Skip to main content

Riigikontrolli audit „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“

Riigikontrollil on valminud auditi teemal „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“

Kokkuvõtlikult:

Kohalikes omavalitsustes järgitakse erivajadusega täiskasvanute toetamisel valdavalt sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtteid, kuid samas tuleb siiani ette olukordi, kus omavalitsused jätavad inimesele vajalikus mahus abi andmata. Samuti esineb seniajani üle Eesti seadusega vastuolus olevaid omavalitsuste määrusi, mis piiravad teenuste saamist.

Inimese jaoks sõltub abi saamine tema elukohajärgse omavalitsuse sotsiaalteenuste tagamise võimekusest ja prioriteetidest. Lisaks sõltub abi saamine sellest, kui teadlik on omavalitsus seadustest tulenevatest kohustustest ja kas omavalitsus neid ka täidab.

 

Loe lähemalt: https://aruanded.riigikontroll.ee/80111o/

Loodusmuuseum kutsub erivajadustega inimesi 27.mail orienteeruma

Eesti loodusmuuseum kutsub teid seiklema “Tallinna puud ja puuded” linnaorienteerumisele, kus avastame Kadrioru pargi võlusid ja väljakutseid! Meie eesmärk on orienteerumishuviliste kõrval kaasata ka kõiki puudega inimesi, kes soovivad ja suudavad nautida orienteerumist ja värskes õhus liikumist. Saatjaga või ilma, ratasroolis, karkudel või mistahes abivahevahendiga!

 

Üritus toimub 27. mail Kadrioru pargis, algusega kell 17:00 ning lõppeb kell 20:00. Avastame arvukalt laugeid maastikke ja võtame punkte ka ligipääsetavatest kohtadest, et kõik soovijad saaksid oma võimete piires linnaorienteerumises kaasa lüüa ega poleks kõrvale jäetud. Kohapeal on ajutised tualetid ja ligipääsetav linnatualett.

 

Loodusmuuseumi inimesed on hea meelega kõigile abiks ja toeks! Üritusega soovime tähelepanu juhtida Loodusmuuseumi “Puudega linna” näitusele ja puudega inimeste tähtsusele ühiskonnas. 

Riigkontrolli audit “Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel”

Jagame Teiega Riigikontrolli auditit “Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel”. Maikuus avaldatakse Riigikontrolli poolt ka teine audit, mis keskendub kohalike omavalitsuste tegevusele erivajadustega inimeste toetamisel. EPIKoda oli samuti sisendi andmisel kaasatud.

 

Aruandega on võimalik tutvuda siin: https://aruanded.riigikontroll.ee/80111/

 

Peamised tähelepanekud

 

  • Riik on inimese abi saamise teekonnal üksi jätnud ning ei aita tal orienteeruda riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavates abimeetmetes ja selles, kuidas võimalikult lühikese ajakuluga vajaduspõhise abini jõuda. Kui inimesel puuduvad põhjalikud teadmised, millised abimeetmed on olemas, võib ta neist ilma jääda.

 

  • Sotsiaalhoolekandelise abi saamise süsteem ei moodusta loogilist tervikut, mistõttu on abi saamine inimese jaoks keeruline ja ebaefektiivne. Abi andmise süsteem on nii killustunud, et abivajajal ei ole võimalik tema vajadusele vastava toe saamisel jääda ühte süsteemi, ning inimese abi saamise teekonna pikkus sõltub sellest, kui hästi ta tunneb sotsiaalhoolekandelise abi saamise korraldust. Sarnaste nimedega teenuseid pakutakse kolmest eri süsteemist erinevatel tingimustel ja osalt kattuvale sihtrühmale.

 

  • Toetuste ja teenuste saamiseks peab inimene laskma hinnata oma olukorda korduvalt, kuid sellega ei sihita temale pakutavat tuge vajadustele vastavamaks. Abi saamise korraldamisel hinnatakse pigem seda, kas inimese olukord on vastavuses toetuse või teenuse saamise tingimustega. Lisaks sellele, et inimene peab taluma mitmeid hindamisi ja esitama erinevaid taotlusi abi saamiseks, ei ole tal võimalik taaskasutada kohalikus omavalitsuses juba riigile esitatud andmeid. Oma olukorra korduv kirjeldamine ja mitmete taotluste esitamine ei ole inimese väärikust arvestav kohtlemine.

 

  • Sotsiaalhoolekandelise abi andmise süsteem on sedavõrd killustunud, et ka abivajaduse hindajatel või toetavate teenuste pakkujatel ei ole ühtset ülevaadet abivajaja tegelikest vajadustest ja juba rakendatud meetmetest. Tehnilised lahendused ei toeta asjakohase abi andmist.

 

  • Sotsiaalministeerium on parasjagu kavandamas sotsiaalhoolekandes mitmeid väiksemaid muudatusi, kuid pole võtnud ette reforme, mis aitaks süsteemi enam ümber korraldada. Näiteks võiks inimestel abi saamise teekonnal aidata orienteeruda juhtumikoordinaator ehk vajaliku väljaõppega spetsialist, kes vastutaks abivajajale osutatavate hindamiste ja teenuste korraldamise eest ning valdaks kogu asjakohast infot. Samuti aitaks teekonda lühendada kahe sarnase ja paralleelse süsteemi ehk töövõime hindamise ja puude tuvastamise liitmine ühtseks tegutsemisvõime hindamiseks.

Põhja-Tallinna I kevadjooks

Põhja-Tallinna valitsus korraldab 28. aprillil jooksuvõistluse “Põhja-Tallinna I kevadjooks”. Võistlus toimub Stroomi rannapargis, kuhu oodetakse sportlikkust pühapäevast osa võtma igas vanuses jooksusõpru.

Võistlema on oodatud ka ratastoolis liikujad, kellel on võimalik läbida nii 300 kui ka 900 meetri pikkune rajalõik.

Kui distantsi ajal on abi vaja, toetavad vabatahtlikud.

Põhja-Tallinna vanema Manuela Pihlapi kommentaar:

“Eestis on tuhandeid inimesi, kes kasutavad liikumiseks ratastooli. Tänapäeval on liikumisraskustes inimeste abivahendid heal tasemel, nii et ratastoolis inimesed saavad edukalt liikuda ja käia nii looduskaunites kohtades kui ka osaleda erinevatel spordivõistlustel. Põhja-Tallinn on oma roheliste parkide ja kauni mereäärega spordisõbralik linnaosa, oleme õnnelikud, kui meie korraldatud spordivõistlusele tulevad ka ratastoolis inimesed. Liikumisrõõm on kõigile, vanusest ja kehalisest võimekusest hoolimata. Liikumine loob hea enesetunde ja positiivseid mõtteid. Soovime tõsta teadlikkust ja näidata, et sportimine on võimalik ka ratastoolis.

Ootame Põhja-Tallinna I kevadjooksule Stroomi randa kõiki, kes tunnevad liikumisest ja liigutamisest rõõmu”.

Festival Erisuste Erinevused ja Terateatri esietendus

Kanuti Gildi SAALis avanevad Erisuste Erinevused

Sellest kolmapäevast laupäevani, 20.-23.märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus. Festivali korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Terateater ning festivali juht on lavastaja Jaanika Juhanson.

 

“Festival Erisuste Erinevused keskendub puuetega inimeste ja Eesti kutselise etenduskunstide maailma seostele,” selgitab festivali juht Jaanika Juhanson. “Erivajadusega inimeste ligipääsetavusest etenduskunstide publikuna on viimastel aastatel hakatud Eestiski jõudsamalt rääkima, kuid oluline on samm siit edasi. Me peame rääkima võimalustest, kuidas Eestis saaks erivajadustega inimesed olla võrdsetel alustel kohandatud keskkondades kutselised etenduskunstnikud ning kuidas kaasata etenduskunstide loomisesse erivajadustega inimeste kogukondi ja konsultante. Sotsiaalkindlustusameti statistika andmetel on Eesti elanikkonnast ligi 9% on erivajadusega. Miks on kultuuriruumis, sh etenduskunstides erivajadustega inimesed sisuliselt nähtamatud?”

 

Festivali mahukama osa moodustavad vestlusringid, kuhu on vestlema koondatud hõlmav valik Eesti kutseliste etenduskunstide taustaga lavastajaid, koreograafe jt, kes on viimase kümne või enamgi aasta jooksul loonud mingi lavastusliku teose või juhendatud protsessi puudega inimestega või inimestele. Festivali avavestlus 21.märtsil kell 11 loob  festivalile raami ja vaatleb erivajadustega inimeste etenduskunstide laiemat tausta (vestlejad Annikki Aruväli, Jaanika Juhanson, Janne Jerva, Kaie Küünal, Kaarel Oja, Külliki Bode, moderaator Karin Allik). Teises vestluses avatakse etenduskunstide kõrgkoolide võimalikku potentsiaali ligipääsetavaks ja kaasavaks muutumisel (vestlejad Jan Teevet, Kert Valdaru, Kärt Kokkota, Maarja-Liis Mölder, Mart Piirimees, Sveta Grigorjeva, moderaator Kai Valtna). Ülejäänud vestlusringid on ühendatud puudeliikide ja etenduskunstide seoste kaupa: liikumispuue (vestlejad Eve Mutso, Kaie Seger, Liis Vares, Tom Rüütel, moderaator Eneli Järs), kuulmispuue (Elina Masing, Jaanika Tammaru, Jari Pärgma, Kalmer Liimets, Maaja Hallik, Tatjana Romanova, Teet Kallaste, moderaator Maarja Kalmre), intellektipuue (Anu Vask, Helena Ehrenbusch, Kata-Riina Luide, Kerttu Rakke, Merle Karusoo, moderaator Maria Peterson), neuroerisused (Heidi Kask, Kristi Leppik, Marta Pulk, Rasmus Taavet, Taavi Varm, moderaator Maarja Kalmre), nägemispuue (Andres Popov, Jaan Ulst, Jaanika Juhanson, Julia Kabanova, Marta Aliide Jakovski, moderaator Eneli Järs). Samuti toimuvad lavastuste “Kustpoolt puhub tuul”, “Tajuleebe tantsulugu” ja “Mina olen Surm” arutelud (vastavalt moderaatoriteks Kirsten Simmo, Karin Allik ja Helen Pärk).

 

Festivalil esietendub pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastus “Kustpoolt puhub tuul” (algteksti autoriks Liis Sein ja lavastajaks Jaanika Juhanson), mis otsib vastust küsimusele, kuidas kujutada pimedat inimest laval. Festivali jooksul esineb ka Pärnu ratastoolitantsurühm Silver Wheels (juhendaja Kaie Seger), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näitering (juhendaja Jaanika Juhanson), tutvustatakse neuroerinevate inimeste etenduskunstide projekti Koge (idee autor ja üks läbiviijatest lavastuskunstnik Kristi Leppik). Festivali kavas on Rahvusooper Estonia uhiuus haridusprojekt “Tajuleebe tantsulugu” (lavastaja Eve Mutso-Oja ja idee autor-produtsent Tuuli Potik), mis on suunatud autistlikele ja intellektipuudega lastele ning mille festivalietendused toimuvad Estonias. Festivali lõpetab Luidja Tsirkusetalu sotsiaalset ja teraapilist tsirkust esitlev loeng-etendus “Tsirkus. Tsirkus? Tsirkus!”. Toimub kaks väikest töötuba – pimedate teatrist (läbiviijaks Terateater) ja kehapsühholoogiast (juhendajad Anu Vask ja Merle Saarva). Festivali jooksul on avatud väike installatsioon “Kõik minu tähed. Ühe psühhoosi lugu” (loojad Kristi Leppik ja Jaanika Juhanson) ning fotonäitus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näiteringi tööst õpilaste silme läbi.

 

Pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” lavastaja on Jaanika Juhanson. Lavastusgruppi kuuluvad veel lavastuskunstnik Kristi Leppik, valguskunstnik Sander Aleks Paavo, videokunstnik Sander Põldsaar, liikumisjuht Ajjar Ausma ja tehnik Päär Pärenson. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures juba kümnendat aastat tegutsevasse pimedate ja vaegnägijate harrastustruppi kuuluvad: Hedy Haavalaid, Julia Kabanova, Kert Küla, Indrek Kaljumäe, Maarja-Liis Orgmets, Mari-Liis Täht, Aire Bornschein ja Helen Künnap.

Näitekirjanik Liis Seina “Kustpoolt puhub tuul” räägib loo neljast pimedast muusikust ja dirigendist, kelle keha ja silmad enam sõna ei kuula. “Samas on see lugu vabanemisest, enese tee leidmisest ja oma uute silmade avamisest,” avab lavastaja Jaanika Juhanson lavaloo ideed. 

Tekst on aga erandlik nähtus eesti näitekirjanduses. See on ainus eesti näidend, mille peaaegu kõik tegelased on pimedad, aga mis pole kirjutatud konkreetset pimedate näitetruppi silmas pidades. Tekst märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel. 

“Meie lavastus keerab aga pimedate muusikute loole oma vindi peale,” lisab lavastaja Juhanson. “Mis juhtub siis, kui kokku saab pimedatest ja vaegnägijatest harrastusnäitlejate punt, kes eelmainitud näidendit mängida püüab? Muusikute fiktiivse looga põimuvad pimedate esitajate endi mälestused, kommentaarid ja isiklikud lood, et küsida publikult: kas sina näed mind?” 

Lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” etendused toimuvad 20.-23.märtsini kell 19.30 festivali Erisuste Erinevused raames. Esietenduse järel toimub arutelu lavastusgrupiga, mida modereerib teatriuurija Kirsten Simmo. Teise etenduse järel toimub lühike töötuba, kus kõik soovijad saavad pimeteatri harjutusi lavastaja Jaanika Juhansoni käe all ise läbi proovida. Kolmas etendus on viipekeelse ja kirjutustõlkega. Lavastus on kirjeldustõlke elementidega ning seega kogetav ka ainult auditiivselt.

 

Lisainfo lavastus kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/2024/02/lavastus-kustpoolt-puhub-tuul.html

Lisainfo festivali kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

Plakati jm graafilised visuaalid lavastuse ja festivali kohta (vajadusel kasutamiseks): https://drive.google.com/drive/folders/1JPlc-nLKdlLeXUZF9durF-PndWShXIuB?usp=sharing

Fotosid Terateatri proovist (fotod: Jaanika Juhanson): https://drive.google.com/drive/folders/1oOdrEwMv6-eD03oRT8CjI8ZfawEC4cBK?usp=sharing



Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

 

Lisainformatsioon:

https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

sh ajakava: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ajakava.html

Vaata festivali ligipääsetavuse võimalusi siit: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ligipaasetavus.html 

Paides avati Erivajadusega naiste elusid kajastav näitus NAINE

Reedel, 1. märtsil kell 18.00 avati Paide Muusika- ja Teatrimajas fotonäitus “NAINE”, mis portreteerib 14 erivajadusega naist Eestis.

Näituse algataja on Eesti Neurofibromatoosi Ühingu eestvedaja ja Helpificu tugikeskkonna asutaja Keiu Roosimägi. “Ma arvan, et kõige enesekindlamad on naised, kellel on julgust näidata end sellisena, nagu nad on. Näidata end filtriteta, vaatamata füüsilisele eripärale või haigusele, mis võib välimust muuta. Aga kes need naised tegelikult on? Millised on nende arvamused, väärtused, arusaamad elust, kuidas nad maailma näevad?” sõnastas Keiu näituse lähtekoha.
Puudega naiste kui ühe enim haavatava rühma puhul on äärmiselt oluline tuua puudega naised ja tüdrukud välja apaatsusest, rääkida neile võimalustest ja õigustest ning julgustada puudega naisi „kapist välja tulema“. Neile tuleb sisendada jõudu, teadmist, et neile on ühiskonnas kohta ja nad on vajalikud. 

Igaühel neist naistest on rääkida oma lugu ja see näitus on sissevaade neisse lugudesse. Näituse lood puudutavad ka teemasid nagu naiste seksuaalsed õigused ning õigus teadlikult valida elu ja surma vahel. 

Näitus “NAINE” põhineb kohtumistel ja intervjuudel, mille viis läbi Kristina Amor. Fotograafiks on Alana Proosa. Näitusega meenutame idee autorit Keiu Roosimägi (17.02.1984 – 29.07.2023).

Fotonäitus valmis projekti “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!” raames. Projekti rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Näitust rahastas ka Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit. 

HEVI mess aitab leida toevajadusega noorel sobiva eriala kutsekoolist

Neljapäeval, 14. märtsil kell 11-14 toimub HEVI ehk haridusliku toevajadusega õppijate infomess. Kohal on kutseõppeasutused ja karjäärinõustajad, kes aitavad toevajadusega noorel leida just tema jaoks sobiva eriala ja õpikeskkonna.

 

Lisaks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele on kutseõppeasutustest esindatud Tallinna Kopli Ametikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool.

 

Karjäärialast nõu annavad Eesti Töötukassa karjäärinõustajad.

 

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐇𝐄𝐕𝐈 𝐦𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐚?

  • Milliseid õppimisvõimalusi pakuvad kutsekoolid toevajadusega noorele
  • Kuidas on õppimine ja tööle saamine koolis toetatud
  • Millised on tööle saamise võimalused valitud erialal

 

𝐌𝐢𝐬 𝐯𝐞𝐞𝐥 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐛 𝐇𝐄𝐕𝐈 𝐦𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥?

  • Erialasid tutvustavad töötoad noortele
  • Hobitoad noortele
  • Töötoad tugispetsialistidele ja lähedastele
  • Karjäärinõustamine
  • Ringkäik Astangu Keskuses

 

SISSEPÄÄS: tasuta

 

TÖÖ- JA HOBITOAD: ajakava avaldame lähiajal Astangu Keskuse kodulehel ja HEVI messi FB lehel: http://tinyurl.com/4mnrh3fc

 

TOITLUSTUS: kergemat kõhutäidet pakume kohvikus, mis on avatud kl 11-14. Toekamat kõhutäidet pakume sööklas, mis on avatud kl 11.15-12.00 ja 12.45-14.00. NB! Gruppide palume sööklas söömise aeg eelnevalt broneerida: https://forms.gle/pUNoCC2Pw6D1gLmf7

 

HEVI messile on oodatud kõik huvilised, kes soovivad rohkem teada, millised on edasiõppimisvõimalused pärast põhikooli või gümnaasiumi.

Tallinna Puuetega Inimeste Koja Huvitegevuste kevadhooaeg

Avatud kunstistuudio (kunstiteraapia)
Esmaspäeviti 11:30 – 13:15 (alustab 19.02)

Füsioteraapiline treening (võimlemine)
Esmaspäeviti 14:00 – 15:00

Mälutreening
Iga kuu 1. ja 3. kolmapäeval 15:00 – 16:00

BAILATINO
Neljapäeviti 17:30 – 18:30

Piret Rumvolti võimlemisring
Neljapäeviti 17:00 – 18:00

 

Registreerumiseks helista 656 4048 või 5875 1345

Tallinna Linnavalitsuse info- ja inspiratsioonipäev 21.02.2024 kell 14-17

Oled oodatud 21. veebruaril kell 14-17 uue erivajadustega inimestele suunatud professionaalsete kultuurisündmuste taotlusvooru info- ja inspiratsioonipäevale.

 

Üritusel tutvustame taotlusvooru tausta ja sisu, jagame kogemusi, arutleme valdkonna üle ning pakume lisaks heale seltskonnale veidi söögi- ja joogipoolist. Üritusele ootame eriti kultuurikorraldajaid ja erivajadustega inimeste erialaliitude esindajaid.

 

Inspiratsioonipäev toimub Tallinnas Uues Laines aadressil Vana-Kalamaja 1.

 

Hoone on ratastooliga ligipääsetav. Kui vajad infopäeval osalemiseks ligipääsetavuse osas muud laadi tuge, palun anna sellest vastuskirjas teada, et oskaksime sellega aegsasti arvestada.

 

Kuna kohtade arv on piiratud, palume oma tulekust teada anda hiljemalt 16. veebruariks vastates e-posti aadressile ksakultuur@tallinnlv.ee

 

Kohtumiseni kolmapäeval, 21. veebruaril kell 14-17 Uues Laines!

 

Taotlusvooru kohta saad lähemalt lugeda siit: https://www.tallinn.ee/et/kultuur/erivajadustega-inimestele-loodud-kultuuriprojektid

 

Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti kultuuriosakond

Vabaduse väljak 10a, 10146 Tallinn

ksakultuur@tallinnlv.ee

 

Niguliste muuseumi uuenduste teabepäev 07.02 kell 12

Niguliste muuseumi juurdepääsetavus on alates jaanuari keskpaigast erivajadusega inimestele märkimisväärselt paranenud, sest vaegnägijatele ja pimedatele on koostatud kirjeldustõlkega audiogiidid ning vaegkuuljad ja kurdid saavad kassast laenutada tahvelarvuti tähtsamate teoste viipekeelsete tõlgetega. Uued lahendused haakuvad hästi juba varem muuseumisse paigaldatud juhtteedega vaegnägijatele ja taktiilse majaplaaniga. Juurdepääsetavuse parandamise projekti toetas Muinsuskaitseamet muuseumide kiirendist.

 

Olete väga oodatud neid uuendusi tutvustavale tasuta teabepäevale Niguliste muuseumisse

kolmapäeval, 7. veebruaril 2024 kell 12-14.

 

Tervitused: Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.

Erivajadustega inimestele suunatud uuendusi tutvustab selle projekti muuseumi poolne eestvedaja Kerttu Palginõmm, kogemusi jagavad koostööpartnerid pimedate ja vaegkuuljate liitudest.

 

Kõik huvilised on teretulnud!

 

Lähemat informatsiooni leiate meie kodulehelt:

https://nigulistemuuseum.ekm.ee/erivajadusega-inimestele-on-niguliste-muuseumi-kulastus-nuud-vaartuslikum/

 

Info erivajadustega külastajale:

https://nigulistemuuseum.ekm.ee/erivajadusega-kulastajale/#vaegnagijale-ja-pimedale

 

 

Kohtumiseni Nigulistes!

 

Tel 53431052