaanuariks 2020. a omandanud  teenuseosutamiseks vajalikku haridust. Nendel juhtudel võtab sotsiaalkindlustusamet teenuseosutajatega ühendust ja uurib haridusnõuete täitmata jätmise põhjuseid. Meile on teada, et käesoleval õppeaastal on mitmetes õppeasutustes oma õpinguid alustanud või lõpetamas vähemalt 362 tegevusjuhendajat, et täita haridusnõudeid ning pakkuda teenusekasutajatele professionaalsemat abi. Kui asutuse tegevusjuhendaja on koolitust läbimas, siis lepitakse kokku, mis ajaks see kavandatakse. Kõigil teenuseosutajatel tuleb haridusnõuete täitmise kohta teha vastav muudatus ka majandustegevuse registris. Teeme uuel aastal haridusnõuete täitmise kohta regulaarselt järelevalvet ning jälgime registrist, kas kokkulepped haridusnõuete täitmise kohta on täidetud.
 
Tegevusjuhendajad, kes ei vasta seadusega kehtestatud haridusnõuetele ega ole asunud nõuet täitma, ei saa edaspidi erihoolekandeteenustel tegevusjuhendajatena töötada.
 
Sotsiaalministeerium on kavandamas seaduse täiendust, mille kohaselt on alates 1. jaanuarist 2020 tööle asunud tegevusjuhendajal aega tegevusjuhendajate koolituse läbimiseks kuni kaks aastat. ABIVAHENDITE UUDISED Olulisemad muudatused alates 1.10.2019
Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik

Alates 1. oktoobrist 2019 jõustus abivahendite määruse muudatus, milles on tehtud erinevaid täiendusi.
Ühe suure muudatusena täiendati oluliselt nende abivahendite loetelu, kus puudub korduva tõendi vajadus. Pärast muudatust jääb korduva tõendi vajadus 41 abivahendi puhul (sh madratsid lamatiste vältimiseks, seisuraamid, jalatsid, kuulmisaparaadid).
 
2019. aasta jaanuaris jõustunud muudatustega kaotati uriini absorbeerivate abivahendite kordustõendi vajadus vanaduspensioniealistel inimestel, sest selle sihtrühma vajadus enamasti ei muutu. Muudatus on ennast praeguseks tõestanud, lihtsustades uriini absorbeerivate abivahendite kättesaadavust ning vähendades eelkõige perearstide töökoormust tõendite väljastamisel. Seetõttu laiendatakse erisust ka tööealistele inimestele. Seega, kui tööealine inimene on eelnevalt ostnud uriinipidamatuse abivahendeid ja tema isikliku abivahendi kaardil on selle kohta kanne olemas, ei pea ta uut arstitõendit esitama.
 
Vanaduspensioniealistel inimestel tehti täiendav muudatus, millega kaotati uriinipidamatuse abivahendite esmase tõendi vajadus. See tähendab, et vanaduspensioniealine inimene ei vaja mähkmete vajaduse tekkimisel üldse esmast tõendit.
 
Sihtrühmi läbivalt kaotati kordustõendi esitamise vajadus ka puusaproteesidel, siibritel, püsikateetritel, ühekordsetel kateetritel, peenisekatetel, vanni- ja dušitoolidel, vanni-, duši- ja mähkimislaudadel, ühe ja kahe käega käsitsetavatel käimisabivahenditel, autokohandustel mootori käsitlemiseks, liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduautol, kolmerattalistel pedaalidega jalgratastel, käsi- ja elektrilistel ratastoolidel, kärudel, libistamislaudadel ja -mattidel, teisaldatavatel käsipuudel tõusmiseks, tõsterihmadel ja -rakmetel, lingtõstukitel, voodilaudadel, eriistmetel, seljatugedel, elektrilise reguleerimisega vooditel, toetusabivahenditel, kaasaskantaval kaldteel, raadiosagedusega ülekandesüsteemidel, dialoogiseadmetel, visuaalse ja mehaanilise signaaliga seadmetel, keskkonnahäiresüsteemidel ja haaramistangidel.
 
Lisaks laiendati osade tõendite alusel saadavate abivahendite ulatust. Lamatiste vältimise madratsite tõendi alusel saab lamatiste vältimiseks soetada ka teisi tooteid. Elektrilise reguleerimisega voodi tõendi alusel saab soetada libilinasid ja voodilaua.
 
Abivahendite loetelu korrastamine
Riigi kompenseeritavate abivahendite loetelust võeti välja mitmed tooted. Abivahendite loetelus on tooted ja vahendid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustust või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist või sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sellised abivahendid on näiteks proteesid, ratastoolid ja kuulmisabivahendid, mis kompenseerivad ja parandavad isiku iseseisvat toimetulekut (sh füüsilist iseseisvust). Treening- ja ergomeeterjalgrataste puhul on riiklikus süsteemis olemas alternatiivsed toetavad teenused teistes süsteemides (sh taastusravi ja rehabilitatsioon), mis aitavad taastada/säilitada inimese füüsilist ja vaimset võimekust (nt insuldijärgselt halvatud kehaosa tööd) ning eemaldati seetõttu loetelust.
 
Leiti, et lähtudes abivahendi definitsioonist ja asjaolust, et toode on mõeldud kasutamiseks laiemal eesmärgil kui puudest tuleneva lisavajaduse kompenseerimiseks, ei pea riik kolmerattalisi standardseid pedaalidega jalgrattaid abivahendina kompenseerima. Need jalgrattad on praegu osaliselt käsitatavad kui mugavusabivahendid ning neid kasutatakse asendustootena autole või bussiühenduse kitsaskohtadele. Kui inimesel on vaja konkreetselt puudest tingitud erivajaduse tõttu spetsiaalsete kohandustega jalgratast, saab ta esitada sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotluse.
 
Täiendavalt võeti riigi rahastatavate toodete loetelust välja varbasirutajad ja -toed, sõrmikud ja labakindad, mittelibisevad alused, abivahendid lõikamiseks, hakkimiseks ja tükeldamiseks, lugemis- ja töövalgustid, helistamistarvikud, raamatutoed ja -hoidjad.
 
Teised muudatused
Määruse muudatustega tõsteti puudega lastele mõeldud kohandatud kolmerattaliste pedaalidega jalgrataste ja käsijuhtimisseadme piirhinda. Liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto piirhind ühtlustati samale tasemele käsijuhtimisseadme piirhinnaga, sest tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega. Lisaks saavad nüüdsest raske- ja sügava nägemispuudega pensioni- ja tööealised inimesed taotleda juhtkoeri.
 
Täiendavate küsimuste korral võib võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõuniku Merlin Veinbergiga merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee, tel 4350594. Haridusnõuded abivahendeid müüvale või üürivale ettevõttele
Merlin Veinberg, sotsiaalkindlustusameti abivahendite talituse nõunik

1. jaanuaril 2020 jõustub sotsiaalhoolekande seaduse § 55 lõige 2, mille kohaselt peab abivahendi müüja ja/või üürija tagama  ettevõtte igas müügipunktis vähemalt ühe spetsialisti olemasolu, kellel on abivahendispetsialisti kutsetunnistus või sellega võrdsustatud kutse (tegevusterapeut, füsioterapeut, proviisor, farmatseut). Abivahendite loetellu lisatakse iga abivahendi juurde lahter, kus on leitavad need spetsialistid, kes on võrdsustatud abivahendi spetsialisti kutsega.
 
Kutsenõude eesmärgiks on tagada abivahendite nõustamisteenuse ühtlane tase. Juhul, kui ettevõte ei taga ettenähtud nõuet, ei ole võimalik ettevõttel alates uuest aastast riigipoolse soodustusega abivahendeid müüa ega üürida.
 
Kutset annab välja Eesti Tegevusterapeutide Liit. Lisainfot kutse taotlemise kohta leiab liidu kodulehelt. Kui teil on täiendavaid küsimusi kutse andmise kohta, siis palun võtke ühendust Anne-Mari Rebasega telefonil 5813 8018 või e-posti teel avskutse@gmail.com või ttkutse@gmail.com. Täiendavate küsimuste korral, mis puudutab abivahendispetsialisti kutse nõuet ja määruse lisa, palun võtke ühendust Merlin Veinbergiga telefonil 4350 594 või e-post teel merlin.veinberg@sotsiaalkindlustusamet.ee. KOHALIKU OMAVALITSUSE POOLT KORRALDATAVAD TEENUSED Turvakoduteenuse osutamine jaanuarist 2020
Ülle Tiits, sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna peaspetsialist Alates 1. jaanuarist läheb turvakoduteenuse osutamiseks vaja tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse, kui teenuse osutamise koht ja vahetu teenuse osutaja vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele. Nõuded vahetule teenuse osutajale sõltuvad sellest, kas teenust osutatakse lapsele või täiskasvanule. Kui turvakoduteenust osutatakse täiskasvanule, ei ole vahetule teenuse osutajale seadusega kehtestatud erinõudeid. Lapsele teenust vahetult osutav inimene peab aga vastama järgmistele nõuetele: 1) inimese hooldusõigust lapse suhtes ei ole piiratud või täielikult ära võetud;
2) inimest ei ole kõrvaldatud eestkostja, hooldaja või hoolduspere vanema kohustuste täitmisest;
3) inimesel ei ole alkoholi-, narkootiliste või psühhotroopsete ainete sõltuvust. Lisaks peavad lapsele vahetut teenust osutaval inimesel olema:
1) vähemalt keskharidus ning pedagoogiline, psühholoogia- või sotsiaaltööalane riiklikult tunnustatud kutse-või kõrgharidus
või
2) vähemalt keskharidus ning läbitud vastav sotsiaaltöö ja pedagoogika täienduskoolitus. Lastele ja täiskasvanutele tuleb teenust osutada eraldi ruumides, v-a juhul, kui laps viibib turvakodus koos täisealise perekonnaliikmega. Turvakoduteenuse osutamise tegevusluba taotledes tuleb taotlusele lisada inimeste arv, kellele soovitakse tegevuskohas teenust osutada, teenust vahetult osutavate inimeste kirjalik nõusolek teenuseosutaja juurde tööle asumiseks või töö jätkamiseks ning tervisetõendid. Tegevusluba turvakoduteenuse osutamiseks väljastatakse juhul, kui: 1) tegevusloa taotleja ja teenus vastavad SHS-is teenusele, teenuseosutajale ja teenust vahetult osutavale inimesele kehtestatud nõuetele;
2) teenust vahetult osutavat inimest pole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust sama õigustatud inimese elu, tervise ja vara;
3) teenuse osutamise koht vastab rahvatervise seaduse alusel kehtestatud tervisekaitsenõuetele;
4) teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele;
5) lastele teenuse osutamiseks on täidetud lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuded. Nõuded hooldustöötajale
Kersti Kask, sotsiaalkindlustusameti järelvalve talituse nõunik
 
Sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lg 4 p 2 sätestab, et teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest:
1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõppe õppekava, mis on suunatud õpiväljundite saavutamisele;
2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava;
3) inimesel on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse.
 
Hooldustöötaja haridusnõue loetakse täidetuks, kui töötaja: on läbinud hooldustöötaja kutseõppe ja talle on väljastatud vastav tunnistus/kutsetunnistus; on läbinud hooldustöötaja täiendkoolituse ja omab täiendkoolituse läbimist tõendavat tunnistust; omab hooldustöötaja kehtivat kutsetunnistust; omab varasemast ajast järgmiste nimetustega tunnistusi või diplomeid: põetaja, sotsiaalhooldaja, sotsiaalhooldustöötaja, hooldusõde, meditsiiniõde, ämmaemand, velsker, arst, erakorralise meditsiini tehnik.  Lisaks eeltoodule: arvestatakse olukorda, kui töötaja on juba asunud õppima kutseõppesse ja läbinud 31. detsembriks 2019 kutseõppes 60 ainepunkti. Töötaja peab esitama koolitusasutuse tõendi õpiväljundite (60 ainepunkti) läbimise kohta ning ta jätkab õpinguid kutseõppes ja lõpetab õpingud pärast 1. jaanuari 2020 nominaalse õppeaja jooksul; tegevusjuhendaja koolituse läbinud ja/või tegevusjuhendaja kutsetunnistusega töötaja peab hooldustöötaja kutset taotlema või läbima hooldustöötaja täiendkoolituse. Rõhutame, et kvalifikatsiooninõude täitmiseks ei peeta olukorda, kus hooldustöötaja on registreerinud end täiendkoolitusele, kuid pole seda 1. jaanuari 2020 seisuga läbinud.
 
SHS § 22 lg 4 p 2 ei sätesta haridusnõuetele lisanõudeid näiteks viimase kümne aasta jooksul läbitud eriala kompetentsile vastavat täiendkoolitust. Selle nõude on kehtestanud kutse andja. Seega ei ole täiendkoolituse läbinuile seaduses kehtestatud ajalist piirangut, millal on täiendkoolitus läbitud. Kui täiendkoolituse läbinu soovib taotleda hooldustöötaja kutset kutse andjalt, peab ta täitma kutse andja kehtestatud nõuded.
Hooldustöötaja kutse taotlemise dokumente võtab vastu Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. Hooldustöötaja kutse taotlemise nõuded, vajalike dokumentide loetelu ja kutse andmise korra on kinnitanud Sotsiaalhoolekande Kutsenõukogu.
Välisriigis omandatud hooldustöötaja või tervishoiutöötaja haridust tuleb tõendada ERIC/NARIC tõendiga.