Sotsiaaltöötaja: ma ei saanud aru, et tüdrukut müüakse . Kadri Ibrus

Inimkaubandusohvriga tegelenud sotsiaaltöötaja ja konstaabel ei hinnanud olukorda ohtlikuks.
Eelmisel nädalal mõistis Tartu maakohus süüdi neli meest 14-aastase tüdrukuga inimkaubitsemises ja ühe talle narkootikumide andmises. Lõuna-Eesti paadunud kriminaalide jõuk sundis süüdistuse järgi tüdrukut kahe aasta jooksul, 2011. aasta algusest kuni 2013. aasta alguseni, prostitutsioonile ja vägistas teda.

Eesti Päevaleht selgitas välja, et samal perioodil olid tüdrukuga ühenduses kooli töötajad, kohaliku valla konstaabel ja sotsiaaltöötaja, kes ei näinud vajadust sekkuda, et teda kurjategijate käest päästa.

Tüdruk õppis kohaliku kooli lihtsustatud õppekavaga ehk erivajadustega laste klassis. Kohalikele oli teada, et tema mõlemad vanemad kuritarvitavad alkoholi. Kooli direktor kirjeldas Eesti Päevalehele, et laps hakkas koolist puuduma juba aastaid tagasi, kuid 7. klassis läks asi täiesti käest ära. Puudumisi kogunes nii palju, et 8. klass jäigi pooleli. Kohtuotsuse järgi algas tüdrukuga kaubitsemine vähemalt 2011. aasta algusest, kui ta käis 7. klassis.

Direktor teavitas lapse puudumistest valla sotsiaalnõunikku ja konstaablit. „Sotsiaaltöötaja lubas temaga tegeleda, koolil on siin lühikesed käed,” selgitas ta. Direktori sõnul oli tüdruk väga endasse tõmbunud ja teiste lastega ei sõbrustanud. „Ta oli pidevalt kodust kadunud ja teda otsiti taga,” selgitas direktor.

Laps ei usaldanud kedagi

Tüdruk käis puudumiste pärast ka alaealiste komisjoni ees, ent nende leebed mõjutusvahendid, milleks tavaliselt on noomitus või käsk minna korra psühholoogi juurde, olukorda ei muutnud. Lapse vanemad olid kirjutanud ka palju puudumistõendeid, mis hiljem osutusid alusetuteks.

Direktori sõnul tegi kool ettepaneku saata tüdruk maakonna internaatkooli. Sotsiaaltöötaja küsis selleks luba lapse vanematelt, kuid nad ei olnud nõus. Väidetavalt oli laps ka ise vastu. Sotsiaaltöötaja selgitas Eesti Päevalehele, et laps ei saa kooli vahetada ilma vanemate nõusolekuta või neilt vanemlikke õigusi ära võtmata – selleks aga tema hinnangul vajadus puudus. „Pere polnud selline, et sealt peaks lapse päris ära võtma. See oleks juba liiga äärmuslik meede. Nad tarvitasid alkoholi, aga nad polnud paadunud alkohoolikud,” põhjendas sotsiaaltöötaja, kes jõudis sellele otsuseni koostöös kohaliku politseinikuga. Eesti Päevalehe andmetel tüdruku müümisest teadlikud olnud vanemad olid mõlemad töövõimetuspensionärid, kes tegid juhutöid.

Samal ajal puudus laps regulaarselt koolist edasi ja oli päevade viisi kadunud. „Ta ei vastanud telefonile, me ei teadnud, kus ta on,” selgitas sotsiaaltöötaja. „Kui me ta kätte saime, ei avaldanud ta ühtegi kontakti. Ta ei usaldanud kedagi.”

Erivajadustega tüdrukut oli mitmete seltskondade ja meeste juurest kätte saadud, ära toodud ja koju tagasi viidud. Ka kohalik konstaabel tõi last hommikuti „punkrist” ära ja viis ta tagasi koju või otse kooli, rääkis sotsiaaltöötaja.

Eesti Päevalehega rääkinud ametnikud kasutasid meestele müüdud last kirjeldades väljendeid: „talle meeldis olla vanemate meeste seltskonnas”, „ta rääkis, et nad on tema sõbrad”, „ta ütles, et too on tema poisssõber”. Ühe kohaliku mehe käest, kelle kodust tüdruk kord leiti, olevat sotsiaaltöötaja koos kohaliku konstaabliga nõudnud seletuskirja. Ta olevat põhjendanud, et tüdruk keeldus koju minemast. Sotsiaaltöötaja kirjeldas, kuidas ta tüdruku pärast päevadepikkust kadumist üles leidis, enda juurde koju viis ja puhtaks pesi, kuna tüdruk oli räämas ja silmanähtavalt palju üle elanud. Aga küsimustele, kus ta oli, ei olevat tüdruk vastanud. Kas sotsiaaltöötaja tegi selgeks, kus laps vahepeal oli? „Ei,” tunnistas sotsiaaltöötaja.

Neid mehi, kes tüdrukuga kaubitsemises süüdi mõisteti, sotsiaaltöötaja enda sõnul ei tundnud. „Me ei teadnud, et see olukord nii hull oli,” sõnas naine kohtuotsust kommenteerides. 

Tüdruk leiti varjupaigast

Kui 2013. aasta alguses oli tüdruk juba kuu aega kadunud olnud, tegi sotsiaaltöötaja viimaks politseile tagaotsimiskuulutuse ja viis neile tüdruku pildi. Seejärel selgus, et tüdruk oli juba inimkaubandusohvrite varjupaigas ja sotsiaaltöötaja kutsuti politseiuurija juurde ütlusi andma.

Valla konstaablil keelas oma tegevust kommenteerida prokuratuur, kes tegeles kuriteo menetlemisega, põhjendusega, et tegemist oli kinnise istungiga.

Tartu maakohtus mõisteti eelmisel nädalal inimkaubitsemises süüdi Renee Kibildas (38), Silver Sokk (50), Tarmo Priimägi (35), Rainer Kristerson (38) ja lapsele narkootikumide andmises Evar Laats (37). Suure tõenäosusega kaebavad nad otsuse edasi.

Allikas: Eesti Päevaleht, 10.07.2014