Skip to main content

Lapsesaamisel on tähtsaim õige aeg

Autor: Kaire Talviste

Üha rohkem naisi lükkab sünnitamist edasi ja teadlaste avastuste järgi teevad nad õigesti.

http://www.epl.ee/bosa/387597  29. mai 2007

 

Euroopa ja USA naised pühenduvad üha rohkem karjäärile ja eneseteostusele, enne kui otsustavad lapsi saada. Võib juhtuda, et selleks ajaks on paljudel 40. sünnipäev silme ees terendamas ja lapsesaamine ei pruugi enam niisama lihtsalt minna.

Ka Eesti keskmise sünnitaja vanus tõuseb pidevalt. Möödumas on ajad, kui 16-aastased rõõmsalt sünnitasid ja lootsid noorelt vanaemaks saada.

Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul on Eesti keskmise sünnitaja vanus 28 eluaastat. See tõuseb iga aasta umbes kahe kuu võrra, ent jääb endiselt alla Lääne-Euroopa riikide sünnitajaile. Üheks oletatavaks põhjuseks peetakse vanemahüvitise maksmist – pärast ülikooli lõppu on mõistlik tööle minna, et saada suuremat hüvitist. “Eks siin mängivad rolli ka naiste uued võimalused väljaspool kodu, haridustaseme tõusuga soovitakse enne pere loomist reisida, õppida aasta välismaal või kanda kinnitada tööturul,” ütleb Täht.

Michigani ülikooli sotsioloog Amy Pienta uuris, kuidas mõjutab laste saamine või mittesaamine naiste rahulolu eluga. 6000 naise küsitlemisest selgus, et määravaks pole mitte see, kas saada lapsi, vaid see, millal nad saada.

Hilised sünnitajad rahuolevad

Teadlased keskendusid 51–61-aastastele naistele, kes olid 1950-ndail neiueas. See oli aeg, mil enamik naisi abiellus vara ja sai esimese lapse 19.–24. eluaasta vahel. Neilt küsiti, kui õnnelikud nad on, kas neil ilmneb depressiivsuse sümptomeid, kas nad tunnevad end üksildaselt ja kui rahul on nad oma pereeluga ning eluga üldisemas plaanis, vahendab Science Daily.

Selgus, et lastetud naised olid võrreldes emadega mõnevõrra õnnetumad ja rõhutumad. See-järel võrreldi omavahel eri ajal emaks saanud naiste rahulolu keskeas. Naised jagati kolme gruppi: need, kes said varakult emaks (enne 19. eluaastat), need, kes said lapse “õigel ajal” (19.–24. eluaasta vahel) ja hilised sünnitajad (25-aastaselt ja vane-malt).

Sellest võrdlusest selgus, kuivõrd oluline oli emakssaamise ajastatus. Noorelt emaks saanud olid kõige vähem rahul ja enim rõhutud teiste gruppidega võrreldes. Samas olid aga hiljem sünnitanud emad rahulolevaimad ja õnnelikemad. Muus osas olid asjad võrdsed ja lastetud naised olid näiteks oma eluga sama rahul ja õnnelikud, kui need, kes sünnitasid n-ö õigeaegselt.

Mees on tähtis

Noored emad olid suurema tõenäosusega üksikud, samuti oli nende sissetulek väiksem – need on peamised asjaolud, millega on põhjendatav nende rahulolematus. Hilisemad sünnitajad olid aga enamasti parema haridusega, paremas majanduslikus seisus kui teised võrreldavad naiste grupid ja suure tõenäosusega ka abielus.

“Oli üllatav teada saada, et suurim rahulolu valitses selles grupis, kelle lapsed elasid veel kodus või käisid kolledžis,” ütleb Pienta.

Emakssaamise juures oli äärmiselt tähtis seegi, et naise kõrval oleks keegi, keda armastada. “Kas naine on lapsi saanud või mitte, ei mõjuta kuigivõrd tema psühholoogilist heaolu tulevikus,” ütleb Amy Pienta. “Palju tähtsam on see, kas tal on või ei ole kõrval abikaasat või mõnd teist sotsiaalselt olulist suhet sel ajal, kui ta vananeb.”

Tänapäeval sünnitavad naised tunduvalt hiljem, kui see oli 1950. aastatel. Näiteks on lastetute 40-aastaste arv 1980.–1998. aastani USA-s pea kahekordistunud, kerkides kümnelt protsendilt 19-le. Uuringu kohaselt on praegustel hilistel sünnitajatel suuremad võimalused nautida keskeas mõnusat äraolemist.

40-aastaseid sünnitajaid on Eestis poolesaja ringis

•• Parim iga esimese lapse sünnitamiseks jääb Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Eva-Kaisa Zuppingu sõnul 24. ja 35. eluaasta vahele. Pärast 35. eluaastat tõuseb esmasünnitajail järsult väärarendite risk. Samas on võimalik eelneva looteveeuuringuga kindlaks teha, kas lapsega on ikka kõik korras. Üle 40-aastaseid sünnitajaid on Eestis kaks protsenti (60–70 sünnitajat), 1992. aastal oli neid veidi üle ühe protsendi.

•• Teismelise eas sünnitamine pole samuti hea, lisab Zupping, sest meie, põhjamaade inimese organism pole siis veel piisavalt välja arenenud. “Noorelt lapse saanud on hiljem ka seepärast rahulolematumad, et ringijooksmise aeg on jäänud lühikeseks või pole seda olnudki,” arvab naistekliiniku juhataja. Zupping tõdeb, et verinoori, alla 20-aastaseid sünnitajaid jääb aina vähemaks. Praegu on neid kuus protsenti kõigist sünnitajatest, samas 1992. aastal oli neid 14 protsenti.

•• Praegu on Eesti emade keskmine vanus 28 aastat, esmasünnitaja keskmine vanus aga 25,5. 1992. aastal oli sünnitaja keskmine vanus 25,5 ja esmasünnitajal 22,7 aastat.