Skip to main content

Hommikusöök pikendab eluiga

Leili Järv, Naisteleht

25. september 2007

http://woman.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/article.php?id=16985221

 

Kes meist poleks kuulnud või isegi lausunud vanasõna: hommikusöök söö üksi, lõuna jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele. Aga kui paljud meist tegelikult ka nõnda teevad ja kas see on asi, mille üle oleks mõtet arutleda? Tegelikult ikka on küll. Esiteks anname peale muude tavade oma lastele edasi ka toitumisharjumused ja lisaks on teadlased avastanud seose hommikul söömise ja pikema eluea vahel.

Toitumisuuringutest on selgunud:

# on olemas seos hommikusöögi söömise ja pikema eluea vahel;
# korraliku hommikusöögi sööjad tarvitavad päeva jooksul vähem ebatervislikke vahepalasid;
# lapsepõlves omandatud toitumisharjumusi on hilisemas elus väga raske muuta;
# tänu suuremale tähelepanuvõimele ja paremale mälule olid hommikuti korralikult söönud laste õpitulemused oluliselt paremad;
# kokakoola ega muud (eriti gaseeritud) joogid ei asenda koolisööki;
# kange kohv ei asenda hommikusööki;
# saiale tuleks eelistada sepikuid, rukki- ja teraleiba: saia soovitatakse süüa päevas maksimaalselt 1-2 viilu, rukkileiba aga umbes 200 g;
# kohukesele tuleks eelistada pastöriseerimata jogurtit: kohukeses sisaldub hüdrogeenitud (tahket) taimset rasva, mida peetakse loomsest rasvast (näiteks võis sisalduvad rasvad) kahjulikumaks.

Süüa või mitte süüa?

Sellele küsimusele annavad parima vastuse meie kehas toimivad biorütmid, millele allub kogu meie organismi töö. Söömine on otseselt seotud seedetraktiga, mille rütmidest olenevad aga paljud teised olulised rütmid: üldine ööpäevane rütm, hingamine, südametsükkel, närviimpulss.

Seedetrakti 3,5-4-tunnilist rütmi tuleks arvestada toidukordade arvu paikapanekul, sest sööma peab siis, kui seedetrakt on aktiivne. See tähendab, et täiskasvanul peaks olema päevas 4-6 söögikorda: hommikusöök, lõunaoode, lõunasöök jne kuni nn väikese õhtusöögini välja.

Seda viimast tuleks süüa umbes kaks tundi enne magamaminekut.

Ülekaalulisust põhjustavad söömisharjumused:

# süüakse vaid paar korda päevas, aga väga ohtralt;
# hommikueinet asendab enamasti tass kanget kohvi;
# lõuna ajal süüakse liiga kiiresti ja väga palju;
# õhtune, tavaliselt ülirikkalik söögikord nihkub hilisele ajale.

Sellest tekib seedenäärmetes alarm-olukord:

# aeg-ajalt suureneb järsult vere juurdevool seedeelunditesse;
# kõhunäärmes võib selle tulemusena tekkida lausa turse;
# ülekoormusel töötavad pankrease (kõhunäärme) insuliini tootvad rakud kurnatakse välja;
# tekib vähemkvaliteetne insuliin, mis osaleb glükoosist rasva sünteesimisel;
# liiga pikkade söögivaheaegade puhul põhjustabki just see kehakaalu suurenemist.

Biorütmid on individuaalsed

Enamik nn ööpäevalähedastest biorütmidest on 20-28-tunnised. Selle järgi saab jaotada inimesi laias laastus kolme rühma.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 20-tunnise perioodiga, ärkavad hommikul reipalt ja on võimelised kohe hea isuga sööma. Selliste inimeste töövõimegi on kõrgem hommikupoolikul.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 27-28-tunnise perioodiga, vajavad organismi käivitamiseks hommikuti pikemat aega ning neil on raske end kohe sööma sundida. Sellised inimesed saavutavad ka parima töövõime alles õhtupoolikul.

Inimesed, kelle biorütmid liiguvad keskmiselt 24-tunnise perioodiga, moodustavad vaherühma. Nad vajavad hommikuseks käivitumiseks veidi aega, kuid neil ei ole enamasti mingeid raskusi hommikusöögiga.

Dietoloogide arvamusi

Toitumisspetsialistid ei ole toidukoguste jaotumises söögikordade vahel üksmeelel. On neid, kes soovitavad süüa vaid näljatunde tekkimisel. On neid, kes peavad oluliseks söömist kindlatel kellaaegadel jne.

Osaliselt on neil kõigil õigus. Harjumused, vanus, füsioloogilised iseärasused, haigused, pärilikkus, töö iseloom jmt määravad toitumises väga palju ja võib-olla just seepärast polegi lihtne määratleda hommikusöögi osa päevases toiduratsioonis: enamik peab väga oluliseks mitmekülgset hommikusööki, teiste allikate järgi piisab hommikul vaid klaasitäiest soojast veest.

Kuna igaüks meist on unikaalne, st ülejäänutest erinev, siis ei saa, rääkides tervislikust toitumisest, anda kõigile ühte sobivat retsepti.

Tagasihoidliku hommikusöögi austajad, Vana-Tiibeti õpetuse järgijad, loputavad hommikuti suud taimse õliga (näiteks toorelt pressitud oliiviõli), millega nad eemaldavad kehast öised jääkained ja tugevdavad oma tervist. Seda tehakse kohe pärast ärkamist, kindlasti tühja kõhuga ja enne hammaste pesemist.

Teised alustavad oma päeva klaasitäie toasooja veega või siis meega maitsestatud taimeteega (tavaliselt piparmünditeega).

Täisväärtusliku hommikusöögi austajad leiavad, et korralik hommikusöök mõjutab kogu meie päeva meeleolu, sest pärast ärkamist on inimene väga vastuvõtlik ja emotsionaalselt tundlik. Meie keha pole veel päriselt ärganud. Ta alles loob tasakaalu. Seepärast peabki teda turgutada energia lisamisega — süüa isuga, et olla terve ja sale.

Kange kohv ei ole hommikusöök! On neid, kellel ei ole hommikuti söögiisu, mille võib olla põhjustanud näiteks hiline õhtusöök. Kui asendada hommikusöök kange kohviga, siis võtab see viimsegi isunatukese. Kui see on harjumuseks muutunud, siis kuidas ja kas sellest lahti saada, on juba iseküsimus. Alustuseks võiks proovida asendada kohv klaasi värske mahlaga;

Ideaalne hommikusöök on kergesti seeditav ja mitmekülgne. Üldiselt soovitatakse hommikuks liitsüsivesikute- ja kiudaineterikast toitu — putru. Eriti kasulikuks peetakse kaerahelbeputru.

Hea enesetunde saavutamiseks:

# sööge põhitoidukord hommikul, mitte õhtul;
# sööge mitmekesiselt ja vastavalt oma vajadusele;
# ükski söök ei tee tervisele paha, kui seda süüa mõistuspäraselt — tervislikumaid toite kindlasti iga päev, mõnda rammusamat võib-olla vaid kord või paar aastas.

Naisteleht