“Purjetamine on meil siin keset maismaad üldse erakordne, mitte ainult erivajadustega inimestele, vaid ka kõigile teistele haruldane võimalus proovida väga vahvat liikumisviisi,” märkis Võru abilinnapea Sixten Sild. “Ma olen ise elus korra väikese laste purjekaga proovinud, aga täna oli esimene päris purjetamine. See oli küll Tamula-suuruse väikejärve peal, aga väga vahva tänu asjatundlikele instruktoritele, hindas mitmekordne orienteerumise medalist oma uut kogemust.
Erivajadustega ja katsumustes inimesed käisid Tamula järve peal tuult püüdmas
Parapaadid väisasid esmakordselt Lõuna-Eestit ja andsid võimaluse purjede jõul edasi liikuda siseveekogul. Kohalikud ja pealinna erivajadustega inimesed, lisaks samuti mitukümmend tugikeskuste naist-last nautis sooja järvevett ja sõbralikku miljööd.
Kehaline aktiivsus võib elus edasi aidata
Sixten Silla sõnul annab sport eesmärgistatud tegevusena sihikindlust: “Sa püstitad endale eesmärgi ja teed igapäevaselt selle nimel tööd. Sa ei saa päevagi vahele jätta ja sul peab olema mingisugune kindel plaan. Pead selle plaani ellu viima, mistahes ilmaga ja mistahes tujuga – see annab mehisust ja sihikindlust.”
Samuti tulid talle Hansa paadiga järvel seilates meelde seiklusromaanidest loetud purjetamise mõisted nagu groot- ja fokkmastid ning tema sõnul oli uhke teada, et need püsivad ajaloos ning kehtivad purjetamises ka praegu.
Purjetamine sobib elukestvaks tegevuseks ja eluviisiks
470 paadiklassi sportlane Märten Mikk, kes Võrus parapaadil Hansa 303 instruktorina oma teadmisi ja oskuseid edasi andis, jäi osavõtjate ja oma rolliga väga rahule ning kiitis sõitjate annet: “Ühel poisil, kes täna purjetas, oleks ehk keeruline mingit sporti teha, aga purjetamine oleks üks sellistest asjadest, kuidas ta saaks aktiivne olla. See kindlasti annaks talle juurde enesekindlust ning ka edukogemust, kui tal see hästi välja tuleb. Noormees tundus taibukas ning nautis Miku sõnul tegevust.
“Purjetamine on üks nendest aladest, mis on tõesti võimalik ka erivajadustega inimestele, see ei ole ainult sport, vaid suuresti ka eluviis. Kui inimene juba kord on hakanud sellega tegelema siis ta võib purjetada nii kaua, kui ta enam voodist ei tõuse, arvas instruktor, kes 11aastasest saati mereveest läbi imbunud ning ilma purjetamiseta oma elu ette ei kujutagi.
Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu projekti erivajadustega inimeste võimaluste laiendamiseks toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu, koostööpartneriteks on Skota hem sihtasutus Rootsist ja Collatis Viribus Lätist. Projekt “Erilised purjetajad” on erivajadusega ja raskustes inimesi viinud vee peale uut elujõudu saama viis aastat.
Vaata galeriid Postimehest!