Vastuskiri Sotsiaalministeeriumilt Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumisele puuetega naiste küsimustes
ENÜ Sihtasutus 28.08.2007 enu@enu.ee
10.2007 nr 1.2 -3/708
Vastuskiri Eesti Naisteühenduste Ümarlaua pöördumisele puuetega naiste küsimustes.
Lugupeetud proua Tarvis.
Täname Teid pöördumise eest, milles väljendate oma muret puuetega naiste olukorra pärast Eestis ning juhite tähelepanu puuetega naiste ees seisvatele probleemkohtadele.
Oma kirjaga olete pöördunud korraga nii meie kui Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, millest tulenevalt keskendume oma vastuses otseselt meie haldusala puudutavatele küsimustele.
Puudega laste isikliku abistaja teenuse ja tugiisiku teenuse kättesaadavuse parandamiseks oleme kirjeldamas vastavad teenused uues väljatöötatavas hoolekandeseaduses, andmaks kohalikele omavalitsustele ja puuetega inimestele selge seadusandliku raamistiku teenuste osutamiseks. Nii isikliku abistaja kui ka tugiisiku teenus on sotsiaalteenused, mille osutamist korraldab ja rahastab kohalik omavalitsus oma eelarvest. Eestis on isikliku abistaja teenust pakutud projektipõhiselt mitmetes omavalitsustes alates 1995. aastast. Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on puudega inimeste osalemise suurendamine kõikides eluvaldkondades ning seeläbi puuetega inimeste osalemise suurendamine ühiskonnaelu erinevates valdkondades, sh hariduses ja tööhõives. Selgitame, et isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab klienti füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest.
Isikliku abistaja teenus toetab kaudselt ka puudega inimese pereliikmete ja lähedaste kui esmaste hooldajate ja abistajate sõltumatust ning sotsiaalse aktiivsuse, sh töötamise võimalusi. Kuna alaealistele osutataval isikliku abistaja teenusel on teenuse ideoloogiast (puudega inimene juhib ise teenuse kasutamist) tulenevad juriidilised ja olenevalt lapse vanusest ka sisulised nüansid, tuleb laste isikliku abistaja teenuse kirjelduse puhul arvestada erisustega. Samuti nagu täisealistele suunatud isikliku abistaja teenuse kirjelduse ja teenuse vajaduse hindamisinstrumendi väljatöötamisel, teeme koostööd mitmete erinevate organisatsioonidega, sh puudega inimeste ja puudega laste vanemate organisatsioonidega, lastele suunatud isikliku abistaja teenuse kirjeldamisel.
2008. a on kavas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Töötamist toetavad hoolekandemeetmed" raames koolitada tugiisikuid puudega lastele ja nende peredele toetamaks kohalikke omavalitsusi teenuse käivitamisel ja arendamisel. Koolitused on kavandatud kokku 60-le tugiisikule üle vabariigi, sh 20-le venekeelsele tugiisikule.
Isikliku abistaja ja tugiisiku teenuste kirjeldused on valmimas ning saavad olema uues hoolekandeseaduses. Samuti on täpsustamisel isikliku abistaja teenuse hindamise instrument, mis aitab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal või rehabilitatsioonimeeskonnal hinnata isikliku abistaja teenuse vajadust.
Nii isikliku abistaja kui tugiisiku teenuse kättesaadavuse üheks võtmeteguriks on teenuseid puudutava adekvaatse informatsiooni kättesaadavus ja teadlikkus, seda nii võimalike klientide kui ka teenuse osutajate poolt vaadatuna. Koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga oleme kokku leppinud ühises isikliku abistaja teenuses kirjelduses, mis võimaldab ühtlustada kahes valdkonnas pakutavaid sarnaseid teenuseid. Kohalike omavalitsuste teadlikkuse tõstmiseks korraldame käesoleva aasta oktoobris-novembris neli piirkondlikku koolitust-teabepäeva kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, kus käsitletakse teiste teemade hulgas ka töötamist toetavaid hoolekandemeetmeid (sh isiklik abistaja ja tugiisik) uues hoolekandeseaduses ning seda, kuidas neid teenuseid omavalitsuses paremini käivitada. Kaalumisel on ka 2008. a teisest poolest avatud taotlusvooru väljakuulutamine KOV-idele töötamist toetavate sotsiaalteenuste käivitamiseks.
Psühholoogiline nõustamine on siiani puuetega inimestele kättesaadav samadel alustel kõigi teiste inimestega. Lisaks pakuvad nõustamisteenust nii puuetega inimeste organisatsioonid kui erinevad mittetulundusühingud üle terve vabariigi, näiteks Eesti Seksuaaltervise Liit. Lisaks oleme planeerinud Euroopa Sotsiaalfondi kaudu käivitada 2008. a erivajadustega inimestele mõeldud nõustamiskeskuste pilootprojekti, mille eesmärgiks on parandada nõustamisteenuste, sh psühholoogilise nõustamise, kättesaadavust, parandada ja ühtlustada teenuste kvaliteeti ning luua võrgustik abivajajate aitamiseks.
Riiklikku ohvriabiteenust on võimalik saada ka erivajadustega inimestel, enamus ohvriabikeskusi on neile ligipääsetavad. Üle Eesti on paar ohvriabikeskust, kuhu võib olla raske pöörduda liikumispuudega inimesel, kuid sellisel juhul korraldab kohalik ohvriabitöötaja kohtumiseks sellise ruumi, mis on ligipääsetav. Samas oleme teadlikud vajadusest järjest parandada puuetega naistele suunatud erinevate nõustamisteenuste kättesaadavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Kurves
Hoolekande osakonna nõunik osakonna juhataja
ülesannetes
Monika Haukanõmm 626 9233