Õlletegemise ideele tulid naised. Toimetas Inna-Katrin Hein

Õlu on meeste üks meelisjooke, kuid selle tegemise ideele tulid naised.

Briti ajaloolase Jane Paytoni kinnitusel hakkasid õlut pruulima naised ning tuhandeid aastaid oli see nende õlgadel, kirjutab The Telegraph.
Nüüdisajal seostatakse õlut meestega ja selle alkohoolse joogi reklaamid on suunatud meestele.
«Veel 200 aastat tagasi oli õlu tähtis toiduaine, mille tegemine usaldati naistele. Kuid siis toimus tööstusrevolutsioon, mehed hakkasid seda jooki üha enam tarvitama ning õllest sai väga mehelik jook,» selgitas ajaloolane.
Peytonil valmis ka õlletegemise teemal raamat, kus ta lahkab selle joogi ajalugu.
Esimesed andmed õlletegemise kohta pärinevad 7000 aasta tagusest ajast Mesopotaamiast ja Sumerist. Neis varastes riikides tohtisid ainult naised õlut pruulida ning kõrtse pidada.
Ning enamjaolt kõikides vanades kultuurides seostati õlut jumalannadega, mitte jumalatega.
Kaheksandast kuni kümnenda sajandini hoidsid Euroopat hirmu all viikingid, kellele andis rüüsteretkedeks jõudu naiste poolt valmistatud õlu.
Näiteks Norras olid õllevalmistajatest naised eriseisuses ja nad olid väga jõukad.
Peytoni raamatus seisab, et soomeugrilaste juures oskasid naised samuti head õlut valmistada. Sealse õlle sisse lisati ka karu verd ja metsmesilaste mett.
Ka Briti saartel olid õlletegijad naised, neid kutsuti «ale-wives».
Kuna varasematel aegadel ei olnud joogivesi kuigi puhas ning võisid epideemiad tekkida, siis enamjaolt joodi toidu kõrvale õlut või mõnda muud alkohoolset jooki.
Kuid koos 18. sajandi tööstusrevolutsiooniga hakkasid tööle suured pruulikojad, kus rakendati uudseid õllevalmistamise meetodeid. Naiste kodukäsitööoskust enam ei vajatud.
Õllevalmistamine sai nüüd meeste pärusmaaks ja õlu nende joogiks.

«Meeste jaoks võib see üllatus olla, et naised olid esimesed õllevalmistajad. Nii see oli sajandeid, kuni masstootmiseni,» lisas ajaloolane.
http://www.elu24.ee/?id=243822