Kanuti Gildi SAALis avanevad Erisuste Erinevused

Sellest kolmapäevast laupäevani, 20.-23.märtsil toimub Tallinnas, Kanuti Gildi SAALis erivajadustega inimeste etenduskunstidele pühendatud festival. Nelja päeva jooksul etendub neli lavastust, toimub kümme eriilmelist vestlusringi pea viiekümne vestlejaga, leiab aset mitu etteastet, töötuba ja esitlust, avatud on väike installatsioon ja näitus. Festivali korraldab Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures tegutsev Terateater ning festivali juht on lavastaja Jaanika Juhanson.

“Festival Erisuste Erinevused keskendub puuetega inimeste ja Eesti kutselise etenduskunstide maailma seostele,” selgitab festivali juht Jaanika Juhanson. “Erivajadusega inimeste ligipääsetavusest etenduskunstide publikuna on viimastel aastatel hakatud Eestiski jõudsamalt rääkima, kuid oluline on samm siit edasi. Me peame rääkima võimalustest, kuidas Eestis saaks erivajadustega inimesed olla võrdsetel alustel kohandatud keskkondades kutselised etenduskunstnikud ning kuidas kaasata etenduskunstide loomisesse erivajadustega inimeste kogukondi ja konsultante. Sotsiaalkindlustusameti statistika andmetel on Eesti elanikkonnast ligi 9% on erivajadusega. Miks on kultuuriruumis, sh etenduskunstides erivajadustega inimesed sisuliselt nähtamatud?”

Festivali mahukama osa moodustavad vestlusringid, kuhu on vestlema koondatud hõlmav valik Eesti kutseliste etenduskunstide taustaga lavastajaid, koreograafe jt, kes on viimase kümne või enamgi aasta jooksul loonud mingi lavastusliku teose või juhendatud protsessi puudega inimestega või inimestele. Festivali avavestlus 21.märtsil kell 11 loob  festivalile raami ja vaatleb erivajadustega inimeste etenduskunstide laiemat tausta (vestlejad Annikki Aruväli, Jaanika Juhanson, Janne Jerva, Kaie Küünal, Kaarel Oja, Külliki Bode, moderaator Karin Allik). Teises vestluses avatakse etenduskunstide kõrgkoolide võimalikku potentsiaali ligipääsetavaks ja kaasavaks muutumisel (vestlejad Jan Teevet, Kert Valdaru, Kärt Kokkota, Maarja-Liis Mölder, Mart Piirimees, Sveta Grigorjeva, moderaator Kai Valtna). Ülejäänud vestlusringid on ühendatud puudeliikide ja etenduskunstide seoste kaupa: liikumispuue (vestlejad Eve Mutso, Kaie Seger, Liis Vares, Tom Rüütel, moderaator Eneli Järs), kuulmispuue (Elina Masing, Jaanika Tammaru, Jari Pärgma, Kalmer Liimets, Maaja Hallik, Tatjana Romanova, Teet Kallaste, moderaator Maarja Kalmre), intellektipuue (Anu Vask, Helena Ehrenbusch, Kata-Riina Luide, Kerttu Rakke, Merle Karusoo, moderaator Maria Peterson), neuroerisused (Heidi Kask, Kristi Leppik, Marta Pulk, Rasmus Taavet, Taavi Varm, moderaator Maarja Kalmre), nägemispuue (Andres Popov, Jaan Ulst, Jaanika Juhanson, Julia Kabanova, Marta Aliide Jakovski, moderaator Eneli Järs). Samuti toimuvad lavastuste “Kustpoolt puhub tuul”, “Tajuleebe tantsulugu” ja “Mina olen Surm” arutelud (vastavalt moderaatoriteks Kirsten Simmo, Karin Allik ja Helen Pärk).

Festivalil esietendub pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastus “Kustpoolt puhub tuul” (algteksti autoriks Liis Sein ja lavastajaks Jaanika Juhanson), mis otsib vastust küsimusele, kuidas kujutada pimedat inimest laval. Festivali jooksul esineb ka Pärnu ratastoolitantsurühm Silver Wheels (juhendaja Kaie Seger), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näitering (juhendaja Jaanika Juhanson), tutvustatakse neuroerinevate inimeste etenduskunstide projekti Koge (idee autor ja üks läbiviijatest lavastuskunstnik Kristi Leppik). Festivali kavas on Rahvusooper Estonia uhiuus haridusprojekt “Tajuleebe tantsulugu” (lavastaja Eve Mutso-Oja ja idee autor-produtsent Tuuli Potik), mis on suunatud autistlikele ja intellektipuudega lastele ning mille festivalietendused toimuvad Estonias. Festivali lõpetab Luidja Tsirkusetalu sotsiaalset ja teraapilist tsirkust esitlev loeng-etendus “Tsirkus. Tsirkus? Tsirkus!”. Toimub kaks väikest töötuba – pimedate teatrist (läbiviijaks Terateater) ja kehapsühholoogiast (juhendajad Anu Vask ja Merle Saarva). Festivali jooksul on avatud väike installatsioon “Kõik minu tähed. Ühe psühhoosi lugu” (loojad Kristi Leppik ja Jaanika Juhanson) ning fotonäitus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse näiteringi tööst õpilaste silme läbi.

Pimedate ja vaegnägijate Terateatri lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” lavastaja on Jaanika Juhanson. Lavastusgruppi kuuluvad veel lavastuskunstnik Kristi Leppik, valguskunstnik Sander Aleks Paavo, videokunstnik Sander Põldsaar, liikumisjuht Ajjar Ausma ja tehnik Päär Pärenson. Põhja-Eesti Pimedate Ühingu juures juba kümnendat aastat tegutsevasse pimedate ja vaegnägijate harrastustruppi kuuluvad: Hedy Haavalaid, Julia Kabanova, Kert Küla, Indrek Kaljumäe, Maarja-Liis Orgmets, Mari-Liis Täht, Aire Bornschein ja Helen Künnap.

Näitekirjanik Liis Seina “Kustpoolt puhub tuul” räägib loo neljast pimedast muusikust ja dirigendist, kelle keha ja silmad enam sõna ei kuula. “Samas on see lugu vabanemisest, enese tee leidmisest ja oma uute silmade avamisest,” avab lavastaja Jaanika Juhanson lavaloo ideed. 

Tekst on aga erandlik nähtus eesti näitekirjanduses. See on ainus eesti näidend, mille peaaegu kõik tegelased on pimedad, aga mis pole kirjutatud konkreetset pimedate näitetruppi silmas pidades. Tekst märgiti ära Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel. 

“Meie lavastus keerab aga pimedate muusikute loole oma vindi peale,” lisab lavastaja Juhanson. “Mis juhtub siis, kui kokku saab pimedatest ja vaegnägijatest harrastusnäitlejate punt, kes eelmainitud näidendit mängida püüab? Muusikute fiktiivse looga põimuvad pimedate esitajate endi mälestused, kommentaarid ja isiklikud lood, et küsida publikult: kas sina näed mind?” 

Lavastuse “Kustpoolt puhub tuul” etendused toimuvad 20.-23.märtsini kell 19.30 festivali Erisuste Erinevused raames. Esietenduse järel toimub arutelu lavastusgrupiga, mida modereerib teatriuurija Kirsten Simmo. Teise etenduse järel toimub lühike töötuba, kus kõik soovijad saavad pimeteatri harjutusi lavastaja Jaanika Juhansoni käe all ise läbi proovida. Kolmas etendus on viipekeelse ja kirjutustõlkega. Lavastus on kirjeldustõlke elementidega ning seega kogetav ka ainult auditiivselt.

Lisainfo lavastus kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/2024/02/lavastus-kustpoolt-puhub-tuul.html

Lisainfo festivali kohta: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

Plakati jm graafilised visuaalid lavastuse ja festivali kohta (vajadusel kasutamiseks): https://drive.google.com/drive/folders/1JPlc-nLKdlLeXUZF9durF-PndWShXIuB?usp=sharing

Fotosid Terateatri proovist (fotod: Jaanika Juhanson): https://drive.google.com/drive/folders/1oOdrEwMv6-eD03oRT8CjI8ZfawEC4cBK?usp=sharing

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.

Lisainformatsioon:

https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/ 

sh ajakava: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ajakava.html

Vaata festivali ligipääsetavuse võimalusi siit: https://erisusteerinevused.etenduskunstid.ee/p/ligipaasetavus.html 

Reedel, 1. märtsil kell 18.00 avati Paide Muusika- ja Teatrimajas fotonäitus “NAINE”, mis portreteerib 14 erivajadusega naist Eestis.

Näituse algataja on Eesti Neurofibromatoosi Ühingu eestvedaja ja Helpificu tugikeskkonna asutaja Keiu Roosimägi. “Ma arvan, et kõige enesekindlamad on naised, kellel on julgust näidata end sellisena, nagu nad on. Näidata end filtriteta, vaatamata füüsilisele eripärale või haigusele, mis võib välimust muuta. Aga kes need naised tegelikult on? Millised on nende arvamused, väärtused, arusaamad elust, kuidas nad maailma näevad?” sõnastas Keiu näituse lähtekoha.
Puudega naiste kui ühe enim haavatava rühma puhul on äärmiselt oluline tuua puudega naised ja tüdrukud välja apaatsusest, rääkida neile võimalustest ja õigustest ning julgustada puudega naisi „kapist välja tulema“. Neile tuleb sisendada jõudu, teadmist, et neile on ühiskonnas kohta ja nad on vajalikud. 

Igaühel neist naistest on rääkida oma lugu ja see näitus on sissevaade neisse lugudesse. Näituse lood puudutavad ka teemasid nagu naiste seksuaalsed õigused ning õigus teadlikult valida elu ja surma vahel. 

Näitus “NAINE” põhineb kohtumistel ja intervjuudel, mille viis läbi Kristina Amor. Fotograafiks on Alana Proosa. Näitusega meenutame idee autorit Keiu Roosimägi (17.02.1984 – 29.07.2023).

Fotonäitus valmis projekti “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!” raames. Projekti rahastas EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. Näitust rahastas ka Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit. 

Neljapäeval, 14. märtsil kell 11-14 toimub HEVI ehk haridusliku toevajadusega õppijate infomess. Kohal on kutseõppeasutused ja karjäärinõustajad, kes aitavad toevajadusega noorel leida just tema jaoks sobiva eriala ja õpikeskkonna.

Lisaks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele on kutseõppeasutustest esindatud Tallinna Kopli Ametikool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool.

Karjäärialast nõu annavad Eesti Töötukassa karjäärinõustajad.

𝐌𝐢𝐝𝐚 𝐬𝐚𝐚𝐛 𝐇𝐄𝐕𝐈 𝐦𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐚?

• Milliseid õppimisvõimalusi pakuvad kutsekoolid toevajadusega noorele
• Kuidas on õppimine ja tööle saamine koolis toetatud
• Millised on tööle saamise võimalused valitud erialal

𝐌𝐢𝐬 𝐯𝐞𝐞𝐥 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐛 𝐇𝐄𝐕𝐈 𝐦𝐞𝐬𝐬𝐢𝐥?

• Erialasid tutvustavad töötoad noortele
• Hobitoad noortele
• Töötoad tugispetsialistidele ja lähedastele
• Karjäärinõustamine
• Ringkäik Astangu Keskuses

SISSEPÄÄS: tasuta

TÖÖ- JA HOBITOAD: ajakava avaldame lähiajal Astangu Keskuse kodulehel ja HEVI messi FB lehel: http://tinyurl.com/4mnrh3fc

TOITLUSTUS: kergemat kõhutäidet pakume kohvikus, mis on avatud kl 11-14. Toekamat kõhutäidet pakume sööklas, mis on avatud kl 11.15-12.00 ja 12.45-14.00. NB! Gruppide palume sööklas söömise aeg eelnevalt broneerida: https://forms.gle/pUNoCC2Pw6D1gLmf7

HEVI messile on oodatud kõik huvilised, kes soovivad rohkem teada, millised on edasiõppimisvõimalused pärast põhikooli või gümnaasiumi.

Registreerumiseks helista 656 4048 või 5875 1345

Oled oodatud 21. veebruaril kell 14-17 uue erivajadustega inimestele suunatud professionaalsete kultuurisündmuste taotlusvooru info- ja inspiratsioonipäevale.

Üritusel tutvustame taotlusvooru tausta ja sisu, jagame kogemusi, arutleme valdkonna üle ning pakume lisaks heale seltskonnale veidi söögi- ja joogipoolist. Üritusele ootame eriti kultuurikorraldajaid ja erivajadustega inimeste erialaliitude esindajaid.

Inspiratsioonipäev toimub Tallinnas Uues Laines aadressil Vana-Kalamaja 1.

Hoone on ratastooliga ligipääsetav. Kui vajad infopäeval osalemiseks ligipääsetavuse osas muud laadi tuge, palun anna sellest vastuskirjas teada, et oskaksime sellega aegsasti arvestada.

Kuna kohtade arv on piiratud, palume oma tulekust teada anda hiljemalt 16. veebruariks vastates e-posti aadressile ksakultuur@tallinnlv.ee

Kohtumiseni kolmapäeval, 21. veebruaril kell 14-17 Uues Laines!

Taotlusvooru kohta saad lähemalt lugeda siit: https://www.tallinn.ee/et/kultuur/erivajadustega-inimestele-loodud-kultuuriprojektid

Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti kultuuriosakond

Vabaduse väljak 10a, 10146 Tallinn

ksakultuur@tallinnlv.ee

Silvia Viidik, ratastoolikasutaja ja blogija

Laupäeval toimus Lennusadamas taas erakordne purjetamisüritus erivajadustega inimestele,millest võttis osa aastatagusega võrreldes oluliselt rohkem erivajadustega inimesi ja laps ning lisaks vägivalla all kannatanud naisi-lapsi, just neid, kelle heaolu eest vaja tugevalt seista.

Särav, tõelisest energiapommist korraldaja Külli Haav oli ilmselgelt kindlalt nõuks võtnud iseenda ületrumpamise, sest üritus oli tõepoolest mitu kraadi vingem aastatagusest muinasjutuliselt lummavast päevast ehk areng on olnud tugevalt tuntav. 

Telepaatiliselt tundis seda aastatagusest tähelepanuväärselt suurem hulk erivajadustega inimesi ja arvukalt raske saatusega lapsi, keda see tunne lainte ja tuulte toodavat rahu ja vabadust nautima oli meelitanud.

Enne algust rääkis lõunamaiselt särtsaka avatud loomuga kreeklasest parapurjetamise treener Iakovos Kikianis vahemereliselt lõõmava päikese kohta, et tunne on väga kodune: “Tunnen end nagu kodus, sest ilm on sama, mis Kreekaski, ainult 40-kraadise kuumuse asemel paitab Tallinnas põski pehme mereline tuuleke”. Ei tea küll, millega Külli ilmataati veenis, aga mingil imekombel said kõik purjetada pilvitu, päikeselise taeva all vannivee-temperatuuril vahemerelistel lainetel. Päikest ja suve selle parimas tähenduses oli küllalt, et iga päevitushimuline sai lubada veeäärsel päikesel oma jume mitu tooni tumedamaks maalida.

Kuna õhtujuhiks oli tsirkusemaailma vaieldamatu tähtartist, Vello Vaher, olid osalejad tunnistajaiks päris esmakordsetele, vaatajail jäsemetes valuaistinguid tekitavatele kehaväänamistele ja jõunumbritele, mis Supermanigi südamesse mitu jõulisemat sorti kadedusenooti tooks.

Purjetada võis mitmel korral, kui vaid tahtmist oli end vabanenud paati munsterdada rääkis ratastoolist purjekasse ümber istunud Silvia Viidik. “Esimese purjekasõidu tegin mina juba aasta tagusest tuttava kapteni, Uko Tiidemanniga, kes tõmbas õige tuulenurga leidmisel punni ka lisapurje, kennakeri, mille ülesandeks on tõelised kiirused lauale tuua. Taaskord sain võimaluse manöövriteks, nii halssideks kui pautideks, aga ka purjeka talitsemiseks ähvardavamate lainete ilmnemisel, mil kapteni purjede soote vajaliku tuulenurgaga sobivaks tõmbas. Väga meeleolukas sõit selle soolase, tervendava mereõhu käes finišeerus sadamakail mitte liiga kiiresti ega mitte liiga aeglaselt. Pärast sain kosutuseks peale ampsata Mamma võileiba ja pannkooki,” kirjeldas blogija, kes ise peale rolleriõnnetust ennast uuesti üles töötamas.

Kai peal oli suur inimsumm, kelle hulka kuulusid nii purjekasõitu ootajad, nende lähedased, abistajad ja korraldusmeeskonna võidukas liikmeskond. 

Ühel hetkel otsustas ka õhtu nael Vello Vaher osalejatele näidata, mida üldse tohib vettehüpeteks nimetada. Rõhutades tungivalt, et seda tohib proovida ainult väga sügavas vees, tegi ta baleriinide arsenali kuuluvad liblik-kerged piruetid ja maandus vete embusse igat sorti saltodega, mida vaataja vaid ette kujutada oskaks.

Sellega ei olnud minu purjetamised veel kaugeltki läbi – sain võimaluse sõita ka Tallinn SARi enamasti päästeüksustel kasutatava kiirkaatriga, millel võtsime merel tooremaid kurve ja mängisime paadi teistest märksa jõulisema kiirenduse ja kõrgema lennuga laineharjadel. Rahulikumatel puhkehetkedel lennukast kiirusest rääkis kapten Jako Vernik meile erinevaid merelugusid ning jagas vanade merekarude tarkusi. Sõidu lõpuosas sadama rahulikul veel seilates rääkis ta meile merehädalistest ja nende ellujäämisvõimalustest: “Kõige tähtsam on mitte kaotada usku, et sellest eluga välja tuled – siis on võimalus ellujäämiseks.”

Imelikul kombel rääkis ta tõe, mis kehtib ju ka taastujate kohta – kes liiga palju “reaalsusele” otsa vaatavad, taastuvad vähetõenäolisemalt ja läbivad emotsionaalses mõttes ebamõistlikult raske taastumistee. Usk imelisse tulevikku tõstab meeli  ja tuletab kehale meelde, kuhu jõuda on vaja.

Meile tervitussõnu saatnud abilinnapea Vadim Belobrovtsev sõnul on erivajadustega inimeste heaolu talle tähtis ja ta julgustab ettevõtlikkust: “Ma tõsiselt imetlen teid kõiki, kes te saatusest ja takistustest hoolimata näitate sellist indu ja tahet merele minna, mis paljudele eeskujuks. Olen teie poolt ja soovin ikka head pärituult kõikidesse tegemistesse! ”Samuti tahaks linna nimel teha suure kummarduse korraldajatele – Külli Haavale ja tema meeskonnale, kes juba mitmendat aastat järjest oma tänuväärse tööga  toovad erivajadustega purjetajatele rõõmu ja positiivseid emotsioone, mis on täiesti hindamatu,” lisas abilinnapea.

Erilisi Purjetajaid toetavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Tallinna linn, kosutust pakkusid Mamma ja A.Le Coq ning tehnilist tuge Eesti Jahtklubide Liit, parapurjetamise sporti toetab Eesti Paralümpiakomitee.

Fotod: Aivo Kallas

Export11154

Export11160

Export11157

Export11159

Export11155

Export11158

Export11162

Export11163

Export11164

Export11165

Export11167

Export11168

Export11161

Export11170

Export11166

Export11169

Export11175

Export11174

Export11172

Export11173

Export11171

Export11179

Export11180

Export11176

Export11183

Export11182

Export11178

Export11177

Export11186

Export11184

« ‹ of 7 › »

Projekti nimi:                   “Mitte midagi puuetega naistele puuetega naisteta!”
Projektiperiood:              01.05.2021 – 30.04.2023
Taoteja:                            Eesti Neurofibromatoosi Ühing MTÜ (reg. 80385830)
Projektijuht:                     Keiu Roosimägi, keiu.roosimagi@gmail.com

Projekti maksumus:        71 519,72 eurot
Projekti toetab:               Sihtasutus Avatud Eesti Fond (AEF; reg. 90000334) 59 999,72 euroga

Eestis puuduvad riiklikud poliitikad, mis pööraksid eraldi tähelepanu puuetega naiste haavatavusele. Tähelepanuta ei saa jätta puuetega naiste ärakasutamist seksuaalobjektina ning inimkaubandust. Puuetega naised langevad suurema tõenäosusega igasuguse vägivalla (füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise ja jälitamise) ohvriks kui puueteta naised. Puuetega naistele pole tagatud ligipääsetavus naistearstide vastuvõttudele ning naiste varjupaigad pole valdavas enamuses juurdepääsetavad liikumispuudega naistele. Puudega naist nähakse võrreldes puudeta naisega pigem vähemväärtuslikuna ning isegi võrreldes puudega meestega vähemväärtuslikuna. Eesti õigusruumis ei rakendata terminit „mitmene diskriminerimine“, mistõttu puuetega naiste õigused ja kaitse on äärmiselt kitsendatud.

Eestis on inimesi ja organisatsioone, kes on teadlikud puuetega naiste olukorrast, kuid need teadmised on jäänud organisatsiooni- või isikupõhiseks. Puuetega naiste temaatikat ei peeta poliitilisel ega õigusloome tasandil oluliseks. Eriliselt muret teeb järgnev: naiste ja naiste õiguste eest võitlejate vastu suunatud vaenulik suhtumine on esindatud Eesti Vabariigi valitsuse kõige kõrgemal tasandil. Praegune välisminister (varasemalt Justiitsminister), rahandusminister ja siseminister on kõik teinud halvustavaid kommentaare naiste ja naiste õiguste eest võitlejate kohta.

Eestis on kätte jõudnud viimane kriitiline piir ja aeg, kus puuetega naiste õiguste edendamisel ja kaitsel peab algama uus ajajärk. Projektiga Women with Disabilities: “Nothing About Us Without Us!” viiakse läbi puuetega naisi puudutavad uuringud, töötoad puuetega naistele, kunstinäitus ning luuakse ümarlaud strateegilise pikaajalise koostöö arendamiseks, mis töötab aktiivselt ja intensiivselt puuetega naiste õiguste edendamise suunal. Projekti käigus on oluline võimalikult tihti kohtuda poliitilisel tasandil, olles võimalikult palju kaasatud eelnõude kirjutamisel-planeerimisel, konsultatsoonidel, sh algatades eelnõusid, manifeste, allkirjade kogumisi. Puuetega naiste hääl tuleb viia seadusandja teadvusvälja.

Projekti tulemusena on puuetega naistel suurem teadlikkus inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, soolisest võrdõiguslikkusest, mitmekordsest diskrimineerimisest, inimkaubandusest, puuetega naiste vastu suunatud vägivallast. On võideldud puuetega naiste kohta kujunenud eelarvamuste ja negatiivsete stereotüüpide vastu. Puuetega naised on viidud kokku, et julgustada ja toetada neid osalemaks ühiskonnaelus täisväärtuslike kodanikena.

Projekti lepingulisteks partneriteks on Helpific (puuded ja e-lahendused), Eesti Naisjuristide Liit (inimkaubanduse vastu võitlemine), Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit (ühiskonna demokratiseerimine), Tallinna ja Harjumaa Puuetega Naiste Ühing (puuetega naiste väärtustamine), Tartumaa Puuetega Naiste Ühing (puuetega naiste sotsiaalse aktiivsuse tõstmine).

Lisaks kaasatakse projekti Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (võrdõiguslikkuse süvalaiendamine), Feministeerium (sugu ja seksuaalsus poliitiliste tööriistadena), Eesti Seksuaaltervise Liit (seksuaaltervise haridus), Eesti Naisliit (naiste õiguste igasugune ahistamine), Eesti Inimõiguste Keskus (inimõiguste olukorra ja kaitse jälgimine ning uurimine Eestis ja välisriikides), Eesti Puuetega Inimeste Koda (poliitikate kujundamine). Samuti kaasatakse projekti naised, kes peavad kogema mitmekordset diskrimineerimist – Eesti LGBT Ühing (puudega lesbi, end naisena identifitseeriv puudega meessoost isik), puudega naised, kes kuuluvad samaaegselt etnilisse vähemusrühma.

Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga.

Kodanikuühiskonna toetamine on EMP toetuste 2014–2021 rahastusperioodil üks kesksetest prioriteetidest. Programmi rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra viieteistkümnes Euroopa Liidu riigis – nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas kui ka Baltikumis. Inimõiguste ja võrdse kohtlemise temaatika on Active Citizens Fund üks prioriteetidest projekti elluviimise perioodil.

Möödunud nädalavahetusel (01.-02.novembril 2019) toimus Tallinnas esimene Tallinna feministlik foorum (TALFF 2019). Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu esindajana osales foorumil Mare Abner, kes ühtlasi esines seal ka ettekandega teemal “Puuetega naiste võimalustest osaleda Eesti sotsiaalsetes liikumistes”.

Foorum oli kohtumispaik võrdsetest õigustest hoolivatele inimestele Eestist ja naaberriikidest. Arutasime koos, kuidas luua kandvat ja hoolivat sotsiaalset liikumist ning ehitada ühiskonda, milles ise tahame elada. Lisaks ettekandele osales Mare Abner ka Liisa Pasti töötoas “Eestvedamine” 2. osa ja kuulas Sven-Erik Viira ettekannet “Poiss või tüdruk või ebaselge”. Foorumil käsitletud teemad olid huvitavad, korraldus ladus ning ligipääsetavus tagatud.