Skip to main content

ENUT: Soovitusi soolise tasakaalu edendamiseks kutsehariduses.

Sooline ebavõrdsus on Eesti kutseharidussüsteemis probleem, mida üldjuhul ei vaidlustata. Uurimuses osalenud sihtgruppidest on sooteemaga kutsehariduses tegelemiseks kõige avatumad naissoost koolijuhid. Meessoost
juhid ning ka kutsehariduse eksperdid on kõige vähem varmad sellele küsimusele tähelepanu pöörama. Ekspertide hoiakud olid kohati vastuolulised ja muutlikud – tunti muret eelkõige poiste käekäigu pärast ja meeste positsiooni kaotamise pärast tööturul, kuid samas räägiti ka võimalustest soolist võrdõiguslikkust kutsehariduses edendada.

Kutseharidussüsteemi oluliste osapoolte täiendavate teadmiste ja oskuste vajadus sooteadliku õppe- ja kasvatustöö juhtimiseks ja läbiviimiseks tuvastati eelkõige järgnevas kolmes valdkonnas:
  • Soo ja soolise võrdõiguslikkusega seotud põhimõisted ja lähenemised, sootundlikkus: sotsiaalne ja bioloogiline sugu, soo sotsiaalne konstrueeritus; sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine, teadlikkus soolisusest indiviidi ja ühiskonna tasandil ning oskused sooaspektide märkamiseks ning soosuhete analüüsimiseks ühiskonnas ning erinevates eluvaldkondades, eelkõige haridussüsteemis.
  • Õigusteadlikkus: teadlikkus soolise võrdõiguslikkuse õigusnormidest ning institutsioonidest Eestis (Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused), rahvusvahelistest kohustustest, tööandjate ja riigiasutuste kohustustest edendada soolist võrdõiguslikkust ning hoida ära ebavõrdset kohtlemist.
  • Sooline võrdõiguslikkus kutsekoolide igapäevases õppetöös: sooaspekti arvestamine igapäeva töös, sh võime enese eelarvamusi, väärtusi, hoiakuid ning õpetamis- või juhtimisviise sooaspektist analüüsida.

Teadmiste ja oskuste saavutamiseks vajalikud tegevused:

1) Koolituste korraldamine
2) Juhendmaterjalide koostamine
3) Sooaspekti integreerimine kutsehariduse strateegiadokumentidesse
4) Kutseharidussüsteemi soopõhine analüüs ja statistika kogumine