Miks väheneb puuetega inimeste arv?
|
|
Tallinna linn on sidunud invatransporditeenuse puude ametliku olemasoluga, sotsiaalministeerium ütleb, et see pole seadusega kooskõlas.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) otsustas, et säärest amputeeritud jalaga Heinar Kivilal pole enam puuet. Samamoodi ei tuvastatud puuet kolmanda staadiumi vähki põdeval naisel, kes vajab palju kõrvalabi ja invatransporti.
Jätkuvalt pöörduvad erinevad inimesed peaaegu igapäevaselt EPIKoja poole küsimusega, miks on võrreldes varasemaga otsus muutunud ehk enam puude raskusastet ei tuvastatud või on puude raskusaste võrreldes eelneva(te) hindamis(t)ega muutunud väiksemaks, mis näitab, et tegemist on pigem muutunud hindamise praktikaga (uue lähenemisega puude raskusastme tuvastamisel) kui objektiivselt arusaadavate põhjendustega.
|
Kas tõsiasi, et puudega inimestele mootorsõidukimaksu vabastust ei tehtud, on ebaõiglane?
|
|
Üksi sügava puudega poega hooldav pensionär peab invabussi eest maksma üle 800 euro automaksu. EPIKoja esialgne ettepanek rahandusministeeriumile oli, et automaksust oleksid vabastatud vähemalt kõik need puudega inimesed (või inimese lähedane), kes ei saa oma puude tõttu üksi ühistransporti kasutada, sh ka ilma abita ühistranspordi peatusesse liikuda. Lühidalt tähendanuks see nt raske- ja sügava liikumispuude, nägemispuude, intellektipuude vm keerulise psüühilise erivajadusega inimesi või nende pereliikmest hooldajat, eestkostjat. Riigiga me selle ettepaneku osas üksmeelt ei saavutanud ning jõudsime kompromissile, mille kohaselt tõusevad osadele sihtgrupidele puudetoetused, mis on varsti pea 20 aastat muutumatutena püsinud. Olime rahul veel sellega, et saime algselt menetluses olnud eelnõusse sisse erisuse ehk maksuvabastuse neile puudega inimestele, kel on puude tõttu auto kohandatud. Kahjuks see erisus kaotati, viidates ebavõrdsele kohtlemisele puuetega inimeste hulgas, kuigi positiivne diskrimineerimine on lubatud ning meie hinnangul oleks maksuvabastuse erisus sellega põhjendatud.
|
Mida on vajalik teada puudetoetustest ja mootorsõidukimaksust 2025. aastal?
|
|
01.01.2025 kehtib kõikidele autoomanikele mootorsõidukimaks.
Mootorsõidukimaksuga seonduvalt puudega inimestele erisusi ei tehtud.
01.06.2025 tõusevad puudetoetused:
raske puudega lastele ja harvikhaigustega lastele 161,09 eurolt 180 euroni
sügava puudega lastele 241,64 eurolt 270 euroni
sügava puudega tööealise toetus tõuseb 43,47–53,70 eurolt 100 euroni
raske puudega tööealistele ühtlustatakse puudetoetus 34,78–49,09 eurolt 50 euroni
Ühekordne kompensatsioon, mis makstakse välja I kvartalis, on seotud asjaoluga, et riigil ei olnud võimalik puudetoetuste tõusu vaatamata esialgsele kokkuleppele 1. jaanuarist 2025 kehtestada.
Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse automaatselt kõigile lastele ja tööealistele, kellel on 2025. aasta 1. jaanuari seisuga tuvastatud raske või sügav puue või kellele makstakse harvikhaigusega lapse toetust.
|
Ilmus Eesti Puuetega Inimeste Koja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumber
|
|
Kas teadsid, et Eestis on kuni 180 000 omastehooldajat? See on suur number, mis näitab, kui palju inimesi panustavad igapäevaselt oma lähedaste heaolusse. Käesolevas numbris räägime hooldajate õigustest, toetustest ja nende igapäevaelust. Jagame inspireerivaid lugusid, vaata kohe!
|
Omastehooldajal on õigus abile ja toele, puhkepausidele ja taastumisele, töölkäimisele ja õnnetundele
|
|
Omastehooldajaid on rohkem, kui arvatakse. Kas teadsid, et Eestis on umbes 160 000–180 000 omastehooldajat? See on peaaegu poole rohkem kui Tartu linnas elanikke!
Omastehoolduse teema puudutab suurt hulka Eesti elanikest kas otse või kaudselt. „Omastehooldajal on õigus abile ja toele, puhkepausidele ja taastumisele, töölkäimisele ja õnnetundele.“ Nii mõtiskleb EPIKoja tegevjuht Maarja Krais-Leosk ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbri avaloos.c
|
|
EPIKoja haridus- ja tööalase huvikaitse nõunik Kadri Palk jagab ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbris mõtteid isiklikul teemal – kuidas toimus kohanemine omastehooldaja rolliga. Kuidas see kogemus on tema elu muutnud ja milliseid õppetunde ta selle käigus on saanud?
|
Vaata meeleolukat videokokkuvõtet EPIKoja koosviibimisest ja tunnustusüritusest
|
|
EPIKoda tunnustas inimesi ja organisatsioone, kes on viimase aasta jooksul andnud olulise panuse puuetega inimeste elu kvaliteedi parandamisse. Tunnustamiskonkursile laekus pea 100 kandidaadi kirjeldust, mille seast valiti välja silmapaistvad laureaadid, sealhulgas kolm inspireerivat puudega inimest.
2024.aastal pälvisid tunnustuse:
🌟 Mõjukas puudega inimene – Janno Puusepp, Sven Kõllamets, Maikel Mõttus
🌟 Silmapaistev puuetega inimeste organisatsioon – Eesti Vähiliit
🌟 Suure ühiskondliku mõjuga tegu – Ühtekuuluvuskontsert, Edmar Tuul
🌟 Ligipääsetav lahendus – Sotsiaalkindlustusameti kaugtõlketeenuse mobiilirakendus
🌟 Puudesõbralik kohalik omavalitsus – Rae Vallavalitsus
🌟 Puudesõbralik ametnik – Liisa Otsak
🌟 Puudesõbralik tööandja – Solve et Coagula OÜ, Indrek Linnuste
🌟 Silmapaistev teenuseosutaja – Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool
🌟 Silmapaistev vabatahtlik – Külli Urb
🌟 Puudesõbralik meediainimene – Kadri Ibrus
|
Kutse harvikhaiguste päeva konverentsile, mis toimub juba 21.02.2025
|
|
“Harvikhaiguste ravi võimalused, mida me täna Eestis veel ei tea“.
Konverents toimub hübriidvormis, kohapeal osalejate arv on piiratud.
Töökeel: eesti keel, viipekeelne tõlge, kirjutustõlge. Kavas on ka ingliskeelsed ettekanded. Kõik ettekanded salvestatakse ja on hiljem järelvaatamiseks leitavad Kliinikumi kodulehel. Vaata ürituse kava.
Konverents on tasuta.
Aeg: 21.02.2025
Toimumiskoht: Nordic Hotel Forum, Viru väljak 3, Tallinn
|
5. märtsil toimub juba järgmine patsiendi hariduspäev
|
|
5. märtsil toimub Eesti Puuetega Inimeste Kojas järjekordne patsiendi hariduspäev. Seekordne fookus on ülimalt aktuaalne uus patsiendikindlustuse seadus, mis võetakse käsitlusele praktiliselt ja mitme nurga alt.
Pusletükke aitavad kokku panna Terviseameti Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik jt;
Sündmusel on viipekeele- ja kirjutustõlge;
Kestus koos väikese kosutava pausiga on ca 3 tundi;
Jälgida saab nii kohapeal kui veebis; samuti saab sündmust hiljem järele vaadata.
|
|
EPIKoja haridus- ja tööalase huvikaitse nõunik Kadri Palk arutleb Õpetajate Lehes, kuidas elab Eesti hooldusõpe, millised on hooldusõppe laste ja nende perede rõõmud, ootused, mured ja väljakutsed. Kuidas korraldada hooldusõpet, kas või millist tuge vajavad koolid hooldusõppe korraldamisel?
|
Kas sina oled juba Omastehooldusest.ee veebilehte uurinud?
|
|
Omastehooldus.ee on väärtuslik infopunkt, mis pakub teadmisi, tuge ja lootust hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste teekonnal.
Millised olid möödunud aastal omastehooldusest.ee kõige vaadatumad leheküljed? TOP 5 lehekülge:
2024. aasta II poolaasta jooksul külastas omastehoolduse infopunkti omastehooldusest.ee üle 5000 unikaalse külastaja ning veebikeskkonna vaatamisi kogunes ca 20 000. Anna teada, milliseid teemasid võiks omastehooldusest.ee veebilehel veel kajastada!
|
Sandid Hoos podcast kutsus USA saatkonna toel külalistunde läbiviinud esinejaid saatesse
|
|
EPIKoda lähetas möödunud aastal USA saatkonna toel hulga toredaid erivajadusega noori erinevatesse Eesti maapiirkonna kooli külalistunde läbi viima. Külalistundide teemaks oli “Seiklused kõige kiuste õnneliku mina poole”, kus noored rääkisid heaks kaaslaseks olemisest, enda kogemustest, puudega inimesena hakkamasaamisest, enda elu lõbusatest ja ka natuke keerulisematest seikadest, positiivsuse leidmisest ja hoidmisest.
Sandid Hoos podcast kutsus mõned neist noortest mikrofonide taha, et uurida, kuidas neil koolides läks ja milliste muljetega tagasi tuldi. Saate külalisteks on Sven Kõllamets ja Kai Kunder. Taskuhäälingu episood on varustatud eestikeelse viipekeeletõlke ja subtiitritega.
|
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus suure abivajadusega laste toetamiseks
|
|
Eesti Puuetega Inimeste Koda ootab, et teenuste arendamisega minnakse kiirelt edasi, et lapsed ja pered saaksid ilma vanemate hooldusõigust piiramata ning laste vabadust piiramata asjakohast abi, sh nii psüühikahäire kui ka intellektipuudega lapsed. Samuti on EPIKoda seisukohal, et kui on tegemist äärmusliku olukorraga, väikese sihtgrupiga ja väga spetsiifilisi teadmisi nõudvate spetsialistide vajadusega, on ainuõige, et riik võtab teenuse arendamise enda kanda ning kasvatab spetsialistide näol vastavat kompetentsi, kes suudaksid raskesti mõistetava käitumisega laste juhendamisega toime tulla.
|
Insuldi raviteekonnal võeti kasutusele uus standard
|
|
Tervisekassa ja Eesti Insuldipatsientide Seltsi ning teiste osapoolte tubli töö tulemusel on insuldi korral nüüd abi ühtlase kvaliteediga kõigis haiglates ning raviteekond sujuvam. Pea meeles, et insuldikahtlusel kutsu kohe abi!
|
Harvikhaiguse diagnoos võib tähendada patsiendi ja tema lähedaste jaoks väga suurt elumuutust
|
|
28. veebruaril tähistatakse kogu maailmas harvikhaiguste päeva. Termini põhjal võiks arvata, et harvikhaigus puudutab väga väheseid inimesi. Tegelikult on Eestis hinnanguliselt umbes 80 000 – 100 000 harvikhaigusega patsienti ning nende haiguste otsesed ja kaudsed mõjud puudutavad palju rohkemaid inimesi, nii perekondi kui kogukondi. Milline on neile osutatav abi ja ravi?
|
|
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on laste ja noorte seas üks sagedamini esinev psüühikahäire, mida iseloomustab kolm põhijoont: puudulik tähelepanuvõime, impulsiivsus ja üliaktiivsus. Diagnoosimata ATH võib lapse ja noore elu, vaimset tervist ning haridusteed väga tugevalt mõjutada, seda eriti teismeeas, mil muutused on niigi suured ja kiired. Samas ei tähenda see, et “laps ei püsi pudeliski”, alati ja tingimata ATHd. Et abi oleks õigeaegne, selgitab Tervisekassa, kuidas ATH võib avalduda, milline on raviteekond ning kuidas last või noort toetada.
|
Mida tähendab igapäevane valuga toimetulek?
|
|
Valu on väga isiklik kogemus, mis võib olla nähtamatu ning suruda inimese üksindusse, kusjuures mõistmatus ja stigmad suurendavad veelgi kannatusi.
EPIKu värske liikmesorganisatsiooni, Migreen ja Peavalu patsientide seltsi Kogemusnõustaja Marika Kasemägi räägib raadios sellest, mida tähendab igapäevane valuga toimetulek ning paneb südamele, et valuvaba elu on igaühe õigus.
|
Tervise Arengu Instituut avaldas uuendatud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused, millest juhinduda
|
|
Maiustuste osas kehtivad näiteks sellised soovitused:
Alla 2-aastased lapsed ei tohiks üldse lisatud suhkruid ega neid sisaldavaid toite tarbida (eeskätt suhkrut, komme jm maiustusi, küpsetisi, magusaid jooke);
3-6-aastased lapsed võivad maksimaalselt süüa päevas kuni 2 šokolaadikommi või ühe kohukese eeldusel, et ei sööda muid magusaid/soolaseid näkse või magustatud piimatooteid;
Alates 11. eluaastast võib päeva jooksul süüa maksimaalselt näiteks 4 küpsist, 3 šokolaadikommi või juua 400 ml magustatud jooki.
|
Sotsiaalministeerium korraldas detsembris seminari „Toeks erivajadustega inimestele“
|
|
Sotsiaalministeerium korraldas detsembris koos Tervisekassa ning Eesti Õdede Liit`ga kolm menukat seminari pealkirjaga „Toeks erivajadustega inimestele“. Seminarid olid mõeldud esmatasandi tervishoiutöötajatele ja teistele erivajadustega inimestega kokku puutuvatele spetsialistidele. Eesmärk oli tutvustada sotsiaal- ja tervisevaldkonna uuemaid sekkumisi ning käsitlusi, jagada infot ja teadmisi mõne seisundi tekke, inimeste vajaduste ning sobivate suhtlemisviiside kohta. Käsitleti kolme põhiteemat: sotsiaal- ja tervisevaldkonna uuemad sekkumised ja meetodid; vaimne tervis; vajadused, teenused ja abivahendid.
|
Miks peaksid laulu- ja tantsupeol osalema kõik eestlased, sealhulgas need, kes ei näe või ei kuule, kes suhtlevad viipekeeles?
|
|
Laulupidu on Eesti traditsioon, mis ühendab erineva tausta, kogemuse ja vajadustega inimesi. Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on Eestis on 110 597 puudega inimest, kellest kuulmispuudega inimesi on 5470, nendest viipekeele oskajaid ja kõnelejaid umbes 4500. Viipekeele kõnelejatele on vajalik tõlge viipekeelde, et osaleda kultuuriruumis, igapäevaelus ja kõikides olulistes sündmustes. Kuulmislangusega inimesi aga on Eestis diagnoositud 115 644 inimest (statistika uueneb iga päev). Neile on vajalik pakkuda kirjalikku infot, näiteks subtiitrite kujul nii teleülekannetel kui kohapeal jne. Kas keegi kahtleks inimese soovis osaleda, kui kuulmine on elu jooksul halvenenud? Kindlasti mitte. Mida aga teha nende inimestega, kelle jaoks tõlked ja kirjeldused ongi ainus võimalus osaleda?
|
Ligipääsetav kultuuriruum loob võrdsemad võimalused
|
|
2024. aasta lõpus toimus kultuuriministeeriumis oluline arutelu, kus keskenduti kultuuri ligipääsetavusele. Kõlama jäi kaks peamist mõtet:
Ühiskonnas tuleb tõsta teadlikkust ligipääsetavusest. Ligipääsetava kultuuriruumi loomiseks on vajalik tõhus koostöö ja parimate praktikate jagamine. Ligipääsetavusest räägitakse üha enam, ent teema on veel paljuski segane laiemale avalikkusele. Arutelul osalesid valdkonna eksperdid, sh Annikki Aruväli kultuuriministeeriumist, Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Kojast, Maarja ja Jakob Rosin Ligipääsukesest, Lee Saarsen Tartu 2024 meeskonnast, Ave Jaakson ja Ülle Valvar mittetulundusühingust Händikäpp, lavastaja Jaanika Juhanson ja kultuurikorraldaja Piret Aus.
|
Sandra Laurimaa: viipekeelse kogukonna vajadustest ja ootustest
|
|
Eestis on 1300-1500 viipekeelset kurti, viipekeele valdajaid on kokku umbes 4500. Lisaks viipekeelsetele kurtidele kuuluvad viipekeelsesse kogukonda ka viipekeelt valdavad kuuljad pereliikmed, viipekeelsed õpetajad, viipekeeletõlgid, aga ka viipekeele huvilistest asjaarmastajad. Neid kõiki ühendab üks keel ja sellele kogukonna kultuur, kirjutab Sandra Laurimaa.
|
|
|
|
|
