Avalik pöördumine. 4. juuni 2020

Lp peaminister Jüri Ratas, sotsiaalminister Tanel Kiik, rahvastikuminister Riina Solman ja teised EV valitsusse kuuluvad ministrid ning erakondade esimehed

 Tahame esmalt avaldada tänu SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammi, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Pro Familia, MTÜ Vaiter, MTÜ Hingekeel, MTÜ Eesti Unekooli Ühingu ning MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu nimel nii sotsiaalminister Tanel Kiigele, rahvastikuminister Riina Solmanile kui kogu valitsusele, et oleme saanud olla keeruliste aegade läbimisel toetust vajavate peredele kõrval ning jätkata perede ja laste vaimset tervist toetavate teenuste sujuvat pakkumist. 

Tahame uskuda, et ehkki eriolukord on seadnud valitsuse keeruliste valikute ette, leitakse head tahet ja tarkust pöörata erilist tähelepanu perede vaimse tervise säilitamisele, perevägivalla ennetamisele ning vägivallaahela katkestamisele. Toonitame vajadust mitte piirata ega kärpida käimasoleva kahe koostööprojekti „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” ning „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” mahtu, mis on oma esialgsete kavade ja vajadustega võrreldes saanud niigi kusagil 50% ulatuses vähem toetust peredele oluliste tugiteenuste võimaldamiseks. 

Tänu süsteemsemale koostööle Sotsiaalministeeriumi ja Rahvastikuministri Bürooga riigile strateegilise partnerluse kontekstis, on projektide „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” ning „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” raames 2020. aasta algusest toetatud tuhandeid inimesi, nii naisi, mehi kui ka lapsi. Loovalt ja innovatiivselt on leitud erinevaid veebipõhised lahendusi tuge vajavate peredeni jõudmiseks ka Covid-19 seotud eriolukorra jooksul.

Sõbralik, turvaline pere annab meile meelerahu ja igapäevase kindlustunde ning on laste kasvamiseks ja arenguks möödapääsmatult vajalik. Üksteise toetamine ja tingimusteta armastus on väärtused, mida pered endaga kannavad nüüd ja tulevikus. Kui peresuhted on läinud keeruliseks ja ei paku enam turvalisust, siis vajavad abi nii lapsed kui ka lapsevanemad.

Kümme laste ja perede heaks tegutsevat ühingut on pannud kolmeks aastaks seljad kokku, et olla riigile strateegiliseks partneriks. Eraldi ja kõik koos tegutsetakse selle nimel, et 21 erinevat perede vaimset tervist toetavat tugiteenust ja sekkumist oleksid lastele ning peredele kättesaadavad. Kui riigi ülesanne on strateegiate loomine ja kohalike omavalitsuste ülesandeks elu võimalikkus kogukondades, siis kolmas sektor saab muuhulgas palju ära teha laste ja perede huvikaitse ning vanemahariduse valdkonnas. Kõik kümme ühingut omavad kompetentsi, et pakkuda nii kriisiolukorras kui sellest väljumisel ennetavaid teenuseid, toetamaks perede ja laste vaimset tervist.

Ainuüksi PREP-paarisuhtekoolitusel „Paarisuhte rahulolu edendamise programm“ ja üksikisikutele suunatud PREP-suhtekoolitusel „Minu suhe on minu kätes“ on osalenud kokku ligi 300 erinevat isikut, kellest ca 25% on prokuratuuri ja ohvriabi kliendid. Suvele minnakse vastu vähemalt kümne alustava grupiga, mille läbiviimisel järgitakse valitsuse määrusi. Ehkki veebikoolituse kogemus üllatas oma efektiivsuse osas valdavat osa koolitatavatest, on üle 200 inimese asetanud juba praegu oma lootuse sellele, et PREP-grupid jätkuvad taas reaalruumis. Loodame jätkata vähemalt sama aktiivselt nii suvel kui ka aasta teises pooles.

Tervete peresuhete toetamise eesmärgil tegeletakse aktiivselt koolinoortele suunatud PREP-suhtekoolituse programmi ja isade tähtsust ning rolli mõtestava PREP-programmi „Toetavatel õlgadel“ Eestisse toomisega. 

Perede vaimse tervisega tegelevad spetsialistid on teadlikud, et mitte ainult eriolukord ise, vaid ka eriolukorrast väljumine ja majanduslangus on toomas kaasa järjekordse kriiside ja stressi laine. Samuti on prognoositud eriolukorrast väljumisega seotud pingelanguste ja muutunud olukorraga kohanemisega seotud vaimse tervise häirete kasvu. 

Hüppeliselt on kasvanud vajadus perelepitusteenuse järele. Tänu projekti toele saavad teenust kasutada ka vähekindlustatud pered. Perelepitusteenuse pakkumisega alustati projekti kontekstis alles aprilli keskpaigast. Tänaseks on töös kokku 12 peret (24 inimest), aga kui arvestada, et keskmiselt on 2 last peres, siis on kaudselt abi saanud lisaks veel umbkaudu 20-24 last. Vajadus teenuse järele on tegelikkuses tunduvalt suurem.

„Dialoog laste nimel“ grupid on täitumas ja suvel on plaanis alustada kolme grupiga kolmes erinevas linna ligikaudu 50 lapsevanemale ja 50 lapsele.

Mainitud kahe projekti käigus pakutavaid teenuseid vajavad regulaarselt nii lapseootel kui ka lähedase kaotanud pered. Raseduskriisinõustajad on olnud abivajajatele kättesaadavad nii telefonis kui ka veebipõhiselt. Raseduskriisi nõustamiseteenust saab igakuiselt keskmiselt 290 isikut. Läbi eriolukorra perioodi on olnud jätkuvalt avatud kliendile tasuta Raseduskriisi nõustamistelefon 8002008, mis tegutses kogu eriolukorra vältel 24/7.

Laste ja Noorte Kriisiprogramm on 25 aasta jooksul ainsana Eestis läbi viinud leinatoetusgruppe lähedase kaotanud lastele ja noortele. Statistikaameti andmetel kaotab aastas vanema üle 500 lapse vanuses 0-18. Ligi 50% surmajuhtumitest  on ootamatud ja/või traumaatilised. Sel aastal oleme saanud info 41% KOV-idelt, samuti  peredelt, kokku 195 uue lapse kohta. Jätkame  toe pakkumist ka 45 lapsele eelmisest aastast. Praegu tegeleme 120 uue lapse ja nende pereliikmetega. Grupitöid lastega plaanitakse olukorra leevenedes augustisse. Traumeerituse tõttu on leinas lastega pered haavatavad.  Neile lubatud psühholoogilise abi tagamine on taastumiseks ülioluline ja abist ilmajätmine võib mõjuda seisundit kahjustavalt.

Peresid puudutavatel probleemidel on kõrge hind ühiskonna jaoks. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut on välja arvutanud, et Eestile läheb ainuüksi lähisuhtevägivald aastas maksma 116,5 miljonit eurot, ühe inimese kohta umbes 90 eurot aastas. Oluline on toonitada, et perevägivalla puhul on ennetamine võrreldamatult tõhusam kui karm karistus. Inimeste käitumist ei juhi kartus, vaid kultuur, lastetuba ja ühiskonna hoiakud. 

Programm „Hoolivad isad“ on suunatud isadele, kes on füüsiliselt või emotsionaalselt väärkohelnud oma lapsi või laste ema või kelle puhul on kõrge risk, et selline väärkohtlemine võib aset leida.  Kolmes grupis osaleb 30 isa, mille kaudu saavad tuge 30 ema ja 56 last. Sel aastal on kavas moodustada veel kuus isade gruppi – Rakveres, Pärnus, Lõuna-Eestis ja Harjumaal (s. h Tallinn). Oma tegevuse kaudu aitame isadel oma lapsi väärtustada, mis on programmi peamine eesmärk.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudis heaks kiidetud mudeliga vägivalla katkestamise programmi “Löömata teekond” raames anname endast oleneva tuues muutusi, et  rohkem kui 80-l perel ja nende lastel oleks võimalus kasvada turvalisemas kasvukeskkonnas ja ühiskonnas, tervislikuma tuleviku nimel. Programm on mõeldud perekonnas või lähisuhtes vägivallateo toime pannud või oma suhteid kahjustavate käitumisimpulsside pärast mures olevatele meestele ning nende perekondadele.

Aastas lahendavad kohtud üle 2500 vanemate vahelise elatisvaidluse ja üle 1200 vanema õigusi ja lapsega suhtlemise korda puudutava vaidluse, mis on kõigile osalistele, eelkõige alga lastele äärmiselt kurnavad ja riigile kulukad. Meie projektides on kavas adapteerida Eestis kolme aasta jooksul kokku kolm rahvusvaheliselt tunnustatud  kiindumussuhte  hindamise mõõtvahendit, mille abil saame selgust lapsevanema raskustest ja abivajadusest ning oskame valida perele sobiva abistamise viisi. See aitab hoida kokku ressursse, mis kuluvad venivates perevaidlustes  ning leida sobiva võimaluse perede tegelikuks aitamiseks.

Pered pöörduvad samm-sammult tagasi oma vanasse rutiini, veelgi enam on aga vaja teadlikkust laste unerütmi osas, mille häirumine lisab praegusele pingelisele ajale veelgi rohkem lisastressi.

Eesti Unekooli Ühingu poolt läbi viidavad koolitused keskenduvad lapsevanem teadlikkuse tõstmisele ja nende toetamisele laste unemurede lahendamisel. Käesoleva aasta koolitusgrupid on juba täis. Kokku püütakse gruppidesse mahutada kuni 60 inimest, aga vajadus sellise koolituse järele on tunduvalt suurem.

Mõlema projekti kontekstis toimub aktiivne laste ja perede huvikaitseline tegevus.  

Valmimas on pereväärtusi ja terveid peresuhteid toetav meediastrateegia ja tegevuskava jne.

Kõik projektides pakutavad teenused toetavad koalitsioonileppe eesmärki peresõbralikust Eestist, kus inimesed tunnevad ennast turvaliselt ja kindlalt.  

Ühineme siinkohas Eesti Puuetega Inimeste Koja üleskutsega leida ajal, mil riik arutab ärisektori toetamist sadade miljonitega ka alternatiivseid võimalusi rahastamise tagamiseks haavatavate sihtgruppide toetuseks, kelle hulka kuuluvad kahtlemata ka keerulistesse olukordadesse sattunud lastega pered.

1. jaanuaril 2020 alanud ja kolm aastat kestva projekti „Laste ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” partnerid on: SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Pro Familia, MTÜ Vaiter ja MTÜ Hingekeel. kogusumma on  974 474 eurot ja millest hasartmängmaksu toetus moodustab 760 000 eurot.
2. veebruaril 2020 alanud ja kaks aastat kestva projekti „Lasterikast Eestit toetavate ja perede heaolu tagavate teenuste koostööpakkumine” partnerid on: SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, MTÜ Pro Familia, MTÜ Vaiter ja Eesti Unekooli Ühing. kogusumma on 647 322  eurot ja millest hasartmängmaksu toetus moodustab 490 000 eurot.

Lugupidamisega

Allakirjutanud

SA Väärtustades Elu 

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA

MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit 

MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm 

MTÜ Dialoog Laste Nimel 

MTÜ ProFamilia 

MTÜ Vaiter 

MTÜ Hingekeel 

MTÜ Eesti Unekooli Ühing

MTÜ Eesti Lepitajate Ühing