Huvitegevused sügishooajal 2024 Tallinna Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59

Avatud kunstistuudio (kunstiring) (algab 30.septembril)
Esmaspäeviti
I grupp 11.30-13.00
II grupp 15.30-17.00

Füsioteraapiline treening (võimlemine) (algab 30.septembril)
Esmaspäeviti kell 14 – 15

Mälutreening (algab 9.oktoobril)
Iga kuu 1. ja 3. kolmapäeval kell 15 – 16

BAILATINO
Neljapäeviti 17:30 – 18:30

Registreerumiseks helista 656 4048

Tallinna Linnamuuseum ootab esmaspäeviti erivajadusega külastajaid

Erilised esmaspäevad on naasnud suvepuhkuselt ja toimuvad alates septembrist taas kord kuus Tallinna Linnamuuseumi neljas filiaalis: lastemuuseumis Miiamilla, Tallinna rahvaste muuseumis (senine Tallinna vene muuseum), Kalamaja muuseumis ja nüüdsest ka Tallinna linnaelumuuseumis. Erilised esmaspäevad on suunatud sensoorselt ülitundlikele külastajatele ja teistele erivajadustega inimestele, kes vajavad süvenemiseks või tegutsemiseks rahulikumat ja vaiksemat ümbrust.

Erilistel esmapäevadel saab erivajadusega laps, noor või täiskasvanu koos tugiisiku või oma vanemaga vaikselt muuseumi ekspositsiooni avastada, ruumiga harjuda ja ümbritsevaga kohaneda. Niisiis võimaldavad muuseumid turvalises ja kogemuslikus keskkonnas iseseisvat külastusaega ning vastavalt vajadusele ka metoodilisi mänge ja suunatud tegevusi.

Esmaspäev on erivajadusega külastajale muuseumi külastamiseks valitud just seepärast, et reeglina on muuseumid esmaspäeviti külastajaile suletud, välja arvatud Tallinna linnaelumuuseum, mis on veel septembris avatud suvegraafiku kohaselt seitsmel päeval nädalas.

KUS JA MILLAL

• Miiamilla lastemuuseumis iga kuu esimesel esmaspäeval: järgmised 7.10, 4.11, 2.12
• Tallinna linnaelumuuseumis iga kuu teisel esmaspäeval: 9.09, 14.10, 11.11, 9.12
• Tallinna rahvaste muuseumis iga kuu kolmandal esmaspäeval: 16.09, 21.10, 18.11, 16.12
• Kalamaja muuseumis iga kuu viimasel esmaspäeval: 30.09, 28.10, 25.11; välja arvatud pühade eel, 23.12

KUIDAS OSALEDA

• Erilistel esmaspäevadel osalemiseks palume külastus ette registreerida! Soovi muutudes palume oma külastus KINDLASTI ka tühistada. Nii jätad võimaluse kellelgi teisel samal ajal muuseumi tulla. REGISTREERUDA SAAB SIIN.
• Muuseumi saab külastada kella 12–16.
• Erivajadusega inimesele ja tema saatja(te)le on muuseumikülastus tasuta vastava dokumendi esitamisel.

KONTAKTID

Kalamaja muuseum (Kotzebue 16)

• Kontakt: kalamaja@linnamuuseum.ee, 525 7662.
• Muuseumi lähedal on parkimisvõimalus.
• Kuidas tulla muuseumisse, VAATA SIIT.

Lastemuuseum Miiamilla (L.Koidula 21c)

• Kontakt: mm@linnamuuseum.ee, 601 7057.
• Muuseumisse pääseb sisse ratastooliga ja sisehoovis on parkimisvõimalus, VAATA SIIT.

Tallinna rahvaste muuseum (Pikk 29a)

• Kontakt: rm@linnamuuseum.ee, 660 4140.
• Ratastooliga sissepääs ei ole võimalik, VAATA SIIT.

Tallinna linnaelumuuseum (Vene 17)

• Kontakt: linnaelu@linnamuuseum.ee, 615 5180.
• Ratastooliga sissepääs ei ole võimalik, VAATA SIIT.

Loe eriliste esmaspäevade kohta lisaks Õpetajate lehe artiklist “ERILISED ESMASPÄEVAD TALLINNA LINNAMUUSEUMIS”.

Luidja Tsirkusetalu ja MTÜ Lahenduskeskus kutsuvad kõiki erivajadustega inimesi vaatama ainulaadset tsirkuseetendust “Igapäevatsirkus”, mis toimub 27. ja 28. augustil Tallinnas Käo keskuse hoovis (Maleva 16).

Lõbus ja kaasahaarav etendus laseb fantaasial lennata ning toob vaatajate argipäeva rõõmu ja värve. Etendus sobib vanusele 4–104 aastat.

Etendused toimuvad 27. augustil kell 18 ning 28. august kell 12 ja 16 Käo Tugikeskuse Maleva keskuse õues tsirkusetelgis (Maleva 16).

NB! Kohtade arv on piiratud, seega palume piletid eelnevalt broneerida meiliaadressil lahendus@lahenduskeskus.ee või telefonil 526 7511. Pääse maksab kolm eurot.

Lavastus valmis psüühikahäirega inimestele suunatud taastumisprogrammi raames ja on sobiv kõigile erivajadustega inimestele.

Kultuurisündmust rahastab Tallinna Spordi- ja Kultuuriamet.

Tallinna Loomaaia territooriumil testitakse augustis nägemispuudega inimestele suunatud ligipääsetavust parandavat mobiilirakendust NaviLens. Äpp võimaldab saada mobiilikaamerate loetavate innovaatiliste koodide abil olulisi teekonnajuhiseid ja teavet atraktsioonide kohta. Projekti algatajaks on Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakond ja see on osa pikemaajalisest arendustööst linna viidasüsteemi uuendamiseks.

Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul soovib Tallinna linn olla ligipääsetav igale linnakodanikule ja külalisele. „Erivajadustega inimeste jaoks on teekond linnas võimalik muuta sujuvaks ja nende individuaalsete vajadustega arvestavaks. Linnas on palju näiteid kaasava keskkonna loomisel taristus ja ühistranspordis. Lisaks füüsilise juurdepääsu parandamisele hõlmavad need ka teabe pakkumist näiteks punktkirjas, suures trükis või audiogiidi abil. Tallinna Loomaaias augustis alguse saanud NaviLensi rakenduse testimine suurendab erivajadustega inimeste juurdepääsetavuse võimalusi,“ märkis Roose ja lisas, et ligipääsetavusega seotud lahenduste testimine on väga oluline, sest nii on pealinna avastamine ja nautimine kättesaadav võimalikult paljudele.

NaviLens on loodud toetama nägemispuudega inimesi, kes ei saa traditsioonilisi visuaalseid viitasid ja infotahvleid kasutada. Pilootprojekti käigus lisatakse loomaaia avalikku ruumi ja hoonetesse spetsiaalsed NaviLensi koodid, mida kasutajad saavad rakenduse abil mobiiltelefoniga skaneerida. Iga koodi taga peitub spetsiifiline teave, näiteks liikumisjuhised või turismiinfo, mille telefon valitud keeles häälega ette kannab.

Koostööprojekti toetab oskusteabega ligipääsetavate lahenduste maaletooja Ligipääsuke. Ettevõtte ligipääsetavuse spetsialisti Jakob Rosina sõnul on tegemist mujal edukaks osutunud praktika ülevõtmisega ja Tallinnale sobilikuks mugandamisega. „NaviLensi lahenduse eeliseks on selle paindlikkus. Telefoniäpist saab abi nägemispuudega inimene, keda rakendus juhendab teekonnal liikumisel, samas on kättesaadav ka turismiinfo. Samuti võimaldaks rakendus kuvada sisu ka näiteks viipekeeles või lihtsas keeles, mis on sobilik lastele või intellektipuudega külastajale,“ ütles Rosin.

„Tallinna Loomaaial on hea meel projektis osaleda, sest ligipääsetavus on ka meie südameasi – infotahvlitelt leiab juba praegu eestikeelses punktkirjas tekstid ja paljudes rajatistes on juhtteed. Projekti tarbeks kaardistasime partneritega testimisala, koostasime NaviLensi keskkonda sisestamiseks vajaliku tekstimaterjali ning paigaldasime loomaaia Õismäe poolsest väravast kuni Vihmametsa ekspositsioonini ja Vihmametsa kokku 15 koodi,“ kirjeldab Tallinna loomaaia  direktor Kaupo Heinma.

Loomaaeda üles seatud rada saavad testida kõik huvilised, kes laevad oma telefonidesse NaviLensi äpi (Google Play/App Store) ja seadistavad korrektselt oma mobiili keelevalikud. Täpsema info leiab Visit Tallinna veebilehelt. Samuti leiab sealt lisainfot teiste ligipääsetavuse teemade kohta. Projekti ametlik sisend tuleb vabatahtlike nägemispuudega kasutajate grupilt, kes annavad oma tagasiside septembri alguses.

Tallinn ei ole esimene linn, kus NaviLensi teenust kasutatakse. Barcelona ja New Yorgi metroos on seda rakendatud edukalt peatustes, Los Angeleses on koodid kasutusel avalikus ruumis, Londonis Tottenham Hotspuri jalgpallistaadionil aitavad koodid pakkuda nägemispuudega inimestele võimalikult interaktiivset spordikogemust. Erivajadustega kasutajatelt saadud tagasiside on välisriikides olnud positiivne.

Tallinna pilootprojekti eesmärk on koguda kommentaare, täiustada teenust ja kaaluda selle kasutuselevõttu lähiaastatel realiseeruva Tallinna viidasüsteemi uuenduse raames.

Olete oodatud merefestivalile Tall Ships Races Talinn 2024, mis toimub 11.-14. juulil Tallinna kolmes sadamas (Vanasadama Kruiisiala, Lennusadam ja Noblessner). Sündmuse kodulehekülg: https://www.tallshipstallinn.ee/ 

Vanasadama Kruiisialal otse Kruiisiterminali ees on 11.-13. juulil kell 12.00-20.00 avatud Ligipääsetavuse ala, mis teavitab kõiki huvilisi ligipääsetavuse võimalustest ning erivajadustega inimeste igapäevaelust. https://www.tallshipstallinn.ee/programm 

Kõikidel päevadel on kohal Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti Pimemassööride Ühingu, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu esindused ja Kuulmisbuss, samuti müüvad erivajadustega inimeste käsitööd Hea Hoog ja tugikeskus Juks. Pimegiid Julia Kabanova viib nägijatele läbi silmaklappides pimeseiklusi: https://fienta.com/et/s/pimeseiklus-silmaklappides

Samuti toimuvad ratastooliseiklused: https://fienta.com/et/s/ratastooliseiklus-kruiisialal 

Laupäeval, 13.juulil on kohal ka Eesti Kurtide Liidu esindus, kes õpetab huvilistele eesti viipekeelt. 

Festivali raames toimub mitu eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega, subtiitritega ning osalise ja täiskirjeldustõlkega sündmust:

KONTSERDID:

N 11. juulil kell 21.00-22.30 avakontsert “Lainel” eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega (Lennusadamas). 

Viipekeeletõlk asub lava ees vasakul servas. Kui soovite broneerida istekohad tõlgi lähedal, palun võtke ühendust e-mailil jaanika.juhanson@gmail.com

Kirjutustõlke QR-kood on Lennusadamas kontserdi helitelgi küljes.

Kontserdile eelneb lava ja asukoha kirjeldustõlke ettelugemine linnapea Jevgeni Ossinovski poolt. 

Kontsert on tasuta.

L 13. juulil kell 19.00-20.30 kontsert “Vana madrus” eesti viipekeelse ja kirjutustõlkega (Lennusadamas). Esinevad Marko Matvere, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste. 

Viipekeeletõlk asub lava ees vasakul servas. Kui soovite broneerida istekohad tõlgi lähedal, palun võtke ühendust e-mailil jaanika.juhanson@gmail.com

Kirjutustõlke QR-kood on Lennusadamas kontserdi helitelgi küljes ja kirjutustõlge kuvatakse ka ekraanile.

Kontsert on tasuta.

L 13.juulil kell 21.00 Öölaulupidu “Meie ja meri” https://www.facebook.com/events/1392913641370876

Laulusõnad kuvatakse subtiitritena ekraanidele.

Laulupidu on tasuta.

EKSKURSIOONID PURJEKAL FRYDERYK CHOPIN

(Vanasadama Kruiisialal, sissepääsust parempoolsel kail). 

Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelnev registreerimine.

R 12. juulil kell 10.00-11.00 eesti viipekeelse tõlkega 

Registreerumine: https://forms.gle/7Ckwbx5PREDCrEjp9

R 12. juulil kell 11.00-12.00 lihtsas keeles

Registreerumine: https://forms.gle/oogk8Z6Z5MBXTd4E6 

L 13. juulil kell 10.00-11.00 kirjeldustõlkega

Registreerumine: https://forms.gle/6N1735mrF364YBaq7 

Kogunemine 10 minutit enne ekskursiooni algust purjeka juures kail või kirjeldustõlkega ekskursiooni puhul 9.30-9.40 Kruiisiala värava juures.

Ratastooliga purjekale pääsu kahjuks pole.

Ekskursioon on tasuta.

ERILISED PURJETAJAD

L 13. juulil kell 16.00-19.00 saavad purjetamishuvilised üritusel  “Erilised purjetajad” tutvuda Inglismaa purjeka Penlenaga, parapaatidega Hansa 303, RS Venture Connect, SV14 ja merepääste vägeva kaatriga. Missid näitavad eeskavas Siret Esko disainkleite. Eelnev purjetamiskogemus pole oluline, ka puue ei takista. Abis on  instruktorid ja Töötukassa spetsialistid.

Registreeru: https://bit.ly/3jHn5FP

Lahesõitudel purjelaevadega Pascual Flores, Svanhild ja Astrid on erivajadusega kliendi saatjale sooduspilet:

https://www.piletilevi.ee/est/search:lahes%C3%B5it/

Ratastooliga purjekale pääsu kahjuks pole.

Üldine ligipääsetavuse info avaldatakse vahetult enne festivali kodulehel alalehena Ligipääsetavus.

Festivali infotelkides on silmusvõimendid ja taktiilsed kaardid sadama-aladest.

Kõik sadama välialad on ratastooli ja käimisabivahendiga ligipääsetavad. Aladel on inva-WC-d.

Eesti loodusmuuseum kutsub teid seiklema “Tallinna puud ja puuded” linnaorienteerumisele, kus avastame Kadrioru pargi võlusid ja väljakutseid! Meie eesmärk on orienteerumishuviliste kõrval kaasata ka kõiki puudega inimesi, kes soovivad ja suudavad nautida orienteerumist ja värskes õhus liikumist. Saatjaga või ilma, ratasroolis, karkudel või mistahes abivahevahendiga!

Üritus toimub 27. mail Kadrioru pargis, algusega kell 17:00 ning lõppeb kell 20:00. Avastame arvukalt laugeid maastikke ja võtame punkte ka ligipääsetavatest kohtadest, et kõik soovijad saaksid oma võimete piires linnaorienteerumises kaasa lüüa ega poleks kõrvale jäetud. Kohapeal on ajutised tualetid ja ligipääsetav linnatualett.

Loodusmuuseumi inimesed on hea meelega kõigile abiks ja toeks! Üritusega soovime tähelepanu juhtida Loodusmuuseumi “Puudega linna” näitusele ja puudega inimeste tähtsusele ühiskonnas. 

Põhja-Tallinna valitsus korraldab 28. aprillil jooksuvõistluse “Põhja-Tallinna I kevadjooks”. Võistlus toimub Stroomi rannapargis, kuhu oodetakse sportlikkust pühapäevast osa võtma igas vanuses jooksusõpru.

Võistlema on oodatud ka ratastoolis liikujad, kellel on võimalik läbida nii 300 kui ka 900 meetri pikkune rajalõik.

Kui distantsi ajal on abi vaja, toetavad vabatahtlikud.

Põhja-Tallinna vanema Manuela Pihlapi kommentaar:

“Eestis on tuhandeid inimesi, kes kasutavad liikumiseks ratastooli. Tänapäeval on liikumisraskustes inimeste abivahendid heal tasemel, nii et ratastoolis inimesed saavad edukalt liikuda ja käia nii looduskaunites kohtades kui ka osaleda erinevatel spordivõistlustel. Põhja-Tallinn on oma roheliste parkide ja kauni mereäärega spordisõbralik linnaosa, oleme õnnelikud, kui meie korraldatud spordivõistlusele tulevad ka ratastoolis inimesed. Liikumisrõõm on kõigile, vanusest ja kehalisest võimekusest hoolimata. Liikumine loob hea enesetunde ja positiivseid mõtteid. Soovime tõsta teadlikkust ja näidata, et sportimine on võimalik ka ratastoolis.

Ootame Põhja-Tallinna I kevadjooksule Stroomi randa kõiki, kes tunnevad liikumisest ja liigutamisest rõõmu”.

Kanuti Gildi SAALis avanevad Erisuste Erinevused

Sellest kolmapäevast laupäevani, 20.-23.märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus. Festivali korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Terateater ning festivali juht on lavastaja Jaanika Juhanson.

“Festival Erisuste Erinevused keskendub puuetega inimeste ja Eesti kutselise etenduskunstide maailma seostele,” selgitab festivali juht Jaanika Juhanson. “Erivajadusega inimeste ligipääsetavusest etenduskunstide publikuna on viimastel aastatel hakatud Eestiski jõudsamalt rääkima, kuid oluline on samm siit edasi. Me peame rääkima võimalustest, kuidas Eestis saaks erivajadustega inimesed olla võrdsetel alustel kohandatud keskkondades kutselised etenduskunstnikud ning kuidas kaasata etenduskunstide loomisesse erivajadustega inimeste kogukondi ja konsultante. Sotsiaalkindlustusameti statistika andmetel on Eesti elanikkonnast ligi 9% on erivajadusega. Miks on kultuuriruumis, sh etenduskunstides erivajadustega inimesed sisuliselt nähtamatud?”

Festivali mahukama osa moodustavad vestlusringid, kuhu on vestlema koondatud hõlmav valik Eesti kutseliste etenduskunstide taustaga lavastajaid, koreograafe jt, kes on viimase kümne või enamgi aasta jooksul loonud mingi lavastusliku teose või juhendatud protsessi puudega inimestega või inimestele. Festivali avavestlus 21.märtsil kell 11 loob  festivalile raami ja vaatleb erivajadustega inimeste etenduskunstide laiemat tausta (vestlejad Annikki Aruväli, Jaanika Juhanson, Janne Jerva, Kaie Küünal, Kaarel Oja, Külliki Bode, moderaator Karin Allik). Teises vestluses avatakse etenduskunstide kõrgkoolide võimalikku potentsiaali ligipääsetavaks ja kaasavaks muutumisel (vestlejad Jan Teevet, Kert Valdaru, Kärt Kokkota, Maarja-Liis Mölder, Mart Piirimees, Sveta Grigorjeva, moderaator Kai Valtna). Ülejäänud vestlusringid on ühendatud puudeliikide ja etenduskunstide seoste kaupa: liikumispuue (vestlejad Eve Mutso, Kaie Seger, Liis Vares, Tom Rüütel, moderaator Eneli Järs), kuulmispuue (Elina Masing, Jaanika Tammaru, Jari Pärgma, Kalmer Liimets, Maaja Hallik, Tatjana Romanova, Teet Kallaste, moderaator Maarja Kalmre), intellektipuue (Anu Vask, Helena Ehrenbusch, Kata-Riina Luide, Kerttu Rakke, Merle Karusoo, moderaator Maria Peterson), neuroerisused (Heidi Kask, Kristi Leppik, Marta Pulk, Rasmus Taavet, Taavi Varm, moderaator Maarja Kalmre), nägemispuue (Andres Popov, Jaan Ulst, Jaanika Juhanson, Julia Kabanova, Marta Aliide Jakovski, moderaator Eneli Järs). Samuti toimuvad lavastuste “Kustpoolt puhub tuul”, “Tajuleebe tantsulugu” ja “Mina olen Surm” arutelud (vastavalt moderaatoriteks Kirsten Simmo, Karin Allik ja Helen Pärk).

Festivalil esietendub pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastus “Kustpoolt puhub tuul” (algteksti autoriks Liis Sein ja lavastajaks Jaanika Juhanson), mis otsib vastust küsimusele, kuidas kujutada pimedat inimest laval. Festivali jooksul esineb ka Pärnu ratastoolitantsurühm Silver Wheels (juhendaja Kaie Seger), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näitering (juhendaja Jaanika Juhanson), tutvustatakse neuroerinevate inimeste etenduskunstide projekti Koge (idee autor ja üks läbiviijatest lavastuskunstnik Kristi Leppik). Festivali kavas on Rahvusooper Estonia uhiuus haridusprojekt “Tajuleebe tantsulugu” (lavastaja Eve Mutso-Oja ja idee autor-produtsent Tuuli Potik), mis on suunatud autistlikele ja intellektipuudega lastele ning mille festivalietendused toimuvad Estonias. Festivali lõpetab Luidja Tsirkusetalu sotsiaalset ja teraapilist tsirkust esitlev loeng-etendus “Tsirkus. Tsirkus? Tsirkus!”. Toimub kaks väikest töötuba – pimedate teatrist (läbiviijaks Terateater) ja kehapsühholoogiast (juhendajad Anu Vask ja Merle Saarva). Festivali jooksul on avatud väike installatsioon “Kõik minu tähed. Ühe psühhoosi lugu” (loojad Kristi Leppik ja Jaanika Juhanson) ning fotonäitus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näiteringi tööst õpilaste silme läbi.

Pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” lavastaja on Jaanika Juhanson. Lavastusgruppi kuuluvad veel lavastuskunstnik Kristi Leppik, valguskunstnik Sander Aleks Paavo, videokunstnik Sander Põldsaar, liikumisjuht Ajjar Ausma ja tehnik Päär Pärenson. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures juba kümnendat aastat tegutsevasse pimedate ja vaegnägijate harrastustruppi kuuluvad: Hedy Haavalaid, Julia Kabanova, Kert Küla, Indrek Kaljumäe, Maarja-Liis Orgmets, Mari-Liis Täht, Aire Bornschein ja Helen Künnap.

Näitekirjanik Liis Seina “Kustpoolt puhub tuul” räägib loo neljast pimedast muusikust ja dirigendist, kelle keha ja silmad enam sõna ei kuula. “Samas on see lugu vabanemisest, enese tee leidmisest ja oma uute silmade avamisest,” avab lavastaja Jaanika Juhanson lavaloo ideed. 

Tekst on aga erandlik nähtus eesti näitekirjanduses. See on ainus eesti näidend, mille peaaegu kõik tegelased on pimedad, aga mis pole kirjutatud konkreetset pimedate näitetruppi silmas pidades. Tekst märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel. 

“Meie lavastus keerab aga pimedate muusikute loole oma vindi peale,” lisab lavastaja Juhanson. “Mis juhtub siis, kui kokku saab pimedatest ja vaegnägijatest harrastusnäitlejate punt, kes eelmainitud näidendit mängida püüab? Muusikute fiktiivse looga põimuvad pimedate esitajate endi mälestused, kommentaarid ja isiklikud lood, et küsida publikult: kas sina näed mind?” 

Lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” etendused toimuvad 20.-23.märtsini kell 19.30 festivali Erisuste Erinevused raames. Esietenduse järel toimub arutelu lavastusgrupiga, mida modereerib teatriuurija Kirsten Simmo. Teise etenduse järel toimub lühike töötuba, kus kõik soovijad saavad pimeteatri harjutusi lavastaja Jaanika Juhansoni käe all ise läbi proovida. Kolmas etendus on viipekeelse ja kirjutustõlkega. Lavastus on kirjeldustõlke elementidega ning seega kogetav ka ainult auditiivselt.

Lisainfo lavastus kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/2024/02/lavastus-kustpoolt-puhub-tuul.html

Lisainfo festivali kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

Plakati jm graafilised visuaalid lavastuse ja festivali kohta (vajadusel kasutamiseks): https://drive.google.com/drive/folders/1JPlc-nLKdlLeXUZF9durF-PndWShXIuB?usp=sharing

Fotosid Terateatri proovist (fotod: Jaanika Juhanson): https://drive.google.com/drive/folders/1oOdrEwMv6-eD03oRT8CjI8ZfawEC4cBK?usp=sharing

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Lisainformatsioon:

https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

sh ajakava: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ajakava.html

Vaata festivali ligipääsetavuse võimalusi siit: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ligipaasetavus.html