EPIKOJA UUDISED

Ettepanekud kohalikel valimistel osalevatele erakondadele ja valimisliitudele

Eesti Puuetega Inimeste Koda edastab erakondadele soovitused lülitamaks valimisprogrammidesse puuetega inimeste eluoluga seotud teemasid. Kuna pea iga kümnes eestimaalane on puudega, oleme veendunud, et puuetega inimeste ja nende lähedaste probleemid on poliitikaülesed ja väärivad kohta iga erakonna valimisprogrammis. Puuetega inimeste heaolu, eneseteostamise võimalused ja kaasatus ühiskonda sõltuvad suures osas nende elukohajärgsel kohalikul tasandil tehtud otsustest.

Miks puuetega inimeste arv järjepidevalt väheneb?

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) vaatest ei saa me öelda, et arutelud ja kohtumised oleks meid viinud arusaamiseni, miks puuetega inimeste arv järjepidevalt väheneb, kuigi rahvastik vananeb ja (krooniliste) terviseprobleemidega inimesi on rohkem, samuti on kasvanud vaimse tervise muredega inimeste hulk ning neid probleeme teadvustatakse ühiskonnas aina enam. Puudega inimestel ja nende lähedastel on puude tuvastamise ja määramise puhul sageli põhjust rahulolematuseks, palju on segadust, ebakindlust, ebastabiilsust. Veel on vara rääkida sellest, kas puude määramine mõnele sihtgrupile, näiteks tööealistele, võiks lõppeda, kuivõrd nii praktikas kui ka õigusruumis on puude raskusaste sageli abi või soodustuste saamise eelduseks. Puudega või puudeta – abi vajav inimene on õigustatud abi ka saama ning sellest tuleb sotsiaalkaitsesüsteemis lähtuda.

Kas ja kui palju peaksid puudega inimesed teenuste eest omaosalust tasuma?

Mis on õiglane omaosalus teenusele, mida puudega inimene kasutab selleks, et haridus,- töö,- ja ühiskondlikus elus osaleda, arutleb Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Kristi Kähär.

Võrdne osalemine saab alguse ligipääsust teenustele, mis aitavad puudega inimesel ja tema lähedas(t)el koolis käia, õppetöös ja vaba aja tegevustes osaleda, hommikul takistusteta tööle asuda, soovi korral kogukondlikult ja ühiskondlikult aktiivne olla.

Vaata järele harvikhaiguste päeva vestlussaadet

Kuula või vaata järele Eesti Puuetega Inimeste Koja vestlussaadet “Harvikhaigused ja tugi: toimetulek lapse- ja täiskasvanueas”. Vestlussaates avati, milline on elu, kui geeniloterii on kaasa toonud harvikhaiguse, mida tähendab harvikhaigusega lapse kasvatamine, millist tuge on võimalik erinevatel osapooltel pakkuda ja milline on harvikhaigusega täiskasvanu toimetulek. Pusletükke aitasid kokku panna Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Agrenska Fond, Eesti Lihasehaigete Selts, lapsevanemad ja patsiendid.

Mida on oluline teada patsiendikindlustusest?

5. märtsil toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojas koostöös Ravimitootjate liiduga korraldatud patsiendi hariduspäev, mille fookuses oli patsiendikindlustus/tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus.

Kindlustunnet uute teadmiste näol tõid ja vastastikust usaldust süvendasid Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Ida-Tallinna Keskhaigla neonatoloogia osakonna juhataja Pille Andresson ning advokaadibüroo WIDEN Legal Eesti vandeadvokaat ning õppejõud Olavi-Jüri Luik.

Loe Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga: omastehoolduse erinumber

Numbris räägime hooldajate õigustest, toetustest ja nende igapäevaelust. Jagame inspireerivaid lugusid nagu:

– Kadri, kelle elu muutis lähedase ootamatu õnnetus, kuid kes leidis endas jõudu edasi liikuda.

– Elise ja Taivo fantastiline nelik, kus armastus ja väljakutsed käivad käsikäes.

– Tomi lugu, mis tõestab, et tserebraalparalüüs ei ole takistuseks aktiivsele elule.

– Milline on üks omastehooldaja “tavaline” päev?

Lisaks uurime:

– Kuidas hoolduskoormust vähendada ja vajalikku toetust leida?

– Miks on ligipääsetavus ühiskonna alustala?

– Mida näitab täisealiste eestkostekorralduse uuring?

Ja lugemist jagub veel paljudel teistel põnevatel ja olulistel teemadel!

EPIKOJA PÖÖRDUMISED

Täiendav pöördumine Riigikogu poole seoses puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmisega

EPIKoda on nõus puudega lapse ea muudatusega, kuna see muudab lastele ja peredele abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu sätestab ka mõistliku üleminekuaja. Kuigi muudatus aitab paremini korraldada abi pakkumist, on eelnõus oluline kitsaskoht, mida Sotsiaalministeerium ei ole arvesse võtnud. Hetkel saavad 16-aastased, kellel on erihoolekandeteenuse vajadus, end lapsevanemate/eestkostjate toel järjekorda panna juba kaks aastat enne teenusele pääsemist. See võimaldab riigil paremini prognoosida teenuskohtade vajadust ja aitab tagada sujuvamat üleminekut noortele, kes vajavad erihoolekandeteenuste tuge. Kuna eelnõuga seotult töövõime ea muutmisega 16-aastastel enam töövõimet ei hinnata, siis eelnõu autorid ei näe võimalust hinnata ka 16-aastase noore erihoolekandeteenuse vajadust. Sisuliselt tähendab see aja pikenemist, millal noor peale täisealiseks saamist erihoolekandeteenusele saab, sest järjekorras olevate inimeste arv ei võimalda juba praegu mõistliku aja jooksul erihoolekandeteenusele saada.

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses mootorsõidukimaksu seadusega

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pöördub Riigikogu Rahanduskomisjoni ja Rahandusministeeriumi poole, sest 01.01.2025 vastuvõetud mootorsõidukimaks on praktikas osutunud puuetega inimestele ebaõiglaselt koormavaks. Õiguskantsler palub Riigikogul kaaluda erandite kehtestamist, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed ei peaks neile hädavajalikust autost loobuma.

SOTSIAAL

Parkimiskaardi taotlemine muutub lihtsamaks!

Alates 10. märtsist 2025 jõustusid muudatused, mis vähendavad bürokraatiat ja teevad kaardi menetlemise kiiremaks.

Vähem pabereid! Puude raskusastmega lastel ja vanaduspensioniealistel ei ole enam vaja pere- või eriarsti tõendit.

Omavalitsused saavad puude tuvastamise andmed otse süsteemist kätte.

Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral on pere- või eriarsti tõend endiselt vajalik.

Lihtsam menetlus! Puude raskusastmega inimesed ei pea enam esitama puude tuvastamise otsust – omavalitsus näeb seda ise.

Kes saab parkimiskaarti taotleda? Inimesed, kellel on keskmine, raske või sügav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega inimesed, kes vajavad liikumiseks abivahendit (nt karke, käimisraami või ratastooli). Taotluse saab esitada oma kohalikus omavalitsuses.

Küsimus võrdõigusvolinikule vanaduspensioniealistele puudega inimestele lisapuhkusepäevade mittevõimaldamise teemal

Võrdõigusvolinik on teiste diskrimineerimise näidete seas tõstatanud küsimuse ka ealisest diskrimineerimisest pikendatud põhipuhkuse võimaldamisel puudega isikutele. Töölepinguseadus ei näe ette pikendatud põhipuhkust vanaduspensioniealistele töötavatele puudega inimestele, samal ajal kui tööealistele osalise või puuduva töövõimega isikutele on niisugune puhkus ette nähtud. Töötingimuste kehtestamisel on keelatud inimeste diskrimineerimine vanuse tõttu. Pikendatud põhipuhkust tuleb samade terviseseisundi näitajate ja töötamise takistuste korral anda ka vanaduspensioniealistele töötajatele.

Volinik tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku analüüsida töölepingu seaduses sätestatud põhipuhkuse andmise eesmärki ja muuta korda nii, et see oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega

Õigus saada sotsiaalteenuseid võrdsetel alustel

Õiguskantsleri nõunik Kärt Muller jagab mõtteid, millest alustada, kui keegi pöördub valla- või linnavalitsuse poole kaebusega, et teda on ebaõiglaselt koheldud.

• KOV-i tegevus peab lähtuma inimese individuaalsetest vajadustest, mitte sellest, mis teenuseid on lihtne või odav pakkuda.
• Kui inimene on saanud kahju, sest teda pole koheldud teistega võrdselt või pole tema õigusi arvestatud, peab tal olema võimalus nõuda oma õiguste kaitset.
• Sotsiaalõiguse normid peavad olema kirja pandud nii, et neist selgub kerge vaevaga, kellele ja mis olukorra jaoks need on mõeldud. See tagab, et nii inimesed kui ka normi rakendajad mõistavad õigusi üheselt.
• Inimesele õiguste andmisest seaduse või määruse alusel ei piisa – riik peab hea seisma ka selle eest, et inimene saaks neid õigusi päriselt kasutada.

Millist lepingut sõlmida tugiisikutega?

Peamised teemad:

• Juhul kui tugiisikuga sõlmitavas lepingus on üheaegselt viiteid nii käsunduslepingule kui ka töölepingule, ei tähenda see, et tööandjal on õigus valida, kumb lepinguliik on õigem. Lepingule vastavaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis (huvi korral vaata videost täpsemalt erinevate lepingute tingimusi).
• Tugevam kaitse tugiisikule: Kui lepingul on nii töö- kui võlaõigusliku lepingu tunnused ehk tuleb eeldada töölepingu olemasolu, on väidetaval tööandjal vastupidist väites kohustus tõendada, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu. (Võimalus lepingu määratlemiseks pöörduda töövaidluskomisjoni).
• Pea meeles, et töölepingust tuleneb oluliselt rohkem tagatisi töötajale: töötasu alammäär, töö- ja puhkeaja piirangud, puhkused, ülesütlemise kaitse, ületunnitöö, riigipühal ja öösel töötamise eest kõrgem tasu, ravikindlustus
• Asjaaolu, et tööandja ei juhi tugiisiku tööd, ei tõenda iseenesest töölepingu puudumist, tuleb võrrelda lepingut iseloomustavaid tunnuseid.
• Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Omastehooldajad on oodatud osalema Tartu Ülikooli uurimistöös

„Ohutus koduhoolduses – omastehooldajatekogemused: kvalitatiivne, intervjuupõhine uuring“ on osa suuremast rahvusvahelisest  projektist Empowering Caregivers to Provide Safe Care at Home (Bettercare), mille eesmärk on mõista erinevate Euroopa riikide kogemusi, intervjueerides omastehooldajaid ja kirjeldades eri riikide juhtumeid ning parandada koduhooldust kogu Euroopas. Uuringus osalemine on vabatahtlik ning tähendab Teie jaoks oma kogemuste jagamist individuaalintervjuul, mis on oma olemuselt privaatne, uurija ja uuritava vahel toimuv vestlus, orienteeruva pikkusega 20–60 minutit. Olete kutsutud osalema, kui Teil on kogemusi oma eaka (64 aastane või vanem) lähedase eest hoolitsemisel kodus alates 2021. aastast või hiljem. Kui olete nõus neid kogemusi jagama, siis palun registreerige end uuringule kontakteerudes vastutava uurijaga e-kirja teel.

LIGIPÄÄSETAVUS

Valmis tööriistakast, mis aitab teha läbimõeldumaid ruumilise planeerimise otsuseid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on loonud tööriistakasti, mis aitab ruumiplaneerijatel teha paremaid ja läbimõeldumaid otsuseid.

Tööriistakast keskendub üheksale olulisele teemale, nagu multifunktsionaalsus, turvalisus, ligipääsetavus ja ressursisäästlikkus, pakkudes igas valdkonnas juhiseid, kontrollküsimusi ja kasulikke tööriistu.

Tööriistakasti prototüübi koostasid teadusarenduse uurimistööna SEI Tallinna, Hendrikson DGE ja Liikuvusagentuuri eksperdid koostöös kasutajate ning ruumilist planeerimist korraldava ministeeriumiga. Vaata ka valminud aruannet.

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu pöördumine seoses viipekeeletõlkide puudusega

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing edastas 05.03.2025 Haridus- ja Teadusministeeriumile pöördumise seoses viipekeeletõlkide puudusega, mis piirab kurtide ligipääsu olulistele teenustele. Kuigi viipekeele uurimisel on tehtud edusamme, ei ole tõlkide koolituse probleem lahendatud. Kui neli aastat tagasi meile saadetud vastuses rõhutatakse, et ministeerium vajab veel analüüse selgitamaks välja, kas olemasolevad tõlgid on saanud piisavalt rakendust, siis täna oleme kutseliste viipekeeletõlkide ja viipekeele tõlketeenust pakkuvate ettevõtete ja organisatsioonide esindajana selgelt olukorras, kus viipekeele tõlketeenuse pakkujad ei suuda enam vajalikus mahus teenust osutada just tõlkide puudusest ja ülekoormusest tingituna. 

Pane juba kirja 27. november kell 16-18 ja tule Eesti viipekeele uurimisrühma avatud uste päevale 

Eesti viipekeele uurimisrühmal, EVKUR-il on hea meel teada anda, et tulemas on teine avatud uste päev, kus jagatakse uurimistulemusi eesti viipekeele ja kurtide kogukondade kohta Eestis.

Koht: Mare Aatrium (Tallinna Ülikool)

Aadress: 10120 Tallinn, Narva mnt. 25

Tornide väljaku mänguplats Tallinnas on loodud ligipääsetavalt 

Vanalinna südames asuv Tornide väljak on saanud täiesti uue ilme! Vana mängu- ja spordiala on rekonstrueeritud, paigaldatud on uus inventar, istutatud puid ja põõsaid ning lisatud mugavaid pinke, prügikaste ja kaasaegne valgustus. Uus mänguväljak on inspireeritud keskaegsest linnamüürist ning kõik mänguelemendid on valmistatud naturaalsest töötlemata puidust.

Mänguala jaguneb kaheks:

𝐀𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐧𝐞 𝐚𝐥𝐚: ronimislinnus, kiiged, karussellid ja tasakaalurajad.

𝐑𝐚𝐡𝐮𝐥𝐢𝐤 𝐚𝐥𝐚: liivamängukeskus ja muusikapaviljon.

Lisaks saavad ka liikumispuudega lapsed platsil vabalt mängida ning uuendusena on juurde tehtud ka maleplats. Spordiväljakul ootavad sind tervisespordivahendid, pallimängude ala ja tasakaaluliinid.

Kuidas saab vaegkuulja kirjutada e-etteütlust?

Kuidas saab vaegkuulja kirjutada e-etteütlust? Õige vastus: ta loeb huultelt ja selle põhjal kirjutab teksti. Ka tänavu said Vikerraadio e-etteütlusel osaleda teiste seas kuulmispuudega inimesed, kes saidteksti lugeda huultelt.

TERVIS

Vaata järele harvikhaiguste konverentsi

21.veebruaril toimus konverents “Harvikhaiguste ravi võimalused, mida me täna Eestis veel ei tea“. Käsitletud teemad konverentsil sisaldavad näiteks tüviraku ja geeniteraapiat, geeniteraapiat lihashaiguste korral, Eesti patsientide ravivõimaluste avardamist, komplekssete harvihaiguste jälgimist ja ravi. Salvestusele on tagatud eesti viipekeeletõlge ja kirjutustõlge.

13. märtsil tähistati rahvusvahelist neerupäeva

13. märtsil tähistati kogu maailmas neerupäeva, mil fookuses on teadlikkus neeruhaigustest ning nende ennetamisest. Ühenda meeldiv kasulikuga ja kuula laupäevase koristamise ajal raadiost, mida räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla nefroloog dr Merike Luman neerude tervise hoidmisest ja neeruhaigustest, näiteks milliseid funktsioone neerud täidavad, kas ja milliseid sümptome neeruhaigused üldse annavad ning kuidas mõjutavad neerude tervist eluviis, toitumine ja ravimid. Erilist tähelepanu peaks neerudele pöörama aga riskirühmad, näiteks diabeedi või kõrgvererõhktõvega patsiendid.

21. märtsil tähistati ülemaailmset Downi sündroomi päeva

Aasta 3. kuu 21. päev on valitud seetõttu, et Downi sündroomiga inimestel on 21. kromosoom kolmekordne. Kui muidu on inimestel sündides 23 kromosoomipaari, mis teeb kokku 46 kromosoomi, siis Downi sündroomiga inimestel on kromosoome 47.Jagame teile lugemiseks kahe pere lugu, kus kasvab Downi sündroomiga laps:

Erakorralise meditsiini arstid selgitavad: millal minna tervisemurega EMOsse, millal aga perearsti juurde?

t erakorralise meditsiini osakonda mitte asjatult üle koormata, ent samas tõsisele terviseprobleemile õigeaegselt reageerida, ole teadlik!

Kui sa ei saa perearsti kohe kätte, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või +372 634 6630. Erakorralise meditsiini osakonnas hinnatakse esmalt pöörduja terviseseisundit ehk toimub triaaž. Sellest, millal pöörduda kohe EMOsse ning millised on punase ja oranži kategooria terviseseisundid, loe pikemalt Tervisekassa lehelt.

Kevad on käes ja päike paistab – aeg on üle kontrollida enda sünnimärgid!

Et enda naha tervist hoida, tuleb end päikese eest kaitsta; lisaks tuleks iga kuu ABCDE meetodit kasutades üle vaadata kõik enda sünnimärgid ehk pigmentkolded. Selle jaoks on koostatud ka patsiendijuhend.

Sünnimärgi puhul vaata üle:

A. Kas pigmentkolle on korrapärase või ebakorrapärase kujuga?

B. Kas selle serv on selge ja ühtlane või sakiline, sälgustunud või ähmastunud?

C. Kas see on ühte värvi või esineb ühes koldes värvierinevusi?

D: Kas pigmentkolde läbimõõt on suurem kui 6 mm?

E: Kas pigmentkolle on aja jooksul muutnud kuju, suurust või värvust?

NB! Iga muutuse, ka sügeluse, helluse, punetuse, kolde turselisuse või paksenemise puhul tuleb pöörduda perearsti või dermatoloogi vastuvõtule!

OSALEMISEKS

NULA inkubaator kutsub üles esitama ideid, mis Eestis elu paremaks teeks

Kui sul on idee, mis elu Eestis paremaks teeks, siis esita see enne 10. aprilli NULA inkubaatorisse! NULA poolt ootavad sind:

• oskused ja teadmised, kuidas ideed toimivateks lahendusteks arendada
• oma ala tippudest koolitajad ja mentorid
• kolmele paremale kuni 33 000 eurot stardiraha SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt
• Eripreemia Luminor Eestilt

Eelnev kogemus ettevõtluse või kodanikualgatustega pole vajalik!

Raamatu “The unbreakable boy” põhjal vändatud film jõuab Eesti kinodesse 7. märtsist

Kui Austini vanemad Scott ja Teresa saavad teada, et pojal on autism ja habraste luude haigus, on nad tema tuleviku pärast mures. Kuid Scotti kasvav usk ja Austini uskumatu eluvaim muudavad nad „murdumatuks”. Rõõmu, tänulikkust ja vaprust leitakse ka kõige raskematel hetkedel. Tegu on erakordse tõsielulooga isast ja pojast, kellele saab üheskoos selgeks, et iga päev võib olla elu parim päev. 

Theatrum toob lavale dokumentaallavastuse erivajadustega lapsi kasvatavatest peredest

Pere suurenemine on enamasti seotud suure rõõmuga. Last oodatakse, unistatakse temaga koos kasvamisest ja tema tulevikust. Milliseks kujuneb aga elu, kui laps sünnib, aga selgub, et tema areng ei ole tavapärane. Dokumentaallavastus põhineb intervjuudel ja keskendub peredele, kes kasvatavad erivajadustega lapsi ning kes on leidnud endas jõu ka selle kõrvalt ühiskonda panustada ja elusat elu elada.

Lavastaja Maria Peterson: „Inspiratsioon selleks lavastuseks sündis vestlusest kolleegiga, kelle peres kasvab autistist poeg. Rännak, mille see inimene on läbi teinud, oli niivõrd avardava sisuga, et tekkis tunne, et kui neid lugusid laiemalt jagada, saaks meie ühiskond parem ja targem.” Kas armastust saab õppida? 9 etendust 28. märtsist kuni 10. aprillini Theatrumis.

Autistika SA soovitab: Absoluutselt kohustuslik filmisoovitus

Absoluutselt kohustuslik filmisoovitus, kui oled mõne autisti sugulane, sõber, kasvataja, õpetaja, treener, lihtsalt klienditeenindaja poes, spaas või restoranis, Sul on kasvõi mingigi kokkupuude mõne autistiga või tahad saada iseenda paremaks versiooniks.

EPIKODA KOOLITAB

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond

EPIKoja “Ligipääsetavuse ABC” õppekeskkond on loodud selleks, et juhatada sisse puudespetsiifililised teadmised ligipääsetavuse tagamise vaatest ning tutvustada kasutajate kogemustele ja teadmistele tuginedes erinevaid erivajadusi. Õppekeskkonnas on 12 õppevideot, mis avavad erinevaid puudeid, tutvustavad puudest tulenevat erivajadust ja annavad teadmisi ligipääsetavusega arvestamiseks. 

EPIKODA NÕUSTAB

Omastehoolduse infopunkt pakub Sulle teadmisi, tuge ja lootust enda või lähedase hooldamise teekonnal

Omastehoolduse infopunkt on mõeldud kõikidele omastehooldajatele, hooldusvajadusega inimestele, ka neile inimestele, kes soovivad oma omastehooldajast sõpra toetada või hooldusvajadusega inimesele abiks olla.

Erinevad uuringud ja ka praktika näitavad, et pahatihti omastehooldaja rolli sattunud inimesed enda ega oma lähedase õiguseid ega võimalusi ei tea. Infot on küll mitmete riigiasutuste ja ka kolmanda sektori esindajate veebilehtedel, kuid see on liialt killustunud ega anna terviklikku ja vajalikku ülevaadet. Kuna abi andmine jaguneb erinevate vastutajate vahel, on ka infot keeruline leida. Infopunkt on loodud, et olla toeks ja anda ka praktilist nõu.

Tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

Eesti Puuetega Inimeste Koda osutab alates 2024. aasta algusest tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele, kellel on tekkinud küsimus või probleem riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste saamisel.

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles):

KES ME OLEME?

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 15 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 36 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda rohkem kui 300 organisatsiooni üle Eesti.