ENÜ: Võrdse kohtlemise seadus on täna Riigikogu saalis
Lugupeetud fraktsiooni liikmed.
Täna on Riigikogu saalis arutusel võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille menetlemist Eesti naisorganisatsioonid on jälginud suure ja üha kasvava murega.
Meie hinnangul võivad antud eelnõus ette nähtud muudatused soolise võrdõiguslikkuse seaduses tuua kaasa väga tõsise tagasilöögi naiste ja meeste reaalse võrdõiguslikkuse saavutamisel Eestis.
See oleks otseses vastuolus Euroopa Liidu eesmärkidega, mille õiguse ülevõtmiseks väidetavalt võrdse kohtlemise seadus välja töötati.
Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ei nõustu sellega, et kaotatakse iseseisev soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoht. See volinik on Eestis praegu ainuke poliitiliselt sõltumatu institutsioon, kes saab ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on kohustatud rakendama muuhulgas meetmeid, mis aitaksid saavutada naiste ja meeste kohustuste, vastutuste, võimaluste ja õiguste tegelikku võrdsust, seega on tema volitused palju laiemad kui ainult võrdse kohtlemise normide järgimine.
Juhime tähelepanu sellele, et soolise võrdõiguslikkuse voliniku institutsioon on Eestis loodud mitte ainult kooskõlas EL õigusega, vaid kooskõlas ka ÜRO Naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni ja Pekingi tegevuskavaga.
Just soolise võrdõiguslikkuse volinik saaks ja peaks tegelema kaudse diskrimineerimisega, mis avaldub selgelt naiste ja meeste töödeks jagunenud tööturul, naiste töö madalama väärtustamisega (Eestis on Euroopa suurim sooline palgavahe), tööde hindamise aluste analüüsimisega, aegunud soorollide kohaste haridusvalikutega, kasutatavate õppematerjalide analüüsimisega jne.
Lisaks nimetatutele on Eestis soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas veel väga palju muid lahendamata probleeme, millega sügavuti tegelemiseks nähtigi seaduse vastuvõtmisel selles ette iseseisva voliniku institutsioon.
Leiame, et sihipärane spetsialiseeritus ja kompetentsus soolise ebavõrdsuse ilmingutes, põhjustes ja taasloomise mehhanismides tagab voliniku efektiivsema töö nii seaduse normide täitmise jälgimisel kui ühiskonna mentaliteedi muutmisel.
Soolist võrdõiguslikkust mõõdetakse kahe suure sotsiaalse grupi – meeste ja naiste osaluse võrdlemisega kvantitatiivsete näitajate alusel. Sama ei saa rakendada vähemusgruppide puhul ainuüksi seetõttu, et reaalselt pole võimalik tagada erineva suurusega vähemusgruppide võrdset osalemist kõigis eluvaldkondades.
Eelnõu ettevalmistajad ei ole arvestanud juriidiliselt siduvate kohustustega, mis Eesti on võtnud, ratifitseerides ÜRO Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni, mis olemasoleva ebavõrdsuse vähendamiseks eeldab jätkusuutlike siseriiklike institutsioonide loomist ja kirjutades alla nn. Pekingi tegevuskava, mis sätestab eesmärgid soolise ebavõrdsuse vähendamiseks 12-s tegevusvaldkonnas.
ÜRO CEDAW komitee 2007. aastal esitatud soovitustes Eesti riigile ollakse mures, et riik pole võtnud piisavalt meetmeid soolise võrdõiguslikkuse seaduse kiireks ja tõhusaks rakendamiseks.
Nüüd tahetakse hoopistükkis seadust ennast ära nudida.
Iseseisval soolise võrdõiguslikkuse volinikul tööd jätkub, kuna ta peab lisaks kodanike avalduste läbivaatamisele jälgima ka seda, kas ja milliseid meetmeid riik või kohalikud omavalitsused olemasoleva soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ja sugudevahelise võrdsuse saavutamiseks rakendavad, analüüsima seaduste mõju naiste ja meeste seisundile ühiskonnas ja võtma tarvitusele meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Loodame, et teie fraktsioon ei toeta võrdse kohtlemise seadusega kavandatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmist ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku ametikoha kaotamist.
16.04.2008
Laine Tarvis,
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja
Eha Reitelmann
Eesti Naisteühenduste Ümarlaua peasekretär