Alanud uuring selgitab Eesti naiste kavatsust lapsi saada. Kadri Ibrus
Naiste terviseuuringuga püütakse välja selgitada, kuidas mõjutavad lapsesaamist peale intiimsemate põhjuste ka lapsehoiuvõimalused, majanduslik olukord, suhted partneriga, töökoha säilimise kindlus ja globaalsed probleemid.
Eesti naiste tervise uuringus küsitakse nii seksuaalkäitumise kui ka sotsiaalse tausta kohta.
5200 naist leiavad neil päevil oma postkastist ümbriku vägagi intiimsete küsimustega. „Milline oli teie ühe kuu keskmine netosissetulek? Kas teil on raskusi arvete maksmisega? Kas teie arvates peab suhte alguses naine ootama, kuni mees algatab seksuaalvahekorra? Kas olete kogenud vaimset väärkohtlemist lapseeas? Või seksuaalset väärkohtlemist? Kes on olnud selle põhjustaja: praegune partner, endine partner, kolleeg?”
Küsimustest ei maksa kohkuda, sest neid esitavad arstid, kes soovivad mõista naiste tervisekäitumist.
Hoiakutel on suur roll
Sadakonna küsimuse kaudu, millega piilutakse iga isikliku seiga taha, püütakse aru saada, mis kujundab naiste käitumist ja lõppkokkuvõttes mõjutab nende tervist.
„Seekord on meie eesmärk vaadata veidi rohkem just sotsiaalset tausta, mis naiste otsuseid mõjutab,” selgitas üks uuringu korraldajaid, Eesti naistearstide seltsi president dr Made Laanpere. Üks põhieesmärke on välja selgitada, millised on naiste lapsesaamiskavatsused. Seda uuritakse just naiste perspektiivist, püüdes välja selgitada nende subjektiivsed vaated ja tunded, mis käitumist mõjutavad.
„Paraku on hoiakutel siin väga suur roll. See on üks tervisevaldkond, kus sotsiaalne keskkond ja kultuur võivad märkimisväärselt mõjutada naise otsuseid,” märkis Laanpere.
Uuritakse, kuidas mõjutavad lapsesaamist peale intiimsemate põhjuste ka lapsehoiuvõimalused, majanduslik olukord, suhted partneriga, töökoha säilimise kindlus ja globaalsed probleemid. Muu hulgas on ankeedis küsimus: „Kas teile on tehtud ettepanek astuda seksuaalvahekorda raha või muude majanduslike hüvede eest?” Uuritakse, kuidas on neile pakkumistele reageeritud. Selleks et uuring õnnestuks, paluvad korraldajad kõigil naistel, kes küsimustiku saavad, selle täita ja tagastada. Kõigile on anonüümsus tagatud, lubavad nad.
Uuringus „Eesti naiste tervis 2014” osalema on juhuvalimi järgi palutud 5223 rahvastikuregistrisse kantud 16–44-aastast naist. Küsimustikku on võimalik täita ka elektroonselt, info selle kohta on postiga tuleva küsimustiku kaaskirjas. Uurijate hinnangul kulub vastamiseks pool kuni kolmveerand tundi.
Eesti naiste tervist uurivad Tartu ülikool ja tervise arengu instituut, uuringut rahastab Euroopa regionaalarengu fond SA Eesti Teadusagentuuri programmi TerVE kaudu.
Vene naised riskialtimad?
Uuringu tulemusi on kavas kõrvutada 2004. aastal tehtud samateemalise küsitlusega, et võrrelda viimase kümne aastaga naiste seksuaaltervises toimunud muudatusi. Üks peamisi tollaseid leide oli, et eesti ja vene keelt kõnelevate naiste käitumises oli üsna suur erinevus.
Eestlased kasutavad rohkem tänapäevaseid rasestumisvastaseid vahendeid (pillid) ja teevad vähem aborte kui vene naised. Praeguse uuringuga püütaksegi täpsemalt välja selgitada, miks see nii on ja millised hoiakud seda põhjustavad.
2004. aastal osales uuringus umbes 2700 Eesti naist.
2012. aastal korraldasid Eesti naistearstid ka Eesti ja Peterburi naisi võrdleva uuringu. Selgus, et Eestis elavate vene naiste käitumine sarnanes rohkem Peterburi naistega kui eesti naistega. Kui noortest eesti naistest kasutas hormoonpille 46%, siis Eesti noorte mitte-eestlaste ja Peterburi venelaste seas oli pillide kasutajaid ainult 19%.
Arstid järeldasid, et erinev käitumine võis tuleneda eri infoallikate kasutamisest ja ka tervishoiutöötajate erinevusest.
Allikas: http://epl.delfi.ee/news/eesti 10.03.2014