[ELIL] Oma Saar: Andra sai tänu tantsusaatele jalgratta

Autor: Rita Loel
Kolmapäev, 30. jaanuar 2008.

Viieaastane Andra on erivajadustega laps, kes sai eelmisel aastal tänu saatele “Tantsud tähtedega” spetsiaalse jalgratta, mis mõeldud liikumispuudega inimesele. Tegemist oli 2006. aasta tantsusaate annetusega ning ema Pireti sõnul poleks nad 17 000 krooni maksvat ratast tõenäoliselt muidu kunagi endale lubada võinud.

“See on kolmerattaline ratas, millel on seljatugi ning võimalik kinnitada rihmadega lapse jalad pedaalidele ja käed rattasarvedele,” selgitas ema Piret, lisades, et rattal on olemas ka vanema jaoks sõiduriista tagant juhtimise kang. Et tänavu lõpeb möödunud aastase tantsusaate annetustele taotluste esitamise aeg 31. jaanuaril, paneb Piret kõigile liikumispuudega laste vanematele südamele, et nad ikka tõsiselt järele mõtleksid ning oma soovi teele saadaksid.

Piret teab, et nii abiotsimisel kui ka lapsele ravivõimaluste leidmisel tuleb Eesti riigis loota vaid iseendale. “Kuna Andra käib väikelastekodus lasteaiarühmas, sain mina tantsusaate annetusest teada sealt; samas oli üks ema, kes käis oma lapsega seal massaažis, ning tema nägi ankeeti minu käest,” rääkis naine info liikumist. Ometi peaksid ju ka omavalitsuste sotsiaaltöötajad olema saanud infot abivõimalustest ning võiksid olla agaramad selle edastamisel. Teavad ju nemad kõige paremini, kes nende vallas abi vajab.

Andra on sündinud harvaesineva Westi sündroomiga, mis avaldus kolmekuuselt pärast vaktsineerimist. Piret ei tea, et Saaremaal teist sellise murega last oleks. “Arstid ei oska ka öelda, millest see tekib,” nentis Piret, kelle jaoks on haiglad ja taastusraviosakonnad saanud vaat et lapse teiseks koduks.

“Pool elu on ta küll autos olnud,” lisas ema, kelle sõnul kulub perel kuus Andra sõidutamisele 4500 krooni. Tuleb ju igale poole sõita. Olgu siis Kuressaarde väikelastekodusse või mandrile tohtrile. Veebruaris lähevadki Andra ja Piret taas Tartusse uuringutele ning pärast seda Haapsallu taastusravisse. “Eks ma ikka ise otsin neid võimalusi,” ütles Piret.

Ta ei kujuta ette, mis oleks siis saanud, kui oleks tüdrukuga lihtsalt koju nelja seina vahele jäänud. “Väga suurt abi oleme saanud massöör Veera Jõeäärelt,” kiitis Piret. “Sest pärast seda, kui hakkasime käima väikelastekodus massaaži saamas, hakkas Andra silmnähtavalt arenema.”

Väikelastekodus on Andra päevas 3,5 tundi ning seal tegelevad temaga ka logopeed ja füsioterapeut. Tüdrukule on tehtud tema pinges lihaste tõttu kaks operatsiooni ning 10-aastaselt ootab teda ees veel üks lõikus.

Ehkki Andra on sügava arengupuudega, ei käi ega räägi, on ta rõõmus laps, kellele ema sõnul meeldivad kõik naiselikud asjad – huulepulgad, lõhnaõlid ja küünelakid. “Raamatutest otsib ta titasid ning mängunurgas on kindel koht nukkudel, ta teab täpselt, mida süüa tahab – näiteks kohupiim ja pudrud talle ei maitse, seevastu lihatoidud on lemmikud,” iseloomustas ema tütart, kellega koos on ta praktiliselt 24 tundi ööpäevas ja nii sünnist saati.

“Ega meie olukord ju kõige hullem olegi,” märkis Piret optimistlikult. Ta ei ole kaotanud lootust, et Andra ühel päeval siiski ka jalad alla võtab – praegu kaalub tüdruk 17,5 kilo ning varsti on teda süles tassida raske. Pireti sõnul ei ole ka rääkima hakkamine ilmvõimatu.

Eesti liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke ütles Oma Saarele, et 2006. aasta “Tantsud tähtedega” saatest kogunud annetusele saadeti üle 200 taotluse. Tänavune toetussumma oli üle miljoni krooni.

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=5550