Skip to main content

Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskiri – Oktoober 2024

 
 
 

EPIKOJA UUDISED

 

Vaata järele patsiendihariduspäeva “Kuidas päriselt abi saada?”

 

29. oktoobril toimus patsientide hariduspäev “Patsientide hääl: “Kuidas päriselt abi saada?” Üritus toimus hübriidvormis ning tagatud olid kirjutus- ja viipekeeletõlge! Peamised teemad olid patsientide toetamine, võimalikud lahendused pikkade ravijärjekordade puhul ning ravimite kõrvaltoimed.

Vaata YouTube´is
 

Vaata järele teema- ja inspiratsioonipäeva “Kuidas elad, hooldusõpe?”

 

21.10.2024 toimus Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Pärnu Päikese Kooli koostöös teema- ja inspiratsioonipäev “Kuidas elad, hooldusõpe?”
Päeva jooksul jagati mõtlemapanevaid kogemuslugusid, innustavaid edulugusid ja lootustandvaid tulevikuvisioone.

Vaata salvestust
 

Maarja Krais-Leosk: Omastehooldaja – tavaline imeinimene?

 

Omastehoolduse karjääriredel – ära rühi üksi!

Inimesed on erinevad ja erinevad on ka nende kogemused. Erinev võib olla lähedase hooldamise alguse stardipositsioon, tunnete ja elukorralduse muutustega leppimine ja toimetulek. Omastehooldajat ümbritsev tugivõrgustik võib olla väga toetav, kuid see võib ka täielikult puududa. Inimene võib olla teadlik enda ja lähedase õigustest, kuid ta võib olla abi küsimiseks liiga tagasihoidlik. Ja isegi, kui ta julgeb abi küsida, võib esimene „Ei!“ olla piisavalt raske kogemus, et esimese „Jah!“-ni jaksata minna. See on ka üks põhjus, miks ma kirjutan – et inimesed teaksid, et omastehooldajana on neil õigus abile ja toele, puhkepausidele ja taastumisele, töölkäimisele ja õnnetundele.

Loe rohkem
 

Vaata vaimse tervise vitamiine EPIKoja uuest omastehooldajate videost

 

Vaimne tervis on kõigile oluline! Vaimse tervise päeva puhul avaldas EPIKoda uue video vaimse tervise vitamiinidest. Ehk leiad endalegi hea idee, mille abil hingerahu ja helgust hoida.

Vaata või kuula lugu
 

EPIKojal kokku pandud erinevad kodukohanduse videod on kättesaadavad kõigile

Vaata ka erinevaid teisi häid näited, nt tööalaste abivahendite ja töökoha kohandamisest, vannitoa kohandusestkodude ja korteriühistute või jparkimiskohtade ligipääsetavusest. Paneeldiskussioonis, kodu kohandamise teemal, avatakse kitsaskohti ja kuidas saaks paremini. Vaata või kuula paneeldiskussiooni.

Kodu kodukohandamise teemalise videote nimekiri on avatud EPIKoja YouTube kanalil. 

Vaata kodukohandmise videoid
 

Kuula või vaata erivajadusega inimeste kodu kohandamise paneeldiskussiooni

 

Kuidas erinevad osapooled kodu kohandamise olukorda Eestis näevad?

Mis on kitsaskohad ja kuidas saaks paremini?

Sven Kõllametsa modereerimisel avasid oma mõtteid:

Tõnu Poopuu, Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja

Mart-Peeter Erss, SKA õiguse ja järelvalve osakonna teenusejuht

Veiki Laane, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

Liisi Uder, Õiguskantsleri puuetega inimeste valdkonna juht

Kersti Peterson, kodu kohanduse spetsialist

Vaata paneeldiskussiooni
 

Vaata videot hariduse kättesaadavusest nägemispuudega lastele ja noortele

 

5. oktoobril tähistati rahvusvahelist valge kepi päeva. Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldab sel puhul video, kus arutati, kuidas parandada ja lihtsustada nägemispuudega laste ja noorte hariduse omandamist. 

Vestlusringis osalesid:

Jakob Rosin, Eesti Pimedate Liit

Kristel Mets, Tartu Emajõe Kool

Merike Kaljujärv, Vanalinna Hariduskolleegium

Piret Liba, Haridus- ja Teadusministeerium

Arutelu modereerib Kadri Palk, Eesti Puuetega Inimeste Koda

Video on varustatud eestikeelsete subtiitrite ja viipekeelse tõlkega.

Vaata või kuula lugu
 

Millised on haldusõiguse põhimõtted ning üksikisikute õigused ja kohustused riigi- ja kohalike omavalitsustega suhtlemisel?

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja uues õppevideos jagab jurist Kristi Rekand oma mõtteid vaiete esitamisega seotud õiguslike nõuete, kohustuste ja võimaluste kohta. Millised on haldusõiguse põhimõtted, sealhulgas üksikisikute õigused ja kohustused riigi- ja kohalike omavalitsustega suhtlemisel?

Kuidas tagab hea halduse tava, et otsused tehakse läbipaistvalt, tõhusalt ja õiglaselt? Vii end kurssi oma õiguste osas ja uuri lähemalt, kuidas käituda, kui leiad, et toetuste või teenuste taotlemise tulemus ei rahulda sind.

Vaata või kuula lugu
 

EPIKOJA PÖÖRDUMISED

 

Pöördumine eestkostekorralduse teemal

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esitas Sotsiaalministeeriumile ja Justiitsministeeriumile uuringu põhjal ka enda ettepanekud rõhutades sh vajadust teostada täiendavalt uuringuid selgitamaks eestkoste seadmiste ning valimisõiguseta eestkostetavate arvu tõusu põhjuseid ning miks kohaldatakse praktikas enimpiiravat meedet ehk eestkoste seadmist kõigi asjade ajamiseks. Ka märkis EPIKoda, et toetab toetatud otsustamise süsteemi loomist senise asendatud otsustamise süsteemi asemel, ühtlustada ja tõsta kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside ning eestkoste seadmise määruste kvaliteeti, koolitada kohtunikke inimõiguste teemadel jms.

Loe pöördumist
 

Seisukoht perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) juhib tähelepanu asjaolule, et esitasime algse seisukoha Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule septembris 2024, vastavad seisukohad ja nendega arvestamine/mittearvestamine on näha kooskõlastustabelist. Peale esimest kooskõlastusringi lisati eelnõusse muudatused, mis seonduvad visiidi jm tasude tõstmisega, viidatud eelnõu osas EPIKoja seisukohta ei küsitud. EPIKoda esitas meedias avaldatu pinnal 17.09.2024 pöördumise Sotsiaalministeeriumile, millele senini vastust saadetud ei ole.

Loe pöördumist
 

Pöördumine Sotsiaakomisjoni poole seoses Sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusega

 

Äärmiselt murelikuks teeb, et olukorras, kus erihoolekandeteenused on kroonilises alarahastuses, võetakse õendusabiteenuse kulu ära erihoolekande maksimaalsete maksumuseste arvelt. Sotsiaalministeerium on välja toonud, et keskmiselt kaetakse riigieelarvest vaid 61% erihoolekandeteenuste kvaliteetseks osutamiseks tegelikult vajalikest kuludeks. Erihoolekandeteenuse osutajad kaotavad igakuiselt teenuse osutamiseks vajalikke vahendeid 25-149 eurot inimese kohta (olenevalt teenuse liigist ja teenusmaja üksuse liigist). EPIKoja jaoks on see murettekitav, sest rahastuse vähendamine on otsene risk inimesele osutava teenuse kvaliteedis.

Loe rohkem
 

Päring Sotsiaalministeeriumile seoses pöördumistele vastamisega

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on tähele pannud muudatusi Sotsiaalministeeriumi pöördumistele vastamises. EPIKoja poole pöörduvad sotsiaalvaldkonnaga seonduvate probleemide korral nii EPIKoja liikmed kui ka mitteliikmetest krooniliste haigustega/ erivajadustega inimesed, tõstatatud mured on eluliselt olulise kaalu ja tähendusega. EPIKoda nõustab võimalusel juhtumipõhiselt, kuid sageli joonistuvad pöördumiste pinnal süsteemsed kitsakohad, millega seonduvalt peab EPIKoda vajalikuks teha ametliku pöördumise vastutavale ministeeriumile. Vastuse saamine omab olulist tähendust nii konkreetse juhtumiga seotud inimese jaoks kui ka süsteemi mõistmiseks ja korrastamiseks tervikuna.

Loe rohkem
 

EPIKoja seisukoht vastutuskindlustuse seaduse rakendusaktide eelnõudele

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) tunnustab vastutuskindlustuse seaduse jõustumisega seonduvates rakendusaktides toodud planeeritavate muudatuste eest, mis seonduvad patsiendi vaatest väga oluliste põhimõtete rakendamisega nagu inimkesksus, terviseharitus, tervishoiuteenuste integreeritus ja patsiendi kogemuspõhine tagasiside. Lisaks väärtustame muudatust, mis keskendub tervishoiuteenuse kvaliteedi täiendavale reguleerimisele, tervishoiutöötajate ja nendega võrdsustatud töötajate, spetsialistide, hooldustöötajate ja tehnikute erialase koolitamise reguleerimisele, tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikute kutsealase ja erialase hindamise süsteemi loomisele ning järelevalve tõhustamisele.

Loe rohkem
 
 

LIGIPÄÄSETAVUS

 

Milliseid kohustusi toob toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus ettevõtetele?

 

Kas sinu ettevõte on valmis 2025. aasta ligipääsetavuse seaduseks? 28. juunist 2025 jõustub Eestis toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, mis kehtib mitmesugustele teenustele ja toodetele, sealhulgas e-poodidele, audiovisuaalmeedia vahendajatele, pankadele, kaardimakse terminalidele, transpordiasutustele ja piletiautomaatidele. See seadus aitab tagada, et erinevad teenused ja tooted oleksid kasutatavad ka erivajadustega klientidele, sealhulgas nägemis- või kuulmislanguse, liikumis- või motoorikapuude või intellektipuudega inimestele. Accessible EU seminar leidis aset 22.oktoobril.

Vaata seminari
 

Juba 3. detsember 19:00 leiab aset kolmas ligipääsetav koorikontsert

 

Kontserdi juhtmõte ja nimi on sel aastal „Elukoor”, mis tuleneb Mari Kalkuni ja Mari Amori samanimelisest laulust. „Elu on laul, mida laulame koos…“ ning üritus toimub Kaja kultuurikeskuses. On suur rõõm näha, et kohalikul tasandil ligipääsetavatele kultuurisündmustele üha rohkem tähelepanu pööratakse ning toetatakse ettevõtmist, mida suures osas õhinapõhiselt, kuid suurte lootustega eest vedama hakati.

Vaata sündmust Facebookis
 
 
 
 

SOTSIAAL

 

Oktoober on rahvusvaheline rinnavähi vastu võitlemise ja teadlikkuse tõstmise kuu

 

Rinnavähk on paljudes maades ja ka Eestis kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Igal aastal diagnoositakse meil ligikaudu 800 uut rinnavähi juhtu, haigete arv kahjuks kasvab. Seetõttu on väga oluline osaleda sõeluuringutel, sest varakult avastatud rinnavähk on tervistavalt ravitav.

Rinnavähi sõeluuringule on kutsutud 2024 aastal 103 892 naiset, kelle sünniaasta jääb 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974 aastatele. Uuringule kutsutakse naisi vanuses 50–70 ja 74 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki ning nad ei ole viimase 12 kuu jooksul käinud mammograafia uuringul. NB! Sõeluuringule on tagatud ligipääsetavuse liikumispuudega inimestele

Loe rohkem
 

Ajakirjal Sotsiaaltöö valmis erinumber dementsuse teemal

 

Dementsusega inimestega töötavatele spetsialistide tarvis koostatud ajakirja Sotsiaaltöö erinumbrist (3/2024) leiavad toetavat lugemist ka omastehooldajad.

Käsitletakse nii dementsusega inimestele mõeldud teenuseid, toetavaid metoodikaid kui ka abistajate enesehoiu võimalusi.

Tutvu numbriga
 
 

TERVIS

 

Uus veebivorm ravimi kvaliteediprobleemist, valest ravimiinfost või võltsingukahtlusest teatamiseks

 

Ravimiameti kodulehelt leiab uue teatise vormi ravimi kvaliteediprobleemist, valest ravimiinfost või võltsingukahtlusest ameti teavitamiseks.

Varasemalt tuli probleemidest teavitamiseks kasutada erinevaid veebivorme, kuid nüüd saab probleemidest teavitamiseks kasutada üht universaalset veebivormi.

Teate vorm on mõeldud kõigile – ravimite tootjatele ja müügiloahoidjatele, apteekidele, hulgimüüjatele ja ravimikasutajatele (tervishoiuteenuse osutajad, veterinaararstid, patsiendid või nende lähedased). Teate esitaja isikuandmed hoiab Ravimiamet konfidentsiaalsena.

Veebivormi leiab Ravimiameti kodulehe esilehelt „TEATISED, VORMID JA TAOTLUSED“ jaotisest

Ava ankeet
 
 

OSALEMISEKS

 

Omastehooldajate näitus on üleval Kristiine keskuses kuni 12.novembrini

 

Fotonäitus on kantud mõttest anda omastehooldajatele nägu, hääl ja nimi, anda aimu nende küll keerulisest, aga soojusega tehtavast hooldamise, hoolimise, vastutamise, vahel ka elushoidmise tööst.
Näitame, et lisaks lähedase hooldamisele on omastehooldajatel ka oma teised tööd, hobid ning akude laadimise hetked ja paigad. Näitus on varustatud kirjeldustõlke, viipekeeletõlke, lihtsa keele tõlkega ja ingliskeelse tõlkega. Näitus Kristiine keskuses jääb avatuks 12.novembrini. Peale seda liigub näitus taas ja siis juba Kaja Kultuurikeskusesse kuni 3.detsembrini.

Vaata näitust veebis
 

Vaata veelkord EPIKoja ligipääsetavat fotonäitust veebis

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja kirjeldus- ja viipekeeletõlke ning lihtsas keeles kokkuvõttega ligipääsetav fotonäitus “Afganistan” peatub alates veebruarist Põlva Puuetega Inimeste Kojas!

Ligipääsetavat fotonäitust on võimalik külastada koja ja Põlva Päevakeskuse ruumides (Uus tn 2a) lahtiolekuaegadel E-R kell 8-16.

Astu ligi või saa näitusest osa veebi teel!

Vaata näitust veebis
 

Igal aastal 20.-26.oktoobril pöörati tähelepanu nähtamatutele puuetele

 

Igal aastal 20.-26.oktoobril pööratakse tähelepanu neile inimestele, kelle puue ei ole küll silmaga näha, kuid see on olemas ja sellega tuleb igapäevaselt toime tulla. Aastal 2020 valmis EPIKojal fotonäitus, et teemale tähelepanu juhtida. Fotonäitus on endiselt üleval EPIKoja veebis ja kannab pealkirja “Varjatud”.

Vaata fotonäitust
 
 

EPIKODA NÕUSTAB

 

Tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele

 

Eesti Puuetega Inimeste Koda osutab alates 2024. aasta algusest tasuta õigusabi erivajadusega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ja nende lähedastele, kellel on tekkinud küsimus või probleem riigi või kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetuste saamisel.

Loe lähemalt
 

Erivajadustega inimestele õigusnõu andmist jätkab Eesti Puuetega Inimeste Koda

 

Puude raskusastet omavad inimesed saavad esmast tasuta õigusnõu Eesti Puuetega Inimeste Koja vahendusel. Justiitsministeeriumi toetusel annab 2025nda aastani puuetega inimestele õigusnõu Õigusteenuste Büroo.

 

Õigusnõustamisele on õigus inimestel, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud keskmine, raske või sügav puude raskusaste.

 

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonil 53 850 005 E-N kell 10- 16. Muul ajal saabunud kõnede puhul (v.a. laupäev ja pühapäev) või kui kõnele hetkel vastata ei saa, helistatakse pöördujale ÕTB poolt tagasi.

 

Tasuta õigusnõustamise teenus erivajadusega inimestele üle Eesti (viipekeeles):

 
Loe edasi
 
 

KES ME OLEME?

 

EPIKoja missioon on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoja võrgustikku kuulub 16 piirkondlikku puuetega inimeste koda ning 32 üle-eestilist puudespetsiifilist liitu ja ühendust, samuti 5 toetajaliiget. Kokku esindab EPIKoda umbes 285 organisatsiooni üle Eesti.

 
 
 
 
             

Õismäe ujula sai invatõstuki liikumispuudega inimestele

Õismäe ujula on nüüdsest varustatud invatõstukiga, mis võimaldab liikumispuudega inimestel hõlpsasti basseini pääseda. Tõstuk soetati ja paigaldati Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ligipääsetavuse fondi toel.

„Linnal on kohustus pakkuda kõigile elanikele võrdseid võimalusi oma vaba aega aktiivselt veeta. Invatõstuki paigaldamine Õismäe ujulasse on samm edasi meie plaanis tõsta linnaasutuste ligipääsetavust,“ ütles sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase, lisades, et sarnane tõstuk on juba edukalt kasutusel ka Sõle spordikeskuse ujulas.

Sporti kureeriv abilinnapea Kaarel Oja sõnul on ligipääsetavuse parandamine Tallinna jaoks väga oluline prioriteet. „Meie linna spordirajatised peavad olema kõigile avatud, sõltumata inimeste liikumisvõimest,“ ütles Oja. „Invatõstuki paigaldamine Õismäe ujulasse on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on luua võrdsemad võimalused sporditegevusteks. See on ka meie kohustus pakkuda kaasaegseid ja ligipääsetavaid lahendusi erivajadustega inimestele.“

Tõstuk aitab liikumispuudega inimestel mugavalt ja ohutult basseini siseneda ning personal on saanud vastava koolituse seadme kasutamiseks. Abivahendiga saab kasutaja juhtpuldi abil iseseisvalt basseini minna ja sealt välja tulla, kuid vajadusel teda aidatakse. Linn ja ujula personal on valmis igakülgseks toeks, et tagada sujuv ja meeldiv ujulakülastus kõigile.

Külastajatele soovitatakse enne regulaarsete külastuste algust ujulaga kokku leppida sobivad ajad, et kindlustada kõikide osapoolte jaoks parim võimalik kogemus. Täpsema info ja kontaktandmed leiab veebilehelt lips.tallinn.ee.

Õismäe ujula kontakt: tel: 6813620, 535 38104; e-post: oismaeujula@tsh.ee 

 

Erivajadustega naisi kujutav fotokunstinäitus “Naine” T1 keskuses

Neljapäeval, 10. oktoobril avatakse T1 keskuses erivajadustega naisi kujutav fotokunstinäitus “Naine”

 

Neljapäeval, 10. oktoobril kell 18.00 avatakse T1 keskuses fotokunstinäitus “Naine”, mis portreteerib 14 erivajadusega naist Eestis. Avamise riietumisstiiliks on punane ja seal laulab armastusest ja inimeseks olemisest laululooja Mirle

 

Näituse fotoportreede autor on Alana Proosa. Näitus põhineb kohtumistel ja intervjuudel, mille viis läbi Kristina Amor. Näitusega mälestatakse ka idee autorit Keiu Roosimägi (17.02.1984 – 29.07.2023).

 

“Näitusega toome publiku ette naised, kes on sageli nähtamatud. Igaühel neist naistest on rääkida oma lugu ja see näitus on sissevaade neisse lugudesse. Näituse lood puudutavad ka teemasid nagu naiste seksuaalsed õigused ning õigus teadlikult valida elu ja surma vahel,” sõnas Kristina Amor. 

 

“Ma arvan, et kõige enesekindlamad on naised, kellel on julgust näidata end sellisena, nagu nad on. Näidata end filtriteta, vaatamata füüsilisele eripärale või haigusele, mis võib välimust muuta. Aga kes need naised tegelikult on? Mida nad arvavad? Millised on nende arvamused, väärtused, arusaamad elust, kuidas nad maailma näevad?” sõnastas Helpificu tugikeskkonna (www.helpific.com) asutaja Keiu Roosimägi näituse lähtekoha.

 

Puudega naiste kui ühe enim haavatava rühma puhul on äärmiselt oluline tuua puudega naised ja tüdrukud välja apaatsusest, rääkida neile võimalustest ja õigustest ning julgustada puudega naisi „kapist välja tulema“. Neile tuleb sisendada jõudu, teadmist, et neile on ühiskonnas kohta ja nad on vajalikud.

 

Näitus jääb T1 teisel korrusel avatuks kuni 15. detsembrini 2024. Kristina Amor viib läbi ka kuraatorituuri 23. ja 30. oktoobril kell 18.00. 

 

Fotonäitus toimus inimõiguste teemalise projekti “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!” raames. Projekti rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Näituse valmimist toetas Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit. 

 

Soovijad saavad teha annetusi Helpificu missiooni jätkamiseks, viia kokku erivajadused inimesed ja eakad vabatahtlikega, et jalutada, pakkuda emotsionaalset tuge, vestelda, minna arsti juurde või kultuurisündmusele, abistada igapäevategevustes. Heategevuslikud kaardid on müügil Helpificu e-poes ja sotsiaalmeedias, kuhu lisanduvad T-särgid ja riidest kotid. Helpific MTÜ konto EE102200221061303677.

 

Lisainfo: 

Kristina Amor

kristina.amor@helpific.com

https://helpific.com/et 

Omastehooldajad püüti näituse fotodele!

Eesti Puuetega Inimeste Koda püüdis koos Kalev Lilleoruga omastehooldajad fotodele ning näitab pärisinimeste lugusid fotonäitusena nii veebis kui erinevais paigus üle Eesti.

 

Bussipeatuses või kassasabas seistes, lastele spordivõistlustel kaasa elades või fooris rohelise tule süttimist oodates võib Sinu kõrval seista inimene, kelle hoida ja vastutada on lähedase igapäev. Mõnikord on vastutus ajutine, aasta või kolm, mõnikord aga elukestev. Mõnel juhul võib koormus olla talutav, mõnikord aga ääretu, piiritu, põhjatu.

 

Omastehooldajad ei ole nimetud, ühte nägu, sama hääle, tausta ja huvidega.

 

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, puudega lapse ema ja omastehooldaja Maarja Krais-Leosk tutvustab, et fotonäitus on kantud mõttest anda omastehooldajatele nägu, hääl ja nimi, anda aimu nende küll keerulisest, aga soojusega tehtavast hooldamise, hoolimise, vastutamise, vahel ka elushoidmise tööst. Ta lisab: “Näitame, et lisaks lähedase hooldamisele on omastehooldajatel ka oma teised tööd, hobid ning akude laadimise hetked ja paigad.”

 

Fotonäitusel “Omastehooldaja- tavaline eriline imeline inimene” on esitatud 10 omastehooldaja paarisfotot. Üks foto omastehooldajast üksinda ja teisel fotol on omastehooldaja koos oma hooldust vajava lähedasega.

 

Näitus on varustatud kirjeldustõlke, viipekeeletõlke, lihtsa keele tõlkega ja ingliskeelse tõlkega. 

 

Vaata lähemalt: https://naitus.omastehooldusest.ee/

 

8.-22.oktoobrini on näitus avatud Ülemiste keskuse 2.korrusel, rännates peale seda järgmistesse paikadesse.

 

Omastehoolduse infopunkt: https://omastehooldusest.ee – iga inimese lugu on oluline, iga teekond on väärt toetamist.

 

Omastehooldajate näitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine” raames ja Takeda Pharma OÜ poolt.

Avatud Hoonete päevad ehk Open House Tallinn 2024 – 12.-13.oktoobril

Open House Tallinn kutsub avastama Tallinna linnaruumi ning tutvuma siinse arhitektuuri ja hoonete ajalooga. Ühe nädalavahetuse vältav üritus avab ligi 40-ne avaliku hoone, eramu, ehitusjärgus oleva objekti ning põnevama kontori- ja tootmishoone uksed. Open House Tallinn annab külastajatele hea võimaluse siseneda hoonetesse ja ruumidesse, mis tavapäraselt on avalikkusele suletud. Programm pakub ekskursioone erinevate huvidega ja eri vanuses külastajatele ning jaguneb hoonete asukohast, teemast ja ajaloost lähtuvalt. Hoonete külastused teevad eriliseks ekskursioonid, mille tutvustuste koostamisse panustavad hoonega lähedalt seotud inimesed – nii arhitektid, ajaloolased, elanikud, rentnikud kui haldajad. 

Programm – Open House Tallinn

Ratastooliga ligipääsetavad hooned ja tuurid:

Pelgulinna Riigigümnaasium: Pelgulinna Riigigümnaasium – Open House Tallinneelregistreerimisega

Tallinna Muusika- ja Balletikool: Muusika- ja Balletikool – Open House Tallinneelregistreerimisega

Swissôtel: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/swissotel eelregistreerimiseta

Jaan Poska maja: Jaan Poska maja – Open House Tallinn eelregistreerimiseta

Rotermanni kvartal: Rotermanni kvartal – Open House Tallinn eelregistreerimiseta

Hotell Telegraaf: Hotell Telegraaf – Open House Tallinn eelregistreerimiseta

Nõmme spordikeskus: Nõmme spordikeskus – Open House Tallinn eelregistreerimiseta

Stereo House by Larsen: Stereo House by Larsen – Open House Tallinn eelregisteerimiseta

Välisministeerium: Välisministeerium – Open House Tallinn eelregistreerimisega

Kadrioru pargi oranžerii: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/kadrioru-pargi-oranzerii eelregistreerimiseta

Ministeeriumite ühishoone: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/ministeeriumite-uhishoone eelregistreerimisega

Mustamäe riigigümnaasium: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/mustamae-riigigumnaasium eelregistreerimiseta

Püha Johannese Kool: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/puha-johannese-kool eelregistreerimiseta

Eesti Kunstiakadeemia: https://www.openhousetallinn.ee/asukoht/eesti-kunstiakadeemia eelregistreerimiseta

 

Eesti viipekeeles:

Pelgulinna Riigigümnaasium: Laupäeval, 12. oktoobril kell 11:00 (EST VIIPEKEEL), eelregistreerimisega Pelgulinna Riigigümnaasium x Open House Tallinn 2024 – Piletid | Fienta ja info Pelgulinna Riigigümnaasium – Open House Tallinn

Ministeeriumite ühishoone: Laupäeval, 12. oktoobril kell 12:00 (EST VIIPEKEEL), eelregistreerimisega Ministeeriumite ühishoone x Open House Tallinn 2024 – Piletid | Fienta ja info Ministeeriumite ühishoone – Open House Tallinn

Välisministeerium: Laupäeval, 12. oktoobril kell 16:00 (EST VIIPEKEEL), Välisministeerium – Open House Tallinn ja registreerimine Välisministeerium x Open House Tallinn 2024 – Piletid | Fienta

Riigikogu: L 12. Okt ja P 13. Okt kell 11:00 (EST VIIPEKEEL), registreerimine Riigikogu x Open House Tallinn 2024 – Piletid | Fienta ja info Riigikogu – Open House Tallinn 

Kruiisiterminal: L 12. Okt kell 12:00 (EST VIIPEKEEL), registreerimine Kruiisiterminal x Open House Tallinn 2024 – Piletid | Fienta ja info Kruiisiterminal – Open House Tallinn 

 

Vaegnägijate tuurid:

Eesti Kunstiakadeemia: Laupäeval, 12. oktoobril kell 12

Tuur nägemispuudega inimestele EKA hoones – Open House Tallinn 

 

Tallinna Puuetega Inimeste Koja Huvitegevuste sügishooaeg 2024

Huvitegevused sügishooajal 2024 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59

 

Avatud kunstistuudio (kunstiring) (algab 30.septembril)
Esmaspäeviti
I grupp 11.30-13.00
II grupp 15.30-17.00

 

Füsioteraapiline treening (võimlemine) (algab 30.septembril)
Esmaspäeviti kell 14 – 15

 

Mälutreening (algab 9.oktoobril)
Iga kuu 1. ja 3. kolmapäeval kell 15 – 16

 

BAILATINO
Neljapäeviti 17:30 – 18:30

 

 

 

Registreerumiseks helista 656 4048

Tallinna Linnamuuseumi Erilised esmaspäevad erivajadustega külastajaile

Tallinna Linnamuuseum ootab esmaspäeviti erivajadusega külastajaid

Erilised esmaspäevad on naasnud suvepuhkuselt ja toimuvad alates septembrist taas kord kuus Tallinna Linnamuuseumi neljas filiaalis: lastemuuseumis Miiamilla, Tallinna rahvaste muuseumis (senine Tallinna vene muuseum), Kalamaja muuseumis ja nüüdsest ka Tallinna linnaelumuuseumis. Erilised esmaspäevad on suunatud sensoorselt ülitundlikele külastajatele ja teistele erivajadustega inimestele, kes vajavad süvenemiseks või tegutsemiseks rahulikumat ja vaiksemat ümbrust.

Erilistel esmapäevadel saab erivajadusega laps, noor või täiskasvanu koos tugiisiku või oma vanemaga vaikselt muuseumi ekspositsiooni avastada, ruumiga harjuda ja ümbritsevaga kohaneda. Niisiis võimaldavad muuseumid turvalises ja kogemuslikus keskkonnas iseseisvat külastusaega ning vastavalt vajadusele ka metoodilisi mänge ja suunatud tegevusi.

Esmaspäev on erivajadusega külastajale muuseumi külastamiseks valitud just seepärast, et reeglina on muuseumid esmaspäeviti külastajaile suletud, välja arvatud Tallinna linnaelumuuseum, mis on veel septembris avatud suvegraafiku kohaselt seitsmel päeval nädalas.

 

KUS JA MILLAL

  • Miiamilla lastemuuseumis iga kuu esimesel esmaspäeval: järgmised 7.10, 4.11, 2.12
  • Tallinna linnaelumuuseumis iga kuu teisel esmaspäeval: 9.09, 14.10, 11.11, 9.12
  • Tallinna rahvaste muuseumis iga kuu kolmandal esmaspäeval: 16.09, 21.10, 18.11, 16.12
  • Kalamaja muuseumis iga kuu viimasel esmaspäeval: 30.09, 28.10, 25.11; välja arvatud pühade eel, 23.12

KUIDAS OSALEDA

  • Erilistel esmaspäevadel osalemiseks palume külastus ette registreerida! Soovi muutudes palume oma külastus KINDLASTI ka tühistada. Nii jätad võimaluse kellelgi teisel samal ajal muuseumi tulla. REGISTREERUDA SAAB SIIN.
  • Muuseumi saab külastada kella 12–16.
  • Erivajadusega inimesele ja tema saatja(te)le on muuseumikülastus tasuta vastava dokumendi esitamisel.

 

KONTAKTID

Kalamaja muuseum (Kotzebue 16)

  • Kontakt: kalamaja@linnamuuseum.ee, 525 7662.
  • Muuseumi lähedal on parkimisvõimalus.
  • Kuidas tulla muuseumisse, VAATA SIIT.

Lastemuuseum Miiamilla (L.Koidula 21c)

  • Kontakt: mm@linnamuuseum.ee, 601 7057.
  • Muuseumisse pääseb sisse ratastooliga ja sisehoovis on parkimisvõimalus, VAATA SIIT.

Tallinna rahvaste muuseum (Pikk 29a)

Tallinna linnaelumuuseum (Vene 17)

 

Loe eriliste esmaspäevade kohta lisaks Õpetajate lehe artiklist “ERILISED ESMASPÄEVAD TALLINNA LINNAMUUSEUMIS”.

 

Tsirkus tuleb tallinnlasi rõõmustama

Luidja Tsirkusetalu ja MTÜ Lahenduskeskus kutsuvad kõiki erivajadustega inimesi vaatama ainulaadset tsirkuseetendust “Igapäevatsirkus”, mis toimub 27. ja 28. augustil Tallinnas Käo keskuse hoovis (Maleva 16).

Lõbus ja kaasahaarav etendus laseb fantaasial lennata ning toob vaatajate argipäeva rõõmu ja värve. Etendus sobib vanusele 4–104 aastat.

 

Etendused toimuvad 27. augustil kell 18 ning 28. august kell 12 ja 16 Käo Tugikeskuse Maleva keskuse õues tsirkusetelgis (Maleva 16).

NB! Kohtade arv on piiratud, seega palume piletid eelnevalt broneerida meiliaadressil lahendus@lahenduskeskus.ee või telefonil 526 7511. Pääse maksab kolm eurot.

Lavastus valmis psüühikahäirega inimestele suunatud taastumisprogrammi raames ja on sobiv kõigile erivajadustega inimestele.

Kultuurisündmust rahastab Tallinna Spordi- ja Kultuuriamet.

Tallinn piloteerib loomaaias nägemispuudega inimeste ligipääsetavus-rakendust NaviLens

Tallinna Loomaaia territooriumil testitakse augustis nägemispuudega inimestele suunatud ligipääsetavust parandavat mobiilirakendust NaviLens. Äpp võimaldab saada mobiilikaamerate loetavate innovaatiliste koodide abil olulisi teekonnajuhiseid ja teavet atraktsioonide kohta. Projekti algatajaks on Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakond ja see on osa pikemaajalisest arendustööst linna viidasüsteemi uuendamiseks.

Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul soovib Tallinna linn olla ligipääsetav igale linnakodanikule ja külalisele. „Erivajadustega inimeste jaoks on teekond linnas võimalik muuta sujuvaks ja nende individuaalsete vajadustega arvestavaks. Linnas on palju näiteid kaasava keskkonna loomisel taristus ja ühistranspordis. Lisaks füüsilise juurdepääsu parandamisele hõlmavad need ka teabe pakkumist näiteks punktkirjas, suures trükis või audiogiidi abil. Tallinna Loomaaias augustis alguse saanud NaviLensi rakenduse testimine suurendab erivajadustega inimeste juurdepääsetavuse võimalusi,“ märkis Roose ja lisas, et ligipääsetavusega seotud lahenduste testimine on väga oluline, sest nii on pealinna avastamine ja nautimine kättesaadav võimalikult paljudele.

NaviLens on loodud toetama nägemispuudega inimesi, kes ei saa traditsioonilisi visuaalseid viitasid ja infotahvleid kasutada. Pilootprojekti käigus lisatakse loomaaia avalikku ruumi ja hoonetesse spetsiaalsed NaviLensi koodid, mida kasutajad saavad rakenduse abil mobiiltelefoniga skaneerida. Iga koodi taga peitub spetsiifiline teave, näiteks liikumisjuhised või turismiinfo, mille telefon valitud keeles häälega ette kannab.

Koostööprojekti toetab oskusteabega ligipääsetavate lahenduste maaletooja Ligipääsuke. Ettevõtte ligipääsetavuse spetsialisti Jakob Rosina sõnul on tegemist mujal edukaks osutunud praktika ülevõtmisega ja Tallinnale sobilikuks mugandamisega. „NaviLensi lahenduse eeliseks on selle paindlikkus. Telefoniäpist saab abi nägemispuudega inimene, keda rakendus juhendab teekonnal liikumisel, samas on kättesaadav ka turismiinfo. Samuti võimaldaks rakendus kuvada sisu ka näiteks viipekeeles või lihtsas keeles, mis on sobilik lastele või intellektipuudega külastajale,“ ütles Rosin.

„Tallinna Loomaaial on hea meel projektis osaleda, sest ligipääsetavus on ka meie südameasi – infotahvlitelt leiab juba praegu eestikeelses punktkirjas tekstid ja paljudes rajatistes on juhtteed. Projekti tarbeks kaardistasime partneritega testimisala, koostasime NaviLensi keskkonda sisestamiseks vajaliku tekstimaterjali ning paigaldasime loomaaia Õismäe poolsest väravast kuni Vihmametsa ekspositsioonini ja Vihmametsa kokku 15 koodi,“ kirjeldab Tallinna loomaaia  direktor Kaupo Heinma.

Loomaaeda üles seatud rada saavad testida kõik huvilised, kes laevad oma telefonidesse NaviLensi äpi (Google Play/App Store) ja seadistavad korrektselt oma mobiili keelevalikud. Täpsema info leiab Visit Tallinna veebilehelt. Samuti leiab sealt lisainfot teiste ligipääsetavuse teemade kohta. Projekti ametlik sisend tuleb vabatahtlike nägemispuudega kasutajate grupilt, kes annavad oma tagasiside septembri alguses.

Tallinn ei ole esimene linn, kus NaviLensi teenust kasutatakse. Barcelona ja New Yorgi metroos on seda rakendatud edukalt peatustes, Los Angeleses on koodid kasutusel avalikus ruumis, Londonis Tottenham Hotspuri jalgpallistaadionil aitavad koodid pakkuda nägemispuudega inimestele võimalikult interaktiivset spordikogemust. Erivajadustega kasutajatelt saadud tagasiside on välisriikides olnud positiivne.

Tallinna pilootprojekti eesmärk on koguda kommentaare, täiustada teenust ja kaaluda selle kasutuselevõttu lähiaastatel realiseeruva Tallinna viidasüsteemi uuenduse raames.

Merefestival Tall Ships Races Tallinn 2024

Olete oodatud merefestivalile Tall Ships Races Talinn 2024, mis toimub 11.-14. juulil Tallinna kolmes sadamas (Vanasadama Kruiisiala, Lennusadam ja Noblessner). Sündmuse kodulehekülg: https://www.tallshipstallinn.ee/ 

 

Vanasadama Kruiisialal otse Kruiisiterminali ees on 11.-13. juulil kell 12.00-20.00 avatud Ligipääsetavuse ala, mis teavitab kõiki huvilisi ligipääsetavuse võimalustest ning erivajadustega inimeste igapäevaelust. https://www.tallshipstallinn.ee/programm 

Kõikidel päevadel on kohal Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimemassööride Ühingu, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu esindused ja Kuulmisbuss, samuti müüvad erivajadustega inimeste käsitööd Hea Hoog ja tugikeskus Juks. Pimegiid Julia Kabanova viib nägijatele läbi silmaklappides pimeseiklusi: https://fienta.com/et/s/pimeseiklus-silmaklappides

Samuti toimuvad ratastooliseiklused: https://fienta.com/et/s/ratastooliseiklus-kruiisialal 

Laupäeval, 13.juulil on kohal ka Eesti Kurtide Liidu esindus, kes õpetab huvilistele eesti viipekeelt. 

 

Festivali raames toimub mitu eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega, subtiitritega ning osalise ja täiskirjeldustõlkega sündmust:

 

KONTSERDID:

N 11. juulil kell 21.00-22.30 avakontsert “Lainel” eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega (Lennusadamas). 

Viipekeeletõlk asub lava ees vasakul servas. Kui soovite broneerida istekohad tõlgi lähedal, palun võtke ühendust e-mailil jaanika.juhanson@gmail.com

Kirjutustõlke QR-kood on Lennusadamas kontserdi helitelgi küljes.

Kontserdile eelneb lava ja asukoha kirjeldustõlke ettelugemine linnapea Jevgeni Ossinovski poolt. 

Kontsert on tasuta.

 

L 13. juulil kell 19.00-20.30 kontsert “Vana madrus” eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega (Lennusadamas). Esinevad Marko Matvere, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste. 

Viipekeeletõlk asub lava ees vasakul servas. Kui soovite broneerida istekohad tõlgi lähedal, palun võtke ühendust e-mailil jaanika.juhanson@gmail.com

Kirjutustõlke QR-kood on Lennusadamas kontserdi helitelgi küljes ja kirjutustõlge kuvatakse ka ekraanile.

Kontsert on tasuta.

 

L 13.juulil kell 21.00 Öölaulupidu “Meie ja meri” https://www.facebook.com/events/1392913641370876

Laulusõnad kuvatakse subtiitritena ekraanidele.

Laulupidu on tasuta.

 

EKSKURSIOONID PURJEKAL FRYDERYK CHOPIN

(Vanasadama Kruiisialal, sissepääsust parempoolsel kail). 

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelnev registreerimine.

R 12. juulil kell 10.00-11.00 eesti viipekeelse tõlkega 

Registreerumine: https://forms.gle/7Ckwbx5PREDCrEjp9

R 12. juulil kell 11.00-12.00 lihtsas keeles

Registreerumine: https://forms.gle/oogk8Z6Z5MBXTd4E6 

L 13. juulil kell 10.00-11.00 kirjeldustõlkega

Registreerumine: https://forms.gle/6N1735mrF364YBaq7 

Kogunemine 10 minutit enne ekskursiooni algust purjeka juures kail või kirjeldustõlkega ekskursiooni puhul 9.30-9.40 Kruiisiala värava juures.

Ratastooliga purjekale pääsu kahjuks pole.

Ekskursioon on tasuta.

 

ERILISED PURJETAJAD

L 13. juulil kell 16.00-19.00 saavad purjetamishuvilised üritusel  “Erilised purjetajad” tutvuda Inglismaa purjeka Penlenaga, parapaatidega Hansa 303, RS Venture Connect, SV14 ja merepääste vägeva kaatriga. Missid näitavad eeskavas Siret Esko disainkleite. Eelnev purjetamiskogemus pole oluline, ka puue ei takista. Abis on  instruktorid ja Töötukassa spetsialistid.

Registreeru: https://bit.ly/3jHn5FP

Lahesõitudel purjelaevadega Pascual Flores, Svanhild ja Astrid on erivajadusega kliendi saatjale sooduspilet:

https://www.piletilevi.ee/est/search:lahes%C3%B5it/

Ratastooliga purjekale pääsu kahjuks pole.

 

Üldine ligipääsetavuse info avaldatakse vahetult enne festivali kodulehel alalehena Ligipääsetavus.

Festivali infotelkides on silmusvõimendid ja taktiilsed kaardid sadama-aladest.

Kõik sadama välialad on ratastooli ja käimisabivahendiga ligipääsetavad. Aladel on inva-WC-d.