Tiina Jõgeda: Joobnud mees kippus hooldajaks. Eesti Ekspress: 06.03.2008

http://www.ekspress.ee/2008/03/06/eesti-uudised/1496-joobnud-mees-kippus-hooldajaks

Puuetega inimestel on probleem: kuidas üleüldise isikuandmete kaitsmise ajastul leida endale usaldusväärset isiklikku abistajat.

Oodatud külaline pidi võrulanna Anneli Kõvatu (38) juurde koju saabuma kell seitse õhtul. Nädalapäevad varem oli Võrumaa Teatajas ilmunud kuulutus, et pakutakse tööd inimesele, kel on jõudu ja tahet abistada puudega inimest. Annelil oli vaja kedagi, kes paar tundi päevas temaga veedaks, käiks koos väljas, kannaks näiteks rasket poekotti. Vastuseid tuli kuus, neist sõelale jäi Nikolai (60) oma, kes nüüd saabuski, lilled näpus. Pärast ukse avamist sai Anneli ootusärevusest kiiresti paanika: mehe käitumine ei tekitanud temas usaldust. Abistaja ning abistatava kohtumine ei jõudnud esimesest korrast kaugemale.

"Nii kui ukse avasin, lõi kohutav alkoholihais näkku," meenutab Anneli Kõvatu. Mees ise tunnistas ka, et sai varem tuttavatega kokku, võttis julgust. "Palusin tal varsti lahkuda, aga ta ajas muudkui jutujoru edasi ja tahtis tervet korterit üle vaadata. Ja ta valetas endale kõiksugu tiitlid külge!"

Nii rääkis mees, et tal on kaks kõrgharidust, rahvusvahelised litsentsid massaažis, et ta on olnud koolidirektor ja momendil töötab Maarja külas vaimupuuetega laste juures.

Mis mees see üldse oli selline? Anneli hakkas ise tausta uurima. Ta helistas politseisse ja küsis, kuidas saab n-ö inimene tänavalt kindlaks teha, kas tüüp pole kinni istunud või ei kanna muid patte hingel. Aga ei, andmete salastamise ajastul pole lihtinimesel õigust ega võimalust pärida kellegi teise tervisliku seisundi, pahategude või eelneva töökogemuse kohta.

Raske liikumispuudega Anneli Kõvatu ei ole sotsiaaltöötajatele just eriti mugav klient. Ta nõuab linnavalitsuselt välja kõik toetused, mis puuetega inimestele on ette nähtud, alates invatranspordist ja lõpetades selga raviva imeseadeldise kosmodiskiga. Tänuliku vaikimise asemel jätkub tal aga hulganisti teravaid küsimusi.

Näiteks miks sõidab invataksot masin, mille tehniline ülevaatus tehti viimati viis aastat tagasi. Või miks ei uurita põhjalikult nende inimeste tausta, kes saadetakse talle isikliku abistajana koju.

Keedab suppi, abistab tualetis
Isiklik abistaja on teenus, millest inimesel, kel silmad-käed-jalad töökorras, on ehk raske aru saada – see on midagi jäsemete asendaja ja palgalise sõbra vahepealset. See on inimene, kes kirjutab kirju, keedab suppi, abistab tualetis – ühesõnaga, toimetab inimese intiimsfääris. Selle töö eest makstakse 3000 krooni kuus miinus maksud.

Puuetega Inimeste Koja korraldatud uuring näitas, et selliseid abistajaid on Eestis viis korda vähem kui vaja. Anneli Kõvatu ebaõnnestunud tööintervjuu pole üksikjuhtum. Ka teised on näinud ebasobivaid kandidaate: on olnud viinaveaga inimesi, on olnud selliseid, kes on lihtsalt tööpostilt kadunud, jättes hooldatava eluohtlikus seisus üksi. Tihedamini katkeb töösuhe selles ametis aga iseloomude sobimatuse tõttu.

Sotsiaalametnike käed jäävad abistajate tausta uurides samuti lühikeseks. Neil pole rohkem õigusi kui lihtinimesel.

Nöörimaa Tugikodu juhataja Tiia Peebo oli Nikolaiga rääkinud ega leidnud mehes midagi ohtlikku: "Me uurisime isiku tausta täpselt nii palju, kui isikuandmete kaitse seadus võimaldab. Mees tundus konkreetne, sihikindel. Küsisime, mis tööd ta enne teinud on, ta ütles. Isikliku abistaja töös ei ole isegi mingit kvalifikatsiooninõuet."

Mis teha, kui abistaja ja abistatav omavahel ei sobinud!

"Ärge sõnastage seda nii, et mulle ei sobinud inimene," vaidleb ­Anneli. "Kuna tugikodu pani kuulutuse, siis nad peavad kontrollima ka tausta ja küsima igasugu andmeid. Puudega inimene on ju omas kodus kaitsetu! Aga kui ta oleks olnud narkar või varas? Ta oleks võinud mu maha koksata veel enne lepingu sõlmimist!"

Usaldada on raske
Draama mõõtmed võtab lugu siis, kui selgub, et ka vindise peaga oma tulevast tööandjat külastanud Nikolai on hingepõhjani solvunud.

"Mina tulin siiralt sellele kohale ja tahtsin inimest aidata! Mulle Anneli väga meeldis, aga missuguse s..a ma nüüd kaela sain! Mina pole mingisugune mats! Mul on kahekordne kõrgharidus, olin koolide inspektor 15 aastat," loetleb ta ning et veelgi veenvamalt mõjuda, ütleb, et on tuntud näitlejanna isa. Praegu sisustab Nikolai oma aega ansamblist The ­Beatles raamatu kirjutamisega.

Võru linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Virgu Treimut: "Isegi kui inimesel oleks tume minevik, kui ta oleks näiteks kinni istunud, pole see põhjus töölevõtmisest keeldumiseks. Töölepingus ei ole sellist punkti, et inimene ei tohi olla karistatud."

Usaldus on tänapäeval defitsiitne kaup, abivalmidus veelgi enam. Isiklikke abistajaid, aga ka lapsehoidjaid, koduabilisi, remondimehi tuleb edaspidigi tööle võtta heas usus, et delikaatsetes isikuandmetes pole midagi varjamisväärset.

Urmas Kukk, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor, millised võimalused on n-ö inimesel tänavalt teha taustauuringuid teise inimese kohta?
See on praegu läbi arutamata teema. Ainuke, mida saab teha, on päring rahvastikuregistrisse, kas inimene elab väidetud adressil. Võib guugeldada, aga ainult internetist leitud andmed ei tohiks ametlikult olla töölevõtust keeldumise alus, sest internet ei ole objektiivne allikas.

Tiia Järvpõld: head abistajat on väga raske leida

Kaheksa aasta jooksul, mil Mäksa vald on mulle pakkunud isikliku abistaja teenust, on mul neid abistajaid kokku olnud 49. Nad on minu juures töötanud paarist päevast kahe ja poole aastani. Neist kümmekond meestki, kellega on olnud väga meeldivad töösuhted.
Loomulikult, kui kohtun uue tööotsijaga, siis ma ei tea, kellega kohtun. Siiani on olnud meeldivad töövestlused. Mõnel korral on küll küsitud kohe 10 000 krooni palka või imestatud, miks ma siiski ei ole proovinud ise kõndida (see ongi olnud kõige absurdsem küsimus). Väga paljud pole süvenenud töökuulutusse ning üllatuvad, et mul on ka ratastool – need inimesed ei jää kunagi isiklikuks abistajaks. On olnud halenaljakaid juhtumeid. Näiteks on paaril korral helistades pakutud intiimteenuseid.
Mina isiklikult ei näe küll mingit vajadust kellelegi kaevata, et tööotsija oli ebameeldiv, seni kui puudub otsene oht. Isikliku abistaja peabki klient ise leidma, sest see teenus on kutsutud ellu puudega inimese iseseisvuse pärast. Inimene ei ole iseseisev, kui tal puudub vabadustunne. Kliendi ja abistaja sobivuse/mittesobivuse puhul mängib kaasa tuhat ja üks pisiasja, mida kolmas inimene, ka Eesti parim sotsiaaltöötaja, ei tea ega saagi teada. Samas ei tohi unustada, et iseseisvas elus juhtub igasuguseid ootamatusi, millega tuleb ka puudega inimestel silmitsi seisa. Mitte loota, et puue on privileeg tööandjana.
Kõige raskem ongi leida uusi isiklikke abistajaid. Mul on pidevalt kõikjal töökuulutused üleval. Aastatega olen õppinud tööintervjuu ajal väikestest märkidest aru saama, kellest saab hea isiklik abistaja ja kellest mitte. Tööd küsinud ja uurinud, mis see isikliku abistaja töö ikkagi on, on kümneid kordi rohkem inimesi, kui neid on sellele tööle jäänud. Kui te näete töökuulutusi, et vajatakse isiklikku abistajat, siis võtke julgesti kontakti – näiteks minuga e-aadressil tiia@lux.ee.

 
Veel kommentaare:

Margus N.: Iseseisvus ongi riski

Esiteks on antud loo pealkirjas viga! Hooldaja pole sama mis Isiklik abistaja. Tavainimese arusaam on nende teenuste puhul, et hooldaja on abistaja ja vastupidi. Hooldaja teeb kliendi eest ära asjad, mis on vaja teha. Abistaja aga teeb kliendiga koos.
Teiseks ei saa mina isiklikult aru kliendi seisukohast, kus ta süüdistab teenuse pakkujat, et too ei kontrollinud isikliku abistaja tausta. See polegi minu arvates teenuse pakkuja asi. Enda kogemuste põhjal, mida on juba ligi 9 aastat võin öelda, et kõige parem viis kontrollida tausta on leida abistajaks kandideerijaga ühised tuttavaid. Eesti on siiski nii väike, et siin tunnevad kõik kõiki! Ega minul endalgi on olnud probleemseid isiklike abistajaid,kuid kuna olukord meie tööturul on selline nagu ta on siis peab lihtsalt riskiima. Elu on ju ühekordne ja kui ta on niisugusena loodud siis ei tohiks me seda oma puude tõttu elamata jätta.
M.N.

Margit Rosental: Isikliku abistaja teenus.

Esmalt nõustun eelkirjutajaga: artikkel sisaldab mitmeid terminoloogilisi ebatäpsusi. Isikliku abistaja teenus erineb hooldusteenusest just kliendi vastutuse poolest. Väärkäsitlus on eriti riivav, kuna artikkli autor helistas seda kirjutades mulle ning andsin üsna põhjalikku teavet. Artiklis on mu jutust kasutatud kontekstist välja võetud seosetuid lauseid.

Isikliku abistaja teenus on Eestis alles arengu alguses. Kuigi omavalitsused peavad seda korraldama, puuduvad kindlad reeglid. Selle teenuse põhimõte on anda puudega inimesele võimalus elada nii iseseisvalt kui võimalik. Iseseisvusega kaasneb teatavasti vastutus.

MTÜ Händikäpp on 9 aastat pakkunud isikliku abistaja teenust kokku u.40 kliendile. Meie praktikas leiab klient ise tavaliselt endale sobiva isikliku abistaja. Loomulikult vestleme töötajakandidaadiga.Lõpliku otsuse teeb klient,keda tuleb samuti nõustada.Mõnikord on mittesobimise põhjus, et konkreetsed inimesed ei sobi. Vahel on probleem hoopis kliendi vanemates,kes ei suuda tunnistada, et hoolimata puudest on nende tütar/poeg täiskasvanu, kes suudab ise otsuseid teha. Kui tekivad probleemid, aitame nii kliendil kui isiklikul abistajal neid lahendada. Enamasti piisab nõustamisest, kuid on tulnud ka töösuhe lõpetada.Sel juhul tuleb leida uus abistaja.

Kui kellelgi on huvi täpsemat teavet saada, soovitan vaadata või pöörduda MTÜ Händikäpp poole